Obsah (5)

§ 279§ 68§ 56§ 57§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2013 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-13-921 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Ma

§ 279

ja liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)

1. veebruari 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Meelis Mäeuibo kaitsja Karina Kukkes Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Esindaja Varbo Maandi Menetlusalune isik Meelis Mäeuibo (isikukood: 37812186512). Elukoht: XXXXX RESOLUTSIOON Jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 30.04.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01.05.
3. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 01.05.
4. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega lõpetati Meelis Mäeuibo suhtes menetlus

§ 279osas VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi.

Sama otsusega mõisteti M. Mäeuibo süüdi liiklusseaduse (LS) § 234 lg 1 järgi ja karistati arestiga 5 päeva.

§ 68lg 2 alusel loeti M.

Mäeuibo kinnipidamise aeg, s.o 18.02.2013 kella 10.15 kuni 19.02.2013 kella 15.00 aresti kandmise hulka ja loeti arestist kantuks 2 päeva. Kandmata karistus, s.o 3 päeva aresti, kuulub kandmisele otsuse jõustumisele järgnevatel nädalavahetustel Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna arestikambris. 2. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse M. Mäeuibot selles, et tema 17.02.2013 kella 11.50 ajal Võru maakonnas, Võru linnas, Koreli – Piiri – Põllu tänavate vahel, liikudes Põllu tn 1 F garaažide suunas, juhtis mootorsõidukit Nissan Navara (reg nr XXX), eirates tahtlikult kohustuslikku peatumismärguannet. Märguanne anti liiklusjärelevalve teostaja poolt ees sõitvale sõidukijuhile politseivärvides alarmsõidukist ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Mootorsõiduki juht sõitis peale liiklusjärelevalve teostajale isikut tõendava dokumendi esitamist garaaži, lukustas selle ja keeldus väljumast, takistades riikliku järelevalve teostamist. M. Mäeuibo rikkus LS §-de 38 lg 1 ja lg 5 nõudeid, millised on kvalifitseeritavad LS § 234 lg 1 ja

§ 279järgi.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 3. Maakohus, osundades LS § 234 lg-s 1 sanktsioonimäärale,

§ 56

lg-s 1 sätestatule ning arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust (

§ 57lg 1 p 3) ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, põhistas M.

Mäeuibole karistuse mõistmist järgmiselt. 3.1 M. Mäeuibol on kolm kehtivat väärteokaristust. Kõik toimeopandud rikkumised on seotud liiklusseadusega. Nende eest määratud erineva suurusega rahatrahvid on tasutud. Kohus leidis, et igapäevases liikluses osaleja peab austama ja täitma liikluseaduses sätestatud nõudeid, mitte asuma neid rikkuma teadmisega, et karistuseks võib olla rahatrahv. Menetlusalusele isikule ja üldusele tuleb anda selge ja ühene sõnum, et liiklusreeglite järjepidev rikkumine toob endaga kaasa ka karmima karistuse. 3.2 Kohus leidis, et kaitsja poolt esiletoodud asjaolud - menetlusaluse isiku XXXX, isa pidev hooldamisvajadus ja kaks alaealist last, kellest nooremal on XXXX, ei ole kergema karistusliigi kohaldamise aluseks. Menetlusalune isik, teades nii enda kui ka oma lähedaste tervislikku seisundit, pani toime järjekordse liiklusseaduse rikkumise. Kohus märkis, et karistamise aluseks on isiku süü, mitte tema ja tema lähedaste tervislik seisund. Lisaks ei olnud toimepandud rikkumine seotud M. Mäeuibo või lähedaste tervisliku seisundiga. Kohus leidis, et rahatrahvid kui karistused on kaotanud menetlusaluse isiku jaoks karistuse tähenduse. Karistuse liigi valikul arvestas kohus ka väärteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige seda, et M. Mäeuibo näitas üles äärmist lugupidamatust liikluskorralduse ja politseiametnike vastu. 3.3 Eeltoodut arvestades leidis kohus, et karistuse liigina tuleb kohaldada aresti, mis võib jääda alla keskmise määra. Kohus märkis, et menetlusaluse isiku karistamine ei saa kaasa tuua kannatusi tema lähedastele. Samas peab see olema piisavalt pikk, et mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekale käitumisele. Kohus leidis, et M. Mäeuibole tuleb karistusena mõista arest 5 päeva, mille hulka arvestas kohus menetlusaluse isiku kinnipidamise väärteomenetluses (18.02.2013 kella 10.15 kuni 19.02.2013 kella 15.00). Seega jääb menetlusalusel isikul kanda 3 päeva aresti. Kohus, arvestades nii menetlusaluse isiku, kui ka tema lähedaste tervislikku seisundit, samuti M. Mäeuibo töökoha olemasolu, määras, et karistus tuleb kanda otsuse jõustumisele järgnevatel nädalavahetustel, so laupäeval ja pühapäeval. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. M. Mäeuibo taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista talle karistuseks 2 päeva aresti, mis lugeda kantuks. Alternatiivselt taotleb apellant mõista karistuseks rahatrahv. Apellant leiab, et mõistetud karistus ei ole proportsioonis toimepandud väärteoga. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Apellant ei nõustu kohtuga selles, et tema karistamine ei too kaasa kannatusi tema lähedastele. Menetlusalune isik on esitanud tõendeid selle kohta, et ta isa on väga raskelt haige 2 (liikumisvõimetu) ning vajab hooldamist. Arvestades isa tervislikku seisundit, võib tekkida vältimatu vajadus menetlusaluse isiku kohalviibimiseks ja isa abistamiseks. Lisaks on M. Mäeuibol kaks alaealist last, kellest nooremal on XXXX ja kes vajab isa abi. Aresti all viibides ei saa ta täita isa ja laste eest hoolitsemise kohustust. 4.2 Apellandi enda tervis on samuti halb, mida tõendavad ka kohtule esitatud tõendid. Tõsistest maksaprobleemidest tingituna peab apellant järgima ranget dieeti. Vastasel juhul võivad tal tekkida märkimisväärsed komplikatsioonid. Kuna arestimajas ei ole võimalik määratud dieedist kinnipidamine, seab see ohtu apellandi tervise. 4.3 Apellant ei nõustu kohtu järeldustega, et rahatrahvid on tema suhtes karistuse tähenduse kaotanud. Maakohtu seisukoht jääb arusaamatuks, kuivõrd apellant on temale varem mõistetud rahatrahvid tasunud ja ei ole kunagi karistuse kandmisest eemale hoidnud. Antud juhul on apellant juba karistusest kaks päeva ära kandnud ning oma rikkumisese tõsidusest aru saanud. Kirjalikud seisukohad
2. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus seisukohas leitakse, et apellatsioon ei ole põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 5.1 Väärteootsus on karistuse liigi ja suuruse osas põhjendatud ja proportsioonis toimepandud süüteoga. Arvestatud on ka süüteo toimepanemise asjaoludega – eelkõike sellega, et M. Mäeuibo näitas üles äärmist lugupidamatust liikluskorralduse ja politseiametnike vastu. 5.2 Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine on üks taunitavamaid liiklusalaseid rikkumisi, mille eest on liiklusseaduses ette nähtud rangeimad sanktsioonid. Liiatigi ei saa nimetatud rikkumist käsitleda tavalise liiklusnõuete täitmata jätmisena, vaid sisuliselt on tegu avaliku rahu vastase süüteoga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, apellatsiooni ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja M. Mäeuibo apellatsioon rahuldamata ning põhjendab seda järgmiselt. 6.1 Apellatsioonis on leitud, et mõistetud karistus ei ole proportsioonis toimepandud väärteoga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtukolleegium märgib, et

