Obsah (4)

§ 5§ 2§ 7§ 10

Väärteoasi nr. 4-15-8768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11.novembril 2015 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus juuresolekul Kohtuvälise menetleja Poli

eadme sihikust on mõõdetav objekt hästi jälgitav, eksida ei ole võimalik. Tegemist on tahtliku teoga. Süü on keskmisest suurem, toime pandud üks tegu, mis vastab kahele kvalifikatsiooni normile, seega on põhjendatud ka keskmisest suurema rahatrahvi kohaldamine. Munitsipaalpolitsei on isiku ÜTS alusel 2015.a karistanud, kuid endiselt ei ole taksoveo dokumendid korras. Kaebuses viidatud hoiatusmenetluse sätted on täiesti asjakohatud, ei haaku üldmenetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre Aunapuu koostas 27.08.2015.a väärteoprotokolli nr 20150827381501 väärteoasjas nr 2316, 15, 011045, mille kohaselt German Ovsienko 27.08.2015.a kell 5:52 Tallinnas Paldiski maanteel Mustamäe tee ja Lahepea tänava vahel liikudes Lahepea tänava suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 78 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Autojuht osutas tasulist sõitjate vedu, ametnikule puudus esitamiseks taksojuhi kutsetunnistus. Enda tegevusega rikkus German Ovsienko liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 33 lg 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS 227 lg 2 ja ÜTS § 546 järgi. 2 Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 17.09.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2316, 15, 011045. Kaebuse esitaja on vaidlustanud väärteootsuse osaliselt sisuliselt, väites, et ei ole mõõdetud tema sõiduki kiirust, vaid tagant tuleva auto kiirust. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et German Ovsienko poolt juhitud mootorsõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruseks mõõdeti 27.08.2015.a kell 5:52 78 km/h +/- 3 km/h, lõplikuks mõõtetulemuseks 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. German Ovsienkole, s.o juhile on seadme tabloole fikseeritud tulemit näidatud, protokolli tutvustatud, mida on German Ovsienko oma allkirjaga kinnitanud. Protokolli kohaselt on liikluskiiruse mõõtmist teostatud kasutades kiirusmõõturit UltraLyte LTI 20-20 100LR UX015116, milline on taadeldud 02.10.2014.a (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS14/00205). Seadme töökorras olekut on kontrollitud 26.08.2015.a kell 20:15 ning seade oli töökorras, seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele.

eaduse (

) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust.

§ 5

lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

§ 2

lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega.

§ 7

lg 3 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab paragrahvi 7 lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). Nimetatud paragrahvi lõige 1 p 4 kohaselt võib metroloogilise kontrolli teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ § 3 lg 1 sätestab, et kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusotstarbest ning kehtestatud täpsusnõuded on esitatud lisade 1 ja 2 tabelite teises veerus. § 3 lg 2 sätestas, et turule lastav ja/või kasutusele võetav mõõtevahend peab olema läbinud «

eaduse» § 7 lõikes 2 ja § 10 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud metroloogilise kontrolli. Konkreetse mõõtevahendi metroloogilise kontrolli menetlused on esitatud lisa 1 tabeli kolmandas veerus. § 3 lg 3 sätestas, et kasutusel oleva mõõtevahendi võib, kui sellele ei laiene «

eaduse» § 49, võtta taatlemisele, kui mõõtevahend on: 1) läbinud «

eaduse» § 7 lõike 2, §-de 71, 8, 9 või § 10 lõike 1 kohase metroloogilise kontrolli, võttes arvesse «

eaduse» § 491 lõiget 1 ja § 50 lõiget 3, või 2) enne käesoleva määruse jõustumist Eestis tõendatult taadeldud. Nimetatud määruse § 5 lg 1 sätestab, et eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad on esitatud lisa 2 tabeli kolmandas veerus ning lõige 2 sätestab, et «

eaduse» § 10 lõike 1 punktide 1– 4 kohase metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendi taatluskehtivusaeg algab seda liiki mõõtevahendile õigusaktides sätestatud vastavushindamisprotseduuri, EÜ esmataatluse või 3 siseriikliku esmataatluse toimumise kuupäevast. Kui vastavusdeklaratsioonil, taatlustunnistusel, vastavus- või taatlusmärgisel puudub kuupäev ja kuu, siis algab taatluskehtivusaeg vastava menetluse toimumise aasta 1. jaanuarist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 1 punkti 8.2 kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid kontrollmõõtevahendina kohustuslikult kontrollile ning kohustuslik on siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Määruse nr 104 lisa 2 punkti 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalve kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega omas kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100LR UX015116, milline on taadeldud 02.10.2014, 17.09.2015 kehtivat mõõtevahendi taatlustunnistust nr TTRSS-14/00205, mistõttu on kasutatud nõuetele vastavat kiirusmõõteseadet.

eaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud mh pädev mõõtja. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 3 lg 1 kohaselt peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev ametnik olema läbinud mõõtevahend kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on mõõtmist teostanud Kristjan Jaaska, kes on läbinud 14.10.2014 pädeva mõõtja koolituse (vastav tunnistust kohtutoimikus lk 28). Seega on kiirust mõõtnud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe läbinud isik ja mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud

sätestatud tingimustel. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00207 kohaselt on kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100LR UX015116 uuesti taadeldud 30.09.2015.a. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et tegemist on kordustaatlusega. Kordustaatluse eesmärgiks on kindlaks teha, kas mõõtevahend vastab jätkuvalt seaduses sätestatud nõuetele.

