juuni 2012 määrus muutmata ning Rannar Liitmaa esindaja advokaat Anu Talu kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Asjaolud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 23.05.2012 registreeriti kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldus, milles taotletakse kriminaalmenetluse alustamist Stegeman Transport OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme Elvira Varese suhtes KarS § 3811 lg 2, § 384, § 385 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuriteokoosseisu tunnuste ilmnemise tõttu. Avaldusest ja selle juurde lisatud materjalidest nähtub, et Stegeman Transport OÜ-le kuulus mootorsõiduk DAF TWE95xF, reg/märk XXX (edaspidi veok), mille suhtes kohaldas Pärnu Maakohus 17.06.2008 tsiviilasjas nr 2-08-20037 hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärke seadmist Eesti Riiklikus Autoregistris (tänane Maanteeameti liiklusregister) OÜ P-Truck kasuks. Nimetatud kohtumääruse alusel esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur Rannar Liitmaa büroole, mille alusel kohtutäitur R. Liitmaa esitas ARK-ile keelumärke seadmise avalduse. Selle alusel seadis ARK veokile keelumärke 17.06.2008. Kuna kohtutäitur R. Liitmaa tuvastas hilisemalt, et temal puudus pädevus nimetatud asjas keelumärke seadmise avalduse edastamiseks ARK-ile, siis esitas ta 08.01.2009 ARK-ile avalduse keelumärke kustutamiseks, mida viimane ka samal päeval tegi. 09.01.2009 võõrandas Stegeman Transport OÜ veoki Euro Electrics OÜ-le. Kuna avaldaja valduses on veoki ostumüügi leping, millel ei ole märgitud tehingu hinda, siis avaldaja on teinud järelduse, et nimetatud veok müüdi tasuta ja seda tehingut ei ole kajastatud Stegeman Transport OÜ raamatupidamise dokumentatsioonis. Samuti tugineb avaldaja oma sellistes järeldustes Stegeman Transport OÜ ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) poolt talle suuliselt avaldatule, et halduri valduses oleva dokumentatsiooni hulgas ei ole nimetatud tehinguid puudutavaid dokumente. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 04.06.2012 teatisega nr 12760000086 jäeti kriminaalmenetlus alustamata järgnevalt toodud põhjustel. Vastavalt
lg 2 alustatakse kriminaalmenetlust kuriteotunnuste ilmnemisel, mitte aga tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisele kaasaaitamise eesmärgil. Seetõttu jääb arusaamatuks, et avaldaja põhjendab oma huvi kriminaalmenetluse alustamiseks sellega, et tal võib hiljem tekkida tsiviilvaidluses regressinõu isiku vastu, kelle suhtes taotleb ta käesoleva kuriteokaebusega kriminaalmenetluse alustamist. Analüüsides kurieokaebuses esitatud väiteid KarS § 3811 lg 2, § 384, § 385 lg 1 ja 2 kuriteokooseisude ilmnemise kohta, saab asuda seisukohale, et avaldaja on valdavalt oma järeldustes tuginenud subjektiivsetele asjaoludele ja väheinformatiivsetele faktidele, millest ei ole võimalik sedastada kuriteotunnustega teo toimepanemist. KarS § 384 koosseis eeldab võlgniku poolt oma varaga seotud kahjuliku tehingu tegemist, mis oluliselt vähendab võlgniku maksevõimet. Tuginedes Stegeman Transport OÜ pankrotiavalduse menetluses (edaspidi pankrotimenetlus) tsiviilasjas nr 2-11-53136 esitatud halduri aruandele ja kohtuotsusele, siis sellest tulenevalt Stegeman Transport OÜ maksejõuetuse põhjustas üleüldisest majanduslangusest tingitud tellimuste vähenemine, mis omakorda tingis veokite müümise vajaduse. Seega ei saa kuidagi järeldada vastupidist, et veokite müük põhjustas maksejõuetust. Samuti ei saa nõustuda avaldaja järeldustega selles, nagu oleks veok müüdud Euro Electrics OÜ-le tasuta. Avalduse lisana esitatud müügilepingus on küll müügihinna lahter täitmata, kuid see ei tähenda, et sõiduk oleks müüdud tasuta. Tegemist oli ARK-ile (nüüdne