lg 1 ja AS § 71 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
lg 1- § 218 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 23.09.2012 kell 10.11 Narva mnt 4C Jõhvis asuvast Maxima kauplusest pani toime väheväärtusliku asja, s.o pudeli „Torni“ viina varguse, maksumusega 4,81 eurot. Karistuseks mõisteti rahatrahv 15 trahviühikut summas 60 eurot. Samuti tunnistati R. Velpler süüdi alkoholiseaduse (AS) § 71 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 23.09.2012 tarvitas ta alkohoolset jooki, millega rikkus AS § 46 nõuet. Karistuseks mõisteti rahatrahv 5 trahviühikut summas 20 eurot.
lg 2 alusel arvestati karistusaja hulka kinnipidamisaeg 48 tundi ja loeti karistused kantuks. Maakohus uuris järgmisi tõendeid: R. Velpleri kohtuistungil antud ütluseid, isiku kinnipidamise protokolli, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kauplus Maxima avaldust, 07.05.2012 kohtuotsuse koopiat, karistusregistri väljavõtet. Maakohus luges uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et R. Velpler pani talle süüks arvatavad teod toime. Maakohus leidis, et R. Velpleri teo kvalifitseerimine AS § 71 järgi on põhjendatud. AS § 46 sätestab, et alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Indikaatorvahendiga tuvastati R. Velpleril alkoholijoove 0,94 mg/l, temal esinesid kerged häired koordinatsioonis. Seega AS §-s 71 sätestatud väärteo objektiivne süüteokoosseis, et isik, olles alaealine, tarvitas alkohoolset jooki, on täidetud. Maakohus leidis, et
Velpler pani toime varguse väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik ei eita, et ta varastas väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohast ühe pudeli viina maksumusega 4,81 eurot. R. Velpler oli teadlik alaealise suhtes kehtiva alkohoolse joogi tarvitamise keelust, sest varem on teda karistatud samalaadsete tegude eest, kuid vaatamata sellele tarvitas ta, olles alaealine, alkohoolset jooki, mööndes süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. R. Velpler oli teadlik, et ta varastab kauplusest kaupa ja möödudes kassast, möönis lõpuleviidud varguse toimepanemist. Süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste pinnalt leidis kohus, et R. Velpler pani süüteod toime otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2 Maakohus on seisukohal, et ka tõsisema rikkumise puhul tuleb eriti hoolikalt kaaluda alaealise õiguserikkuja isikut ja vabaduse võtmisega seotud karistus tuleb kõne alla alles siis, kui kohus jõuab järeldusele, et muude mõjutusvahendite või kergemate karistuste kohaldamine ei ole põhjendatud. Alaealise puhul on peamiseks
§-s 56 näidatud karistuse eesmärk – mõjutada isikut edaspidisele õiguskuulekusele (vt RKKK 3-1-1-77-11, 3-1-1-76-07, 3-1-1-43-06, 3-1-114-06, p 7). Maakohus märkis, et alaealise õigusevastase teo intensiivsus ei ole niivõrd suur, et selle eest tuleks alaealiselt vabadust ära võtta isegi lühiajaliselt. Karistamise aluseks on
Alaealine R. Velpler varastas ühe viina, tekitades kahju 4,81 eurot, mis on väike kahju. Kaup on tagastatud kauplusele samal päeval. Alkohoolse joogi tarvitamisega tekitab alaealine kahju ainult enda arengule ja tervisele. Käesoleva väärteoasja arutamisel ei ole tuvastatud, et alaealise alkohoolse joogi tarvitamisest tingitud seisundi tõttu oleks olnud ohustatud teiste isikute elu, tervis. Ühtlasi kohus märgib, et alkohoolsete jookide tarvitamine suurendab süütegude toimepanemise riski, sest joobes isik ei kontrolli enda käitumist täiel määral. Karistuse liigina näeb AS § 71 ette rahatrahvi.