§ 10

lg 1 p 5 kohaselt loetakse mõõtevahendi taatluskohustus täidetuks, kui on teostatud kordustaatlus, mille läbib kasutusel olev mõõtevahend taatluskehtivusaja möödudes ja mida teeb pädev taatluslabor. Kordustaatlusest tuleb eristada siseriiklikku esmataatlust, mille

§ 10

lg 1 p 4 alusel läbib siseriikliku tüübikinnitustunnistuse alusel kasutusele võetav mõõtevahend, rikutud taatlusmärgisega või taatlusmärgiseta kasutusel olev mõõtevahend ja mõõtevahend pärast remonti või uuendamist ning mida teeb pädev taatluslabor. Seega kui kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100LR UX015116 oleks olnud rikkis, ei oleks ta läbinud üksnes kordustaatlust, teda oleks tulnud remontida ja pärast seda oleks kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100LR UX015116 pidanud uuesti läbima esmataatluse. Käesoleval juhul on kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100LR UX015116 läbinud 30.09.2015 üksnes kordustaatluse, mis kinnitab, et seade on kogu aeg olnud töökorras ja ei ole vahepeal remonti vajanud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtmine toimunud töökorras, taadeldud ja nõuetele vastava kiirusmõõteseadmega. Vaidlus puudub asjaolus, et German Ovsienko 27.08.2015.a kell 5:52 Tallinnas Paldiski maanteel Mustamäe tee ja Lahepea tänava vahel liikudes Lahepea tänava suunas juhtis mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXX. Vaidlust puudub ka asjaolus, et kiirust mõõdeti asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Neid asjaolusid kinnitavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et sõitis Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristmikult Õismäe suunas, tema ees sõitis kaubik. Autos oli püsikiirusehoidja, mille oli seadistanud 60 km/h peale. Sõiduk tema ees hakkas kiirust vähendama, mille peale reastus paremasse ritta, keskmisesse ritta. Kedagi rohkem keskmises reas ei sõitnud. Märkas politseid, ei pidurdanud. Sõiduridasid oli kolm. Ta peeti politsei poolt kinni. Politseinik Imre Aunapuu vist näitas radarinäitu 78 km/h, see oli šokk. Ei mõista, miks ei olnud ära märgitud politseisõiduki täpset asukohta kiiruse mõõtmise hetkel. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millises kohas politsei kiirust mõõtis ja kas oli üldse tema kiirus 4 või kellegi teise. Oleks pidanud olema videosalvestus. Püsikiirusehoidja läheb maha, kui vajutada piduri pedaalile. Kaubiku tagant ümber reastudes pidurit ei vajutanud. Tunnistaja Kristjan Jaaska selgitas kohtuistungil, et on PPA patrullpolitseinik. Oli hommik, mõõtsid paarimehega Paldiski mnt sõidukite kiirust. Mõõtis kiirusmõõtevahendiga isiku poolt juhitud sõiduki kiiruseks vist 74 km/h. Peatasid autojuhi, autojuht ei olnud nõus esialgu dokumente andma. Hiljem tuli teine patrull, kes rääkis emakeelena vene keelt ja said vajalikud dokumendid. Mõõtis kiirust UltraLyte laserkiirusmõõteseadmega. Videosalvestust ei kasutanud. Kiiruse mõõtmise hetkel olid Paldiski mnt-l, Mustamäe tee ja Laheda tn vahel, grillbaari juures. Mõõtis neid, kes tulid Mustamäe tee poolt ja sõitsid Haabersti poole. Sõidukiks oli Volvo, mille peal oli taksoplafoon, 3 reisijat oli vist sees. Sõiduki juht ei nõustunud talle tutvumiseks esitatud näiduga. Mõõdetava sõiduki ees liikus mingi buss, oli hommik ja liiklust oli vähe. Kõrvaltreast tuli veel mingi auto. Oli vist Volvo, kes tuli bussi tagant välja, hakkas kiirendama, vahetas rida. Kiirust mõõtiski siis, kui ta bussist mööduma hakkas. Välistab, et mõõtis kellegi teise auto kiirust, sest kui mõõdad ühe auto kiirust, siis seda ka mõõdad. Oli visuaalselt samuti näha, et sõiduk liikus bussist kiiremini. Kiirusmõõteseade töötab siis, kui võtad kellegi lasertäpiga sihikule. Aparaat näitab kiirust siis, kui lasertäpi suunad liikuva sõiduki esiosa või tagaosa keskele, korraga saab selle aparaadiga mõõta vaid üht sõidukit. Ka paarimees nägi tabloole ilmunud kiiruse näitu, sest see ilmub suurelt tabloole. Vahetusega alustasid vist eelmise päeva õhtul, lõpetasid hommikul kell

