veebruari 2013 otsus Menetlusaluse isiku Madis Aljase kaitsja Tõnis Veltmann Kaebuse esitaja RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2013 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-6722 muutmata ja Madis Aljase kaitsja Tõnis Veltmanni apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega tunnistati Madis Aljas süüdi
Väärteoasjas nr 2780,12,005947 on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna ülemkonstaabel Andrei Ivahnenkovi poolt koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et M. Aljas kuulas 25.11.2012 kell 03.30–04.00 Tartu maakonnas Luunja vallas Lohkvas XXX korteris nr XX valjult muusikat, mis kostus trepikotta ja naaberkorterisse, millise tegevusega rikkus M. Aljas majaelanike rahu ja avalikku korda. Väärteoprotokolli kohaselt on tegu kvalifitseeritud
Maakohus, kuulanud ära tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, asus seisukohale, et M. Aljas on toime pannud
Kohus leidis, et M. Aljase ütlused selle kohta, et ta ei kuulanud sel päeval muusikat, pole usaldusväärsed. Samuti on tema ütlused vastuolus tunnistajate V.K. ja M.M. ütlustega ja ka patrullilehel kajastatud infoga. Seetõttu tugines maakohus otsust tehes tunnistajate ütlustele ja dokumentaalsetele tõenditele, millised olid omavahel kooskõlas. Maakohus märkis, et Riigikohus on korduvalt oma lahendites viidanud, et avalikku korda saab määratleda kui tavadega, heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.
järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Maakohus asus seiskohale, et kortermaja, kus erinevates korterites elab mitmeid inimesi, on vaadeldav avaliku kohana. Väärteoasjas on tunnistajate ja M. M ütlustega tõendatud, et M. Aljase korterist nr XX kostus öisel ajal lärmi ja valju muusikat, mis häiris tunnistaja ja sama maja elaniku öörahu. Patrullileht kinnitab tunnistajate poolt avaldatut. Maakohus leidis, et öisel ajal korterelamus valju muusika kuulamine ja suhtlemisel tekkiv lärm rikuvad teiste majaelanike õigust öisele rahule. Kohus leidis, et M. Aljas pani teo toime kergemeelsusest, sest kuulates valjult muusikat ja suheldes öisel ajal sõpradega selliselt, et see häiris naabreid, pidi ta võimalikuks pidama, et rikub teiste isikute rahu, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et valju muusika kuulamise pinnalt on M. Aljasel olnud korduvalt naabritega probleeme ja teda on samaliigiliste tegude eest ka väärteokorras karistatud. Karistusregistri andmetel karistati M. Aljast
järgi 16.08.2012 ja samuti on teda karistatud politsei poolt 9.11.2012 rahatrahviga. Rahatrahvid on tasutud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus eelkõige isiku süüga. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võttis arvesse, et M. Aljast pole rahatrahvid õiguskuulekale teele juhtinud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et eeskätt silmas pidades karistuse eripreventiivset eesmärki, on põhjendatud M. Aljase karistamine arestiga. Kohus pidas põhjendatuks mõista aresti miinimumile lähedases määras, s.o 4 arestipäeva. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Aljase kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning M. Aljase õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja M. Aljasele kergema karistuse mõistmist. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kaitsja hinnangul lähevad tunnistajate ütlused omavahel vastuollu. Kui tunnistaja V. K väitis, et lärm ja muusika kostusid 25.11.2012 ajavahemikul 03.00–03.30, siis tunnistaja M. M ütluste kohaselt oli tema sündmuskohale jõudmisel (03.58) kuulda lärmi ja valju muusikat. Samuti juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et patrullileht ei räägi sõnagi sellest, et apellandile kuuluvast korterist oleks kostunud valju muusikat. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks peab kohus M. Aljase ütlusi ebausaldusväärseteks. M. Aljas kinnitas kohtus, et ta ei kuulanud sel öösel oma korteris muusikat. Tunnistajate ütlused ei ole muusika ja lärmi osas omavahel kooskõlas. Kaitsja leiab, et kui kõik kolm isikut, kes kohtus ütlusi andsid, räägivad üksteisele vastuolulist juttu ning ühegi isiku antud ütlusi ei kinnita üheselt ka esitatud dokumentaalne tõend (patrullileht), siis selliste tõendite pinnalt poleks tohtinud isikut süüdi mõista. Veel märgib kaitsja, et M. Aljase ütlustest nähtuvalt koheselt, kui ta tähelepanu juhiti asjaolule, et tema tegevus võib kedagi häirida, läks M. Aljas magama. Seega allus M. Aljas kõikidele politsei korraldustele ning lõpetas väidetava 2 avaliku korra rikkumise. Puudus igasugune vajadus tema suhtes väärteomenetluse algatamiseks. Veel märgib kaitsja, et sellist mõistet nagu öörahu ei esine üheski asjakohases õigusaktis. M. Aljas saab väga hästi aru ühiselu reeglitest, kuid ta ei nõustu sellega, et ta oleks süüdistuses märgitud ajal rikkunud avalikku korda. Keegi teine peale korteri nr XX elanike ei ole kordagi M. Aljasele endale või politseile kaevanud, et M. Aljas oleks varem rikkunud avalikku korda. Samuti ei tundnud ükski teine isik ka 25.11.2012, et M. Aljas oleks rikkunud avalikku korda. M. Aljas leiab, et kui tõesti oleks tema tegevuses esinenud avaliku korra rikkumist, siis oleks politsei saanud küsitleda ka teisi isikuid. Politseil oli võimalus koguda tõendeid, mis oleksid saanud ümber lükata või kinnitada tunnistaja ütlusi, kuid seda ei tehtud. M. Aljas leiab, et väärteomenetluse näol on tegemist korteri XX elanike poolt tema tagakiusamisega. M. Aljas ei välista ka seda, et kortermajas võivad esineda mõned ehitustehnilised probleemid, mis iga väiksema heli juhivad korterist XX korterisse XX.
grammatilise tõlgendamise põhjal leiab kaitsja, et antud rikkumine eeldab teiste ehk rohkem kui ühe isiku rahu rikkumist. Antud juhul väidab vaid üks isik, et tema rahu on rikutud. Kaitsja juhib tähelepanu ka Riigikohtu praktikale (RKKKo 3-1-1-82-07, p 8), mille kohaselt peab
koosseisu puhul olema tegemist teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab sellistel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest. Otsuses nr 3-1-1-10203 on Riigikohus lisanud, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona
Kaitsja leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki, millest maakohus on otsuse mõistmisel lähtunud, täitnuks ka see, kui naaber oleks M. Aljasele teada andnud, et viimase tegevus teda häirib. Isiku karistamine arestiga selle eest, et tal oli varahommikul paar sõpra külas, ei täida kuidagi eripreventiivset eesmärki, vaid näitab pigem ülekriminaliseeritust. Vastuväited apellatsioonile Kaitsja apellatsiooni kohta esitas oma seisukoha kohtuvälise menetleja esindaja, kes ei nõustu selles toodud põhjendustega. Väärteoprotokolli kohaselt pani M. Aljas
järgi kvalifitseeritava väärteo toime 25.11.2012 ajavahemikul kella 03.30-st kuni 04.00-ni. Kõikide tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et kõnealune rikkumine leidis aset just selles ajavahemikus. Esindaja märgib, et üldtuntud asjaolu, kus erinevate isikute ajataju ja sellest lähtuv sündmuste kirjeldamine hõlmab mõneminutilisi erinevusi, ei ole korterelamus asetleidva vältava iseloomuga rahurikkumise puhul mingil juhul vaadeldav ütlustevahelise sisulise vastuoluna, mille esinemise tõttu võiks kahtluse alla seada asjas tehtud otsuse õigsuse. Kohtuväline menetleja leiab, et öörahu kui igapäevases keelekäibes kasutatava termini sisu tugineb väga selgelt Riigikohtu poolt käsitletud avaliku korra määratlusele, mille kohaselt on avalik kord vaadeldav tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhetena ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et öisel ajal korterelamus teiste korterite elanikele väljapuhkamist tagava rahu võimaldamine valjuhäälsest lärmitsemisest ja valju muusika mängimisest hoidumise teel on kahtlemata tavade ja heade kommetega kooskõlas olevate ning igaühe avalikku kindlustunnet tagavate suhete ja õiguskuuleka käitumise lahutamatu osa. Kohtuväline menetleja leiab, et kaitsja on kaebuses Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-82-07 ja 3-1-1-102-03 osundades keskendunud üksnes nende väärteoasjade kvalifikatsioonile