lg 1 alusel on varavastase teo eest väheväärtusliku asja vastu võimalik karistada nii rahatrahviga kui ka arestiga. R. Velpleri süü raskuse hindamisel ja karistusliigi valikul tuleb võtta arvesse toimepandud teo tehiolusid. R. Velpleri avalikku kohta joobnud olekus ilmumisega ei kaasnenud tema agressiivset käitumist ümbritsevate ega politseitöötajate suhtes ning kohapeal ta alkoholi ei tarvitanud. Politseipatrulli ilmumisel allus politseiametnike korraldustele ega osutanud vastupanu. Karistusregistri andmete järgi 2011.-2012.a karistati R. Velplerit 12-l korral AS § 70-71 järgi, millest võib järeldada, et R. Velpleril esineb alkoholisõltuvuse probleeme, mis nähtavasti on ka käesoleva õigusrikkumise toimepanemise põhjuseks.
Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid antud asjas R. Velplerile raskemaliigilise karistuse ehk aresti kohaldamise
§-s 56 lg 2 sätestatu valguses. Maakohus leidis, et arvestades konkreetse menetlusaluse isiku isikuomadusi, tema alaealisust, siis aresti mõistmine ei muuda tema hoiakuid ega avalda temale piisaval määral karistusõiguslikku mõju. Arvestada tuleb sellega, et isikul on kehtiv katseaeg kriminaalteo eest, kriminaalhoolduse lisaks on isikule määratud täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Isik on teadlik, et kriminaalhoolduse kohustuste ja nõuete rikkumine võib kaasa tuua karistuse, ühe aastase vangistuse, täitmisele pööramise. Kohus leiab, et just viimane asjaolu on alaealisele tugevaks motivaatoriks, miks on temalt võimalik oodata süütegude toimepanemise raugemist. Samuti leidis maakohus, et olukorras, kus eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt ei pruugi karistus avaldada märkimisväärset mõju rikkujale, on põhjendamata sellise karistuse liigi määramine, mille täitmine nõuab täiendavaid vahendeid maksumaksja rahast täidetavast riigieelarvest arestialuse ülalpidamiseks. Kohus ei näe kindlat seost ega piirangut karistuse liigi (või määra) valikul seoses varem samalaadsete tegude eest mõistetud karistusega. Iga süüteo puhul tuleb hinnata isiku süüd ja väljavaateid tema karistusõiguslikuks mõjutamiseks eraldi sõltumata varem mõistetud karistustest. Konkreetse asja lahendamisel tuleb lähtuda isiku süü suurusest antud teo toimepanemisel ja karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest. Antud väärteoasjas, arvestades teo tehiolusid ja menetlusaluse isiku süü minimaalset raskust, ei ole maakohtu hinnangul alust sellise lähenemise rakendamiseks. Eeltoodu alusel sedastas maakohus, et süü raskusest ja eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas R. Velplerile aresti kui raskemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav vaid rahatrahv.
3 Lähtuvalt ülaltoodust ning arvestades toimepandud teo raskust ja R. Velpleri süüd, aga ka eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse mõjutamiseks, pidas kohus võimalikuks karistada R. Velplerit AS § 71 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o. 5 trahviühiku suuruses ning
lg 1 ja 199 lg 1 järgi – 15 trahviühikut.
24-le tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. R. Velpler peeti kinni 23.09.2012 kell 10.