1. Iga vahetuse alguses teostavad kiirusmõõteseadme kasutamise kontrolli. Vaatab üle taatlustunnistuse, kas on kehtiv, kas võib mõõta, siis vaatab, kas aparaat on visuaalselt korras ja siis teostab aparaadile kontrolli. Mõõtekaugus võis olla 600 meetrit, mis on linna mõistes päris kaugel, aga tegemist oli pika, sirge ja laia teega. Alati kui näeb autot, mida mõõdab, siis ütleb selle ka paarimehele, kes teaks, millist autot vajadusel kinni pidada. Antud hommikul liiklust ei olnud, 3 sõidukit erinevate vahedega, buss oli vahetus läheduses. Kiiruse mõõtmine on igapäevane tööülesanne. UltraLyte on ka varem kasutanud. Kiiruse fikseeris siis, kui auto oli kaubiku kõrval, mitte taga. Ka selgus kohapeal politsei andmebaasist kontrollides, et isikul ei olnud kehtivat taksojuhi kutsetunnistust, isik tunnistas ise seda samuti. Tunnistaja Imre Aunapuu selgitas kohtuistungil, et töötab Kesklinna politseijaoskonnas, patrullpolitseis. Oli Paldiski mnt-l Mustamäe tee ja Laheda tänava vaheline lõik, paarimees mõõtis kiirust, oli hommikune aeg. Takso sõitis kiiremini 50 km/h alas. Auto peeti kinni, juht oli pretensioonikas, et mõõdeti valesti. Ei ole võimalik valet autot mõõta. Peal oli veel 3 klienti, kellest kaks magasid ja see kes kõrval istus, ei teadnud asjast midagi. Autojuht ei olnud koostööaldis. Kutsetunnistus tal andmebaasi kohaselt puudus. Arvab, et mõõtsid kiirust väljas. Paarimees näitas talle ka näitu ja ütles, mis auto vaja maha võtta. Paarimees ütles „takso“, kui kiiruse oli ära mõõtnud. Takso liikus nende poole. Ise istus politseiautos kiiruse mõõtmise hetkel. Liiklus oli hõre, oli hommikune aeg. Auto, mille kiirust mõõdeti, kõrval reas oli ka rekka või suur buss. Iga vahetuse alguses kontrollivad kiirusmõõteseadme töökorras olekut. Kaebaja taksokaardi puudumist ei vaidlustanud, ütles, et tal ei ole seda. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli mõõtmise ajal nähtavus hea, ilmastik sademeteta, teeolud kuivad, asulasisene tee, valgustus hämar, tegemist oli kahesuunalise teega, sõiduradasid 3+
2. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal pärisuunal, lähenes, möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukites, oli mitu sõidukit. Eeltoodust tulenevalt on nii kiirusmõõturi kasutamise protokolliga kui ka tunnistajate Kristjan Jaaska ja Imre Aunapuu ütlustega kinnitamist leidnud, et German Ovsienko 27.08.2015.a kell 5:52 Tallinnas Paldiski maanteel Mustamäe tee ja Lahepea tänava vahel liikudes Lahepea tänava suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 78 km/h +/- 3 km/h. Menetlusaluse isiku poolt väljendatu, et kasutas püsikiirusehoidjat, mis oli seadistatud 60 km/h peale ja seeläbi on välistatud temapoolne kiiruse ületamine, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. On üldteada asjaolu, et püsikiirusehoidja 5 olemasolu ei takista gaasipedaalile vajutamist ning auto sõidukiiruse kiirendamist ja seeläbi ka kiiruse ületamist. On üldteada asjaolu, et vajutades möödasõidul tugevamini gaasipedaalile võimaldab püsikiirusehoidja sõita kindlaks määratud näidust kiireminine ja peale möödasõitu kui gaasipedaalile enam tugevamini ei vajuta taastud kiirushoidjale sisestatud näit ja auto jätkab liikumist määratud kiirusega. Sellise kujul möödasõitu tehes ei pruugi juht ise märgata millise kiirusega ta tegelikult möödasõitu sooritas. Seega ei ole asjakohane kaebuse esitanud isiku väide, et püsikiirusehoidja kasutamine välistab selle, et tema kiiruseks mõõdeti 78+-3 km/h. Lisaks näitab asjaolu, et isik pani alas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, püsikiirusehoidja 60 peale, et isik teadlikult seadis eesmärgiks suurima lubatud sõidukiiruse ületamise, mitte ei järginud kiirusepiiranguid. Tunnistajad on kohtuistungil põhjalikult selgitanud, et UltraLyte kiirusmõõteseade mõõdab ainult kindlat sõidukit, ühte sõidukit korraga, seda sõidukit, mis on sihikule võetud, kuhu on suunatud lasertäpp. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab, et mõõtmise tehiolud olid mõõtmise hetkel head ning liiklus hõre. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt möödus Volvo parajast kaubikust ja üks sõiduk tuli