§ 56lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü.

Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti

§-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja

§-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Lisaks kuriteokoosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist (RKK nr 3-1-1-77-11, p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. 6.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul järgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et isikut, kellele on liiklusseaduse rikkumise eest korduvalt kohaldatud rahatrahvi, ei saa 3 enam karistada samaliigilise karistusega. Senised katsed menetlusaluse isiku käitumise mõjutamiseks positiivses suunas on luhtunud ning see on toonud ainuõigelt kaasa pöördumise rangema santsiooniliigi poole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et M. Mäeuibole mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga. 6.3 Nõustuda ei saa ka apellandi seisukohtadega, mis puudutavad taotlust vähendada talle mõistetud karistust. Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse individualiseerimisel võtta esmaselt aluseks konkreetses sättes (LS § 234 lg 1) ette nähtud sanktsiooniliigi (käesoleval juhul aresti) keskmine määr. Pärast seda tuleb võtta arvesse süütegu ja isikut iseloomustavad kergendavad ja/või raskendavad asjaolud ning nihutada konkreetse karistuse määra kas üles- või allapoole.

§ 48

kohaselt oleks käesoleva väärteo eest ettenähtavaks keskmiseks karistuseks 15 päeva aresti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus maksimaalselt juba võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis oleksid hinnatavad M. Mäeuibo vastutust kergendavatena ning puuduvad igasugused võimalused mõistetud karistuse täiendavaks vähendamiseks. 6.4 Kohtukolleegium on ühtlasi seisukohal, et ka apellatsioonis toodud argumentidele M. Mäeuibo perekondlike kohustuste osas on maakohus hinnangu andnud. Maakohus on taunimisväärseks pidanud, et ka oma lähedaste tervisliku seisundit teades pani menetlusalune isik toime järjekordse liiklusseaduse rikkumise. Nimetatud asjaolu ja menetlusvälise isiku tervislikku seisundit arvestades on kohus andnud M. Mäeuibole võimaluse kanda karistus ositi. 6.5 Apellatsiooni kontekstis väärib aga märkimist M. Mäeouibo tervislikku seisundiga seonduv. M. Mäeuibo ise ei ole maakohtu istungil avaldanud, et vajab eridieeti. Kaitsja väitel ei jõudnud ta arstiga ühendust võtta, uurimaks, mida M. Mäeuibo süüa tohib ja mida mitte – ent oli veendunud, et arestikambri toit talle sobiv ei ole (istungi protokoll lk 7). Kohtukolleegium selgitab, et vastavalt vangistusseaduse § 156 lg 5 alusel kehtestatud arestimaja sisekorraeeskirja § 31 lg 1 p-le 3, on kinnipeetul õigus saada arsti ettekirjutusel dieettoitu. Samuti on arestimajas tagatud kinnipeetu füüsilise seisundi pidev jälgimine ja vajadusel kontroll ning tagatud ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. Seega ei ole M. Mäeuibo tervislik seisund tema karistuse kandmisele takistuseks. 7. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas 4 Maarika Kuusk