liiklusregister) esitatava dokumendi vormiga, kus tähtsust omasid eelkõige konkreetse objekti ja tehingu poolte andmed ning omandi ülemineku fakt. Seega on antud juhul tegemist väheinformatiivse faktilise asjaoluga, mille pinnalt ei saa teha lõplikke järeldusi veoki tegelike müügitingimuste kohta. Samuti ei ole avaldaja näidanud, kuidas ja mis ulatuses nimetatud tehing mõjutas hilisemalt Stegeman Transport OÜ maksevõimet, majandustegevust ja kas see tehing oli ka põhjuseks pankrotimenetluse alustamiseks ca 3 aastat hiljem. Ilma sellist ülevaadet omamata ei ole võimalik teha ka järeldusi, kas nimetatud sündmuses esineb KarS § 384 sätestatud kuriteokooseisu tunnuseid või mitte. Kriminaalmenetluse alustamise aluseks peavad kuriteotunnused selgelt ilmnema juba enne menetluse alustamist kuriteo ajendis. Käesolevas materjalis neid tunnuseid ei ilmne. Märkimist väärib siinjuures ka fakt, et Stegeman Transport OÜ-le 26.08.2009 Tartu Maakohtu poolt määratud ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus kontrollis Stegeman Transport OÜ majandustegevust ja selle käigus ta rikkumisi ei tuvastanud. Tähelepanu väärib asjaolu, et see kontroll toimus samal majandusaastal, s.o ligi 8 kuud pärast veoki müüki (09.01.2009). Seega ka sellest faktist võib järeldada, et veoki müük ei mõjutanud Stegeman Transport OÜ maksevõimet olulises osas, kuna kindlasti oleks ajutine pankrotihaldur sellele tähelepanu juhtinud. Samas jätkas ettevõte majandustegevust ja kohustuste täitmist, s.h võlgnevuste vähendamist. Ka tsiviilasja nr 2-11-53136 menetluse käigus ei tuvastanud haldur kuriteotunnustega teo toimepanemist Stegeman Transport OÜ ja E. Vares käitumises, mis oleks põhjustanud maksevõime olulist vähenemist. Nimetatud olukorda arvestades ei ole põhjust kahelda kahe erineva halduri tegevuse ja kohtuotsuse usaldusväärsuses. Eeltoodust tulenevalt võib teha järelduse, et veoki müügitehingu sündmuses puuduvad KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokooseisu tunnused. -2- Järgnevalt tõusetub küsimus, kas Stegeman Transport OÜ võis toime panna KarS § 385 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o vara varjamise pankrotimenetluses ja KarS § 3811 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o raamatupidamise kohustuse rikkumise. Olemasolevate materjalide pinnalt ei saa järeldada, et E. Vares oleks esitanud pankrotimenetluses ebaõigeid andmeid või jätnud mõned andmed esitamata. Vastavalt Pankrotiseaduse §-le 22 lg 2 p 1 selgitab haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused. Pankrotihalduri arvamusest ei nähtu, et selle teostamisel oleks rikutud mingisuguseid nõudeid võlgniku poolt. Halduri aruandest nähtub, et ta oli teadlik OÜ P-Trucki nõudest Stegeman Transport OÜ vastu ja sellest võib järeldada, et ta omas ülevaadet nimetatud nõuet puudutavast dokumentatsioonist. Lisaks on halduril endal võimalus kontrollida võlgnikust sõltumatust allikast ehk Maanteeameti liiklusregistrist Stegeman Transport OÜ seotust mootorsõidukitega. Materjalidest nähtub, et haldur seda ka tegi pankrotimenetlusele eelneva aasta kohta. See, miks pankrotihaldur ei pidanud oluliseks teha päringut viimase 5 aasta kohta, on eelkõige pankrotihalduri tegevust puudutav asjaolu, mitte aga etteheidetav E. Varese käitumisele. Selleks, et saaks antud sündmuse puhul rääkida vara varjamisest KarS § 385 lg 1 mõttes, peaks olema teada halduri poolt võlgnikule esitatava teabenõude (varade kohta) täpne sisu, mis ühtlasi peaks sisaldama ka teabenõuet veoki müügitehingu kohta. Kuna seda asjaolu avaldusest ei nähtu, siis ei saa ka eeltoodust tulenevalt järeldada, et E. Vares oleks oma käitumisega pankrotimenetluse ajal varjanud vara või esitanud selle kohta ebaõigeid andmeid. Avaldaja väidete kohaselt