Velplerile
Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et rahatrahvi määramine toimepandud väärteo eest ei ole otstarbekas, vaid isikut mõjutab edaspidi süütegude toimepanemist hoiduma aresti mõistmine. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kohtu poolt määratud karistus on leebe. Vaatamata oma noorele eale on R. Velpler ka varasemalt toime pannud nii samalaadseid kui ka teisi õigusrikkumisi. Karistusregistri andmetest nähtub, et R. Velpleril on kaks kehtivat kriminaal- ja 33 väärteokaristust. Isikut oli varem karistatud rahatrahvidega
Kõik karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata ning ei ole täitnud oma eesmärki. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtu poolt määratud karistus ei ole proportsionaalne ning R. Velpler suhtub sellistesse karistustesse kergekäeliselt ja ükskõikselt. Praegu on isikul katseaeg kuni 06.11.2013
järgi ning kohustus mitte tarvitada alkoholi, seda kohustust on ta aga ignoreerinud. R. Velpler ei ole kartnud, et varem määratud tingimisi vangistus võiks muutuda reaalseks. Isik ei tunne end karistatuna, kui temale määratakse rahatrahve. Tegemist on alaealise isikuga, kellel puudub sissetulek ja karistuseks rahatrahvi määramise korral lasuks rahatrahvi tasumise kohustus alaealise seaduslikul esindajal. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb menetlusalusele isikule toimepandud teo eest karistuseks 7 päeva aresti määramist, s.o seadusega maksimaalselt lubatust vähem kui keskmine määr. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et taotletud karistuse määr on põhjendatud ning vastavuses teole ja suunatud eelkõige sellele, et isikut mõjutada edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemistest hoiduma. Rahatrahvid ei suuda isikut mõjutada. Vastuväited apellatsioonile Menetlusalune isik R. Velpler märgib, et ta on oma karistuse juba ära kandnud, ta omab kindlat töökohta ja sissetulekut ning tasub võimaluste piires oma rahalisi kohustusi. R. Velpler on ringkonnakohtule edastanud töölepingu koopia koos lisaga ning 3 maksekorraldust tema vastu suunatud nõuete tasumise kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Kuna apellatsioonis ei ole vaidlustatud R. Velplerile AS § 71 alusel mõistetud karistuse liiki ja määra, siis käsitleb ringkonnakohus järgnevalt R. Velplerile
3.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 14). 4.
lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. R. Velpleri väärteoasja arutati selles, et tema 23.09.2012 kell 10.11 Jõhvis Narva mnt 4c asuvas „Maxima“ kaupluses varastas ühe pudeli viina „Torni“ maksumusega 4,81 eurot. Seega pani R. Velpler toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil väheväärtusliku asja vastu
lg 1 kohaselt.
lg 2 sätestab, et
lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Seega kuulub
lg 1 kohaldamisele juhtudel, kus süütegu on suunatud asja vastu, mille väärtus on kuni 64 eurot. R. Velpleri poolt varastatud pudeli viina maksumus oli 4,81 eurot, seega oli tegemist väheväärtusliku asjaga
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Velplerile on põhjendatud karistuseks kergema karistusliigi – rahatrahvi – mõistmine. Karistamise aluseks on isiku süü. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas teo raskust, korduvust, tagajärge, isiku motiivi ja eesmärki ning teos avalduvat suhtumist. Ringkonnakohus leiab, et R. Velpleri teo raskus ei ole nii suur, et oleks põhjendatud raskema karistusliigi – aresti – kohaldamine. R. Velpler varastas kauplusest ühe pudeli viina maksumusega 4,81 eurot. Arvestades asjaolu, et
lg 1 kohaldamisala ulatub ka vargustele, mille objekti väärtus võib olla kuni 64 eurot, on R. Velpleri poolt varastatud pudeli viina väärtus väga väike ning tegemist ei ole raske süüteoga, mida tuleb arvestada ka sanktsiooni liigi ja määra valikul. Käesolevas asjas karistatakse R. Velplerit üheepisoodilise varguse eest. Kaup tagastati kauplusesse samal päeval, seega on kõrvaldatud süüteoga tekitatud kahju. Politseipatrulli ilmumisel allus R. Velpler politseiametnike korraldustele ning ei osutanud vastupanu. 5 Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda
Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et isikule mõistetud karistus ei tohi ületada süü suurust. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et karistus, mida apellant taotleb – 7 päeva aresti – on R. Velpleri süü suurust arvestades liiga range karistus. Olukorras, kus
Velpleri süü suurust arvestades valida kergema karistusliigina rahatrahvi mõistmine.
Arvestades asjaolusid, et R. Velpleri väärteo puhul oli tegemist väheohtliku süüteoga, millega tekitatud kahju ei olnud suur ja kõrvaldati samal päeval ning R. Velpler ei osutanud politseiametnikele vastupanu ning tunnistab oma süüd täielikult, on kohtukolleegium seisukohal, et rahalise karistuse mõistmine on ühiskonna õiglustundega kooskõlas, kuna saadab selge signaali, et ka kergemad väärteod ei ole ühiskonnas tolereeritud ning neile järgneb karistus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.