järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Süüdistatav Vitali Baikov isikukood 38203102236, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel - vene keel, väidab, et töötab ametlikult ehitajana töölepingu alusel, aga firma nime ei mäleta ja töölepingut esitada ei saa, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati - 31.01.2014 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 järgi 5 kuu 28 päevase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, mida 07.08.14 Viru MK määrusega pikendati 3 kuu võrra (kuni 30.10.2015). Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Kaido Kooga Istungi toimumise aeg 21.10.2015 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§ 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus O T S U S T A S: VITALI BAIKOV süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt
lg 2 suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 5 kuud 28 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Vitali Baikovi ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdismõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada Vitali Baikovi suhtes sundtoomist karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Vitali Baikovi suhes lisakaristus ning võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 7 (seitse) kuud. Lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt liiklusseaduse § 127 Vitali Baikov on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 144 (sada nelikümmend neli) eurot, sh tasu 120 eurot ja käibemaks 24 eurot. Välja mõista Vitali Baikov´ilt riigituludesse menetluskulud: 585 eurot sundraha, 96 + 24 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 144 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses, Kokku 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot. Menetluskulud 849 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber
2 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Vitali Baikovile
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra 4 kuuni. Kuna tegu oli toime pandud katseajal suurendada karistust Viru Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 5 kuud 28 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisakaristuseks vastavalt
lg 1 p 1, võtta ära Vitali Baikovilt mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 7 kuud. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. V. Baikovi tegu oli mõtlematu, kuid tuleb arvestada ka erandlikke asjaolusid, millega seoses see tegu toime pandi. Tal sündis esimene laps ja ta soovis teda sünni esimesel ööl näha. Nõustus prokuröri pakutud karistusemääraga, kuid palus asendada vangitus ÜKT-ga. V. Baikov töötab ja peab üleval oma perekonda, kasvatab last ja hooldab oma haiget ema. Reaalse vangistuse kohaldamine paneks raskesse olukorda tema perekonna. Samuti palus kergendada lisakaristust kuna Baikovile on vajalik juhtimisõigus tööga seoses. Samuti on tal vaja viia tihti ema, keda ta hooldab, arsti juurde. Toimiku materjalides on V. Baikov’i esitatud tõend ema haiguse kohta ja ka iseloomustus endisest töökohast, mida tuleb arvestada. Palus mõista põhikaristusena ÜKT ja lisakaristust võimalikult vähendada. Süüdistatav Vitali Baikov tunnistas ennast süüdi täielikult ning jäi eelmenetluses antud ütluste juurde. Palus mitte võtta ära juhilube, kuna eelmine ja ka praegune töö on seotud juhilubade kasutamisega. Auto on võtnud liisingusee, et sellega raha teenida. TUVASTATUD ASJAOLUD Kohus leiab, et Vitali Baikovile süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ning loeb tuvastatuks, et 06.06.2015 kella 3.36 paiku juhtis süüdistatav Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Estonia pst 20 juures mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et V. Baikov pani talle süüks arvatava kuriteo toime. Kohtueelsel uurimisel 8.06.2015 kahtlustatava Vitali Baikovi ülekuulamise protokollis (lk 11) antud ütluste kohaselt pani ta toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 6.06.2015 ta tarvitas viina kuna tema elukaaslane sünnitas last. Istus rooli kuna tahtis sõita vaadata last. Tundis, et on alkoholijoobes aga lootis, et ei jää vahele. Estonia pst 20 juures märkas, et järgi sõidab politseisõiduk. Patrull pidas auto kinni. Alkomeetrisse puhumisel tuvastati joove. On rikkumisega nõus. Kahetseb toimepandud. Kohtuliku arutamise käigus jäi V. Baikov oma eeluurimisel antud ütluste juurde. Peale Vitali Baikovi poolt süü täieliku ülestunnistamist tema süü kuriteo toimepanemises on tõendatud järgmiste kohtu poolt uuritud tõenditega: 6.06.2015 tunnistaja Pavel Reškini ülekuulamise protokollist (lk 1-2) nähtub, et 6.06.2015 politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ teostamise käigus kella 3.36 paiku märkas Estonia puiesteel kahtlase sõidustiiliga sõidukit xxx teg.nr xxx. Sõiduk peatati Estonia pst maja nr 20 juures. Sõiduki roolis oli meesterahvas, kes oli silmanähtavalt tugevas alkoholijoobes. Oli tunda alkoholi lõhna. Juhi silmad olid punased ja läikisid ning kõne aeglane ja segane, koordinatsioon häiritud. Juhiks osutus Vitali Baikuv ning temal tuvastati indikaatorvahendiga joobe 0.92 mg/L. Juht toimetati Jõhvi jaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joobe 0.92 mg/L. 3 6.06.2015 indikaatorvahendi kasutamise protokollist (lk 3) nähtub, et Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Estonia pst 20 juures patrullpolitseinik xx xx kontrollis Vitali Baikovi seisundit ning 06.06.2015 kell 3.36 indikaatorvahendi Alcoquant 6020 nr A111224 näit oli 0,92 mg/L. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (lk 3 pöördel) koheselt kontrollimisele allutatud isikul esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, koordinatsioon kergelt häiritud, käitumine rahutu, esineb nutmine. 6.06.2015 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 4) nähtub, et Ida-Virumaal Jõhvi Rahu 38 patrullpolitseinik xx xxx tuvastas Vitali Baikovil, 06.06.2015 kell 3.52, kasutades tõendusliku alkomeetrit Dräger Alkotest 7110 ARDF-0054 joobeseisundit. Tõendusliku alkomeetri 1 lugem – 1,04 mg/L. Tõendusliku alkomeetri 2 lugem – 1,02 mg/L. Laiendmääratlus – 0,10 mg/L. Mõõtetulemus on – 0,92 mg/L. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik on protokollile kirjutanud, et näit on suurendatud, tema naine on sünnitusmajas, ta sõitis Tammikust naise juurde, võimalik, et oli mitte kaine. Protokoll on Vitali Baikovi poolt allkirjastatud. Protokollile on lisatud alkomeetri Dräger Alkotest 7110 EST väljatrükk, mis sisaldab mõõtja allkirja ning millel on ka joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku allkiri (lk 4). Metroserti poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-15/00017 kohaselt tõenduslik alkomeeter Dräger Alkotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-0054 on taadeldud 23.01.2015 ning vastab OIML R 126
Antud kuritegu on toime pandud Viru Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsusega määratud katseajal. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Vitali Baikov pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kuigi V. Baikov ise tunnistas oma süüd täielikult ning antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav pani talle süüksarvatava kuriteo toime, peab kohus vajalikuks hinnata asjas uuritud tõendid. Objektiivsed tunnused
Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem 4 Vastavalt LS § 33 lg 11 p 2 juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Kohus loeb tõendatuks Vitali Baikov’i süü temale esitatud süüdistustes eelkõige tunnistaja xx xxx ja süüdistatava enda ütluste alusel ning tõendusliku alkomeetri tuvastatud näiduga (0,92 mg/L). Tunnistaja xx xx ütlused kinnitavad, et 06.06.2015 kella 3.36 paiku xxx teg.nr xxx kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Vitali Baikov. Juhil esinesid alkoholi tarvitamise tunnused: alkoholi lõhn, silmad punased, kõne aeglane ja segane, koordinatsioon häiritud. Isikut kontrolliti tõendusliku alkomeetriga ning lõplik lugem oli 0,92 mg/L. Tunnistaja xx x ütlused ei ole vastuolus teiste kogutud tõenditega ja osutuvad Vitali Baikovile kui isikule, kes juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Põhjust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei esine. Ülejäänud asjas kogutud tõendid, s.o indikaatorvahendi kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta paigutamise akt haakuvad eelpool toodud tõenditega ning kohus ei pea vajalikuks peatuda nendel põhjalikumalt. Seega juhi (V. Baikov’i) organismis tuvastati alkoholi rohkem kui LS § 69 lg 3 lubatud piirmäär. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistatav Vitali Baikov pani süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas, s.o 6.06.2015 kella 3.36 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Estonia pst 20 maja juures toime
Tahtlus Kohus leiab, et V. Baikov pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Vitali Baikovi ütlustest nähtub, et 6.06.2015 tarvitas ta viina koos sõpradega ning seejärel istus sõiduki rooli, et sõita sünnitusmajja, vaadata oma vastsündinud last. Seega oli V. Baikov teadlik oma seisundist ja teadvalt eiras joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise keelu. Kohus ei tuvasta õigusvastasust välistavaid asjaolusid. V. Baikov on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et 5 teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Süüdistatava Vitali Baikovi karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava Vitali Baikovi karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist ja kahetsust. Põhikaristus Vitali Baikovi süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, teo toimepanemise asjaolud.
sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada põhikaristusena rahalist karistust või kuni kolmeaastast vangistust. Korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul sanktsiooni alam- ja keskmise määra vahemikusse jääva põhikaristuse määramine ning lisakaristuse määramine on küllaldaselt põhjendatud arvestades kuriteo raskust. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et kuritegu on toime pandud katseajal. Peale seda Vitali Baikov on varasemalt juba karistatud samalaadse kuriteo eest
Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas ning leiab, et kuna varem on süüdistatav toime pannud samalaadse kuriteo, kusjuures uue kuriteo pani ta toime katseajal, ei saa antud juhul kohaldada kergemat karistuse liiki ehk rahalist karistust ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Süüdistatav on enam ohtlik kui isikud, kes panevad kuriteo toime esmakordselt ning temale mõistetav karistus ei tohiks jääda sanktsiooni alammäära juurde. Samas, arvestades karistust kergendavate asjaolude esinemist, s.o süü tunnistamine ja kahetsus, võiks süüdistatavale mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et
MS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega Vitali Baikovile antud kuriteo eest mõistetavaks karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Vastavalt
lg 2 kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KrMS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Vitali Baikov on varasemalt kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsusega 5 kuu 28 päevase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 07.08.2014 määrusega pikendati Viru Maakohtu 31.01.2014 otsusega Vitali Baikovile määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 30.10.2015. Uue tahtliku kuriteo pani V. Baikov toime olles katseajal. 6 Seega
lg 2 alusel tuleb liita mõistetavale karistusele Viru Maakohtu 31.01.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 5 kuud 28 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus ei pea antud juhul võimalikuks karistuse asendamist üldkasuliku tööga või tingimisi karistuse mõistmist. Vitali Baikovi näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ning kes pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kaitsja palus asendada V. Baikov’ile mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, mida seadus küll lubab (
), kuid kohtu arvates puuduvad antud juhul alused vangistuse ÜKT-ga asendamiseks.
-74 kohaselt täitmisele pööratava vangistuse asendamine on reaalse vangistuse vältimise viimane võimalus, mille üle otsustamisel tuleb arvesse võtta rida asjaolusid. Eelkõige tuleb välja selgitada, kas isik on asenduskaristuseks (ÜKT-ks) sobiv või temaga seotud isiklikud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo nr 3-1-1-87-08, p 13). Senises kohtupraktikas on sellise takistava asjaoluna aktsepteerinud alkoholi kuritarvitamist süüdlase poolt, mis kohtu arvates esineb ka V. Baikov’i puhul. Samuti tuleb märkida, et varasemalt Viru Maakohtu 15.05.2012 otsusega V. Baikov’ile juba mõisteti asenduskaristusena 240 tundi üldkasulikke töid (sh
ja § 329 järgi), kuid vaatamata sellele ja peale tingimuslikku vangistuse mõistmist Viru Maakohtu 31.01.2014 otsusega jätkas ta kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puuduvad alused antud kuriteo eest mõistetava karistuse ÜKT-ga asendamiseks või selle tingimuslikult täitmisele pööramata jätmiseks ning V. Baikovil tuleb reaalselt ära kanda 9 kuud 28 päeva vangistust. Lisakaristus
näeb ette mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võimalust kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolme aastani. Antud juhul lisakaristuse määramine on küllaldaselt põhjendatud arvestades üleastumise korduvust ja raskust, kuna varasemalt on V. Baikov korduvalt pannud toime samalaadseid kuritegusid ning kahel korral kohaldati tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist (Viru Maakohtu 4.07.2008 ja 15.05.2012 otsusega vastavalt 1 aastaks ja 4 kuuks ning 2 kuuks). V. Baikov ja tema kaitsja palusid jätta talle juhtimisõiguse alles, kuna ta vajab juhilube tööga seoses. V. Baikov seletas, et võttis liisingusse auto, tehes juhutöid teenib sellega raha ning viib haiget emad raviasutusse. Seda kinnitavad ka V. Baikov’i esitatud dokumentaalsed tõendid, s.o xxx kiri (lk 39), milles firma juht xx xx palub mõista V. Baikov’ile juhtimisõiguse äravõtmisega mitteseotud karistust ning dokumendid süüdistatava ema xx xx terviseseisundi suhtes, s.o xx. xx xxx (lk 40), tema xxx (lk 41-42), 15.10.2012 xxx xxx otsus (lk 43-44) ning xxx ja lisakulude tuvastamise otsus (lk 4546). Kohus võtab eeltoodud asjaolusid antud kohtuotsuse tegemisel arvesse, kuid leiab, et need ei välista V. Baikov’i suhtes lisakaristuse kohaldamist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tööle jõudmiseks või töötamiseks mootorsõiduki kasutamine ei vähenda isiku süüd toimepandud süüteos ega välista vastutust. Töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
lg 2 kohaselt ei või 7 mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Süüdistatav on enda käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud karistused (s.h. lisakaristus) ei täitnud oma eesmärki, seega antud juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine, sh viimati mõistetud lisakaristusest pikemaajalise juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on süüdistataval püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest annavad tunnistust tema arvukad karistused, mis ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Karistusregistri teatise kohaselt on Vitali Baikov varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, muuhulgas joobes juhtimise eest. See näitabki, et Vitali Baikov’ile üksnes põhikaristuse määramine ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta varasemalt karistatud viimati kaheks kuuks. Vaatamata varasemale karistamisele mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, ei ole isik vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui V. Baikovile või tema lähedastele ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Isikule mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7-ks kuuks, mis jääb sanktsiooni alam ja keskmise määra vahele on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike (haige ema, väike laps) või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase kuriteo toimepanemist. Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Tõkend Vitali Baikovi suhtes ei ole tõkendit kohaldatud ning kohus ei näe vajadust tõkendi kohaldamises kuna isik ei ole menetlusest kõrvale hoidunud. Menetluskulud KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vitali Baikovi kaitsja Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 144 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et Vitali Baikovile on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjatele makstud järgmise summad: 96 ja 24 eurot määratud kaitsjale Kaido Koogale 8 eelmenetluses makstud tasu (lk 35 ja 37) ning 144 eurot määratud kaitsjale Kaido Koogale kohtumenetluses makstud tasu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot. Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse tuleb KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud kogusummas 849 eurot süüdistatava Vitali Baikovi kanda. V. Baikov ise ei taotlenud menetluskuludest osalist või täieliku vabastamist. Samuti kohus ei tuvasta alust Vitali Baikovi menetluskulude kandmisest vabastamiseks ja menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmiseks ning jätab kõik menetluskulud Vitali Baikovi kanda, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Deniss Minzatov 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.