on haldur talle suuliselt teatanud, et tema valduses olevas Stegeman Transport OÜ dokumentatsiooni hulgas ei ole veoki müüki kajastavat dokumentatsiooni. Avalduse materjalidest nähtub, et korduv kirjalik teabenõue nimetatud küsimuses esitati haldurile 13.02.2012 ja Stegeman Transport OÜ likvideerimiskanne tehti 22.02.2012. Avaldusest ei nähtu, millal toimus (kindlasti pärast 13.02.2012) avaldaja ja halduri vaheline suuline vestlus, mistõttu ei ole teada ka halduri täpne staatus ja pädevus nimetatud küsimuses informatsiooni andmiseks. Sellest tulenevalt ei ole ka teada, millistele asjaoludele ajutine pankrotihaldur oma vastuses tugines/sai tugineda ja milline oli suulise vestluse täpne kontekst. Sellisel kujul ja mahus esitatud informatsioon pankrotihalduri suulise vastuse kohta on liialt üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatav. Ei ole teada, millised Stegeman Transport OÜ dokumendid ja millise ajaperioodi kohta vestluse hetkel pankrotihalduri valduses olid. Tsiviilasja nr 2-11-53136 kohtumäärusest (29.12.2011) nähtub, et Stegeman Transport OÜ raamatupidamisdokumentatsiooni hoidjaks on määratud E. Vares. Seega ei ole avaldaja poolt esitatud informatsioon piisav kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks, kuna selle pinnalt ei ole võimalik teha konkreetseid järeldusi selle kohta, kas nimetatud veoki müük kajastub Stegeman Transport OÜ raamatupidamises või mitte. Märkimist väärib ka asjaolu, et haldur ei esitanud pankrotimenetluse ajal ega ka pärast avaldaja teabenõuet nimetatud sündmuse kohta kuriteoteadet õiguskaitseorganitele. Seega on sellisel kujul avaldaja poolt esitatud halduri üldsõnaline vastus nimetatud küsimuses väheinformatiivne, mille pinnalt ei saa küll teha järeldusi raamatupidamiskohuste rikkumise kohta KarS § 3811 lg 1 mõttes. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas kohtutäitur R. Liitmaa 18.06.2012 kaebuse Riigiprokuratuuri. Oma kaebuses ta palub alustada kriminaalmenetlust, näitamata millise KarS-s sätestatud kuriteokoosseisuga on tegemist. Avaldaja on seisukohal, et analüüs selles osas, kas veoki müük oli põhjuslikus seoses Stegeman Transport OÜ maksejõuetusega või mitte, on uurimisasutuse pädevuses peale faktide kontrollimist. Avaldaja väidab, et tal puudub igasugune ettekujutus, mis hinnaga veok müüdi. Samuti väidetakse, et avaldajal puudub võimalus saada pankrotihaldurilt kirjalikku vastust olukorras, kus pankrotihaldur seda ei andnud. Avaldaja on seisukohal, et tegelike asjaolude väljaselgitamine on uurimisasutuse ülesanne, seda osas, millist teabenõuet pankrotihaldur võlgnikule esitas, miks tegi pankrotihaldur maanteeametile päringu viimase aasta kohta. -3- Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 21.06.2012 määrusega R. Liitmaa kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus 04.06.2012 teatisega nr 12760000086 kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Täiendavalt selgitab riigiprokurör, et prokuratuuri ega politsei ülesanne ei ole tsiviiltehingute täitmisest tulenevate vaidluste lahendamine. Ilma kuriteole viitavate selgelt arusaadavate ajendi ja aluseta ei hakata otsima kuritegu ega selgitama tsiviiltehingu asjaolusid ja tagamaid. Selleks eksisteerib eraldi õigusharu, tsiviilkohtumenetlus. Prokuratuur langetab menetlusotsuse nende materjalide alusel, millised kaebaja esitab. Kui kuriteokaebuses esinevad ilmselged või konkreetselt kuriteole viitavad ajend ja alus, siis kriminaalmenetlus ka alustatakse. Käesoleval juhul on teatises kriminaalmenetluse mittealustamise kohta põhjalikult ja motiveeritult selgitatud, et kuriteotunnused puuduvad ning on analüüsitud võimalike KarS § 3811 lg 2, § 384 ja § 385 kuriteotunnuste esinemise võimalust, mille tunnuseid