tunnustel, kuid on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kõnealuste väärteoasjade konteksti. Kohtuväline menetleja märgib, et mõlemad viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad käesoleva väärteoasja sündmusest täiesti erinevaid olukordi. Alates karistusõiguse reformist 3 1.09.2002 on kohtupraktikas
alusel väärteovastutuse kohaldamise otsustamisel õiguskorra rikkumise intensiivsuse piirina selgelt välja kujunenud lärmi ja valju muusika, kui rikkuja(te) poolt esile kutsutud kahjulike mõjude ülekandumine (levik) elamus naaberkorteritesse ja üldkasutatavatesse ruumidesse (trepikoda). Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et maakohus on piisavalt analüüsinud ning hinnanud olemasolevaid tõendeid, mille põhjal põhjendatult leidnud, et rikkumise toimepanek menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning menetlusalusele isikule etteheidetav tegu, selle kvalifikatsioon ja otsuse määr (4 päeva aresti, mis on sisuliselt aresti miinimummäära lähedane karistus) on õiguspärased ja rikkumise intensiivsuse suhtes proportsionaalsed. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu 1. aprilli 2013 määrusega määrati kriminaalasi VTMS § 145 lg 1 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, M. Aljase kaitsja apellatsioonis esitatud väidetega ning kohtuvälise menetleja vastusega esitatud apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus M. Aljase karistamises
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad M. Aljase süüküsimuse lahendamisel talle
Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tuvastanud loogiliselt ja arusaadavalt, et süüdistatav pani toime
Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki väärteoasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise M. Aljase süüküsimuse lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata ning piirdub vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks. Esitatud apellatsioonis on kaitsja vaidlustanud M. Aljase karistamise
järgi esmalt põhjusel, et väärteoasjas ei ole üheselt kindlaks tehtud, millisel kellaajal M. Aljas
dispositsioonis sõna „teiste“ kasutamine eeldab rohkem kui ühe isiku rahu rikkumist, antud juhul on aga tegemist vaid ühe isikuga, kelle rahu väidetavalt rikuti. Ringkonnakohus kaitsja taolise
Ringkonnakohus leiab, et sõna „teiste“ kasutamine
dispositsioonis ei tähenda nimetatud kontekstis mitmust, vaid kõrvalist, personifitseeritud füüsilist isikut. Kaitsja poolt esitatud tõlgendus viiks olukorrani, kus ühe isiku rahu rikkumise eest ei olekski võimalik rahurikkujat vastutusele võtta, mis aga kindlasti ei olnud
Kaitsja taolisele tõlgendusega on vastuolus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi mitmetes otsustes kajastatu, millistes kolleegium on leidnud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu. 5 Kaitsja apellatsioonis esitatud väidet, nagu viitaks poolt politsei väljakutsumine tunnistaja vimmale M. Aljase suhtes, on M. Aljase ja kaitsja subjektiivne arvamus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M. Aljast varasemalt analoogse käitumise eest karistatud ning nimetatud otsused on ka jõustunud. Kuivõrd M. Aljase varasema analoogsed rikkumised on tõendamist leidnud, siis puudub ringkonnakohtu arvates alus pidada korteri nr XX elanike pöördumist oma õiguste kaitseks politsei poole M. Aljase tagakiusamiseks. Vastuseks apellatsioonis toodud alternatiivsele taotlusele kergendada M. Aljasele mõistetud karistust, märgib ringkonnakohus järgmist.
Lisaks sellele arvestatakse karistuse mõistmisel isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Lisaks süüteo koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast süüteo toimepanemist, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Nimetatud asjaoludega on maakohus M. Aljasele karistuse mõistmisel ka arvestanud. M. Aljase süü suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus eelkõige asjaoluga, et M. Aljast on analoogsete rikkumiste eest ka varasemalt karistatud. Nii on M. Aljast
augustil 2012 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.