ei tuvastatud. Riigiprokurörile jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur 08.01.2009, s.o ca pool aastat hiljem tegi ARK-ile avalduse keelumärke kustutamise kohta ja seda olukorras, kus Pärnu Maakohus ei olnud teinud otsust hageja ja kostja vaidluses hagi tagamisega seotud küsimustes. Kuna 08.01.2009 oli ARK-is keelumärge kustutatud, siis oli sõiduki DAF reg nr XXXX omanikul OÜ Stegeman Transport täielik õigus temale kuuluvat vara vallata, käsutada ja sellega tsiviiltoiminguid teha, mistõttu 09.01.2009 sõiduk ka võõrandati. Vallasasja võib võõrandada ka selle hinda näitamata. Kohtumääruse täitmist peab tagama kohtutäitur, kelle ülesandeks see on tehtud, mitte võlgnik. Kuna OÜ Stegeman Transport pankrotimenetlus lõpetati kohtu määrusega 29.12.2011, siis ei ole kaebuse lahendajale arusaadav, mis puutub siia seaduslikult sõiduki XXXX võõrandamine 09.01.2009 ning kuidas on sõiduki võõrandamine seotud pankrotimenetlusega, kuna avaldus pankroti väljakuulutamiseks esitati kohtule 21.11.2011, s.o ca 3 aastat hiljem. OÜ Stegeman Transport raamatupidamisdokumente (sh ka sõiduki XXXX kohta) on kaebajal õigus välja nõuda ka tsiviilkohtupidamise korras, kui selleks esinevad seaduslikud alused. Selleks ei ole vajalik alustada kriminaalmenetlust. Kuriteokaebus on ilmselgelt esitatud vastukaaluks OÜ P-Trucks poolt 05.01.2012 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavaldusele kohtutäiturilt kahju hüvitamise nõudes summas 3505.54 sõiduki DAF XXXX ebaseadusliku keelumärke kustutamise osas. Tsiviilasjas nr 2-12-748 otsust käesolevaks ajaks tehtud ei ole, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2012 määrusega ei kaasatud menetlusse kolmanda isikuna Elvira Varest. Seega on käesoleval juhul tegemist tsiviilvaidlusega ning ühtegi KarS-s sätestatud kuriteokoosseisu ei ilmnenud. Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kuna esitatud avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et oleks toimepandud kuritegu, siis on Lõuna Ringkonnaprokuratuur õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele
-4- Kaebuses esitatud taotluste sisu R. Liitmaa esindaja esitas Riigiprokuratuuri 21.06.2012 määruse peale kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning prokuratuuri kohustamist alustama kriminaalmenetlust E. Varese suhtes KarS § 3811 lg 2, § 384, § 385 lg 1, 2 alusel. Kaebaja on seisukohal, et kuriteokaebuse esitaja peab piisavalt põhjalikult motiveerima tõusetunud kuriteokahtlust, kuriteo tõendamine (sh tõendite kogumine) on aga kohtuvälise menetleja ülesanne. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse alustamise ajendiks avaldaja avaldus. Kaebaja on seisukohal, et Riigiprokuratuur käsitles kriminaalmenetluse aluse olemasolu hindamisel ebaõigeid asjaolusid. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-19-10 p-s 9 märkinud, et
§-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb tõlgendada iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Kriminaalasja alustamise kohustuslikkuse osas on Riigikohus märkinud, et
sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo tunnuste ilmnedes alustama kriminaalmenetlust. Eeltoodust järeldub ühtlasi, et uurimisasutusel ja prokuratuuril puudub kuriteole viitava teabe saamisel pädevus hinnata kriminaalmenetluse alustamise otstarbekust üksikjuhtumil. Üksnes olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud
tähenduses, on uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma kriminaalmenetluse alustamata. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et Riigiprokuratuur ei ole viidanud kriminaalmenetlust välistavale asjaolule
tähenduses, vaid on teinud kaebajale etteheiteid, et kaebaja ei ole piisavalt tõendanud kaebuses esitatud asjaolusid. Teine etteheide kaebajale, et kaebaja on kaebuse esitanud enda tsiviilõiguslikest huvidest lähtuvalt, on aga kohatu, sest
Kaebaja on seisukohal, et uurimisasutused ja prokuratuur ei saa ettevõtluskeskkonda puudutava kuriteo ajendi olemasolul suhtuda kuriteole viitavate tunnuste sedastamisel pealiskaudselt ilma elementaarseid kontrolltoiminguid tegemata. Avalduses esitatud asjaoludest nähtub ilmselgelt, et E. Varese näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga, sest E. Vares, olles OÜ Stegeman Transport juhatuse liige ja ainuosanik, võõrandas OÜ-le Stegeman Transport kuuluva veoauto ajal, kui tsiviilasjas 2-0820037 oli 17.06.2008 kohtumäärusega seatud võõrandatud veoautole käsutamise keelumärge. Registrikanded on informatiivsed eelkõige kolmandatele isikutele, mitte aga asja omanikule, kes on käsutuskeelust teadlik vahetult läbi protsessi. Kaebajale on jätkuvalt arusaamatu, miks pankrotihaldur esitas Maanteeametile päringu kuni viimase aasta ulatuses, kui PankrS § 110 sätestab teatud tingimustel tehingu tagasivõitmise võimaluse kuni viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega ning R. Liitmaa esindaja kaebusega, leiab, et R. Liitmaa esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 21.06.2012 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2.
lg 1 kohaselt kui
lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus
alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt
lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. -5- 3. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega ning käsitleb vaid kaebuses esitatud väiteid. 4.
lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad
lg-s 1 sätestatud asjaolud.
lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus.
lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave.
lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. 5. Käesolevas asjas on kuriteo ajendiks R. Liitmaa kuriteokaebus uurimisasutusele. Kriminaalmenetluse õiguspäraseks alustamiseks on oluline ajendis tuvastada kriminaalmenetluse alus ehk kuriteotunnuste sedastamine. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et Riigiprokuratuur ei ole viidanud kriminaalmenetlust välistavale asjaolule
Riigiprokuratuur on üheselt sedastanud, et antud asjas puudub kriminaalmenetluse alus
F, reg nr XXXX omaniku vahetusega märgib ringkonnakohus järgnevat. Ka ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mis põhjustel kohtutäitur 08.01.2009 tegi avalduse ARK-s keelumärke kustutamise kohta veel enne, kui maakohus tsiviilasjas nr 2-08-20037 otsuse tegi. Siiski märgib ringkonnakohus, et kaebuse esitajal on õigus osas, et kasutamise keelumärke kanne registrisse omab informatiivset tähendust kolmandatele isikutele. Tsiviilasjas nr 2-08-20037 maakohus 17.06.2008 määrusega seadis nimetatud sõiduki käsutamise keelumärke. Seega oli E. Vares Stegeman Transport OÜ juhatuse liikmena teadlik, et maakohus pidas vajalikuks tagada OÜ P-Trucks hagi ning selleks seadis sõiduki käsutamise keelumärke. Sõiduki käsutamist olukorras, kus maakohtu määrust ei olnud vahepeal tühistatud, ei saa lugeda õiguspäraseks.
lg-st 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub kriminaalmenetluse alustamine uurimisasutuste ning prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pole võimalik sedastada, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu, on kriminaalmenetluse alustamata jätmine õiguspärane. Ringkonnakohus märgib, et oma tsiviilõigusi on võimalik kaitsta tsiviilkohtumenetluse raames ning vajadusel nõuda ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja R. Liitmaa esindaja kaebuse rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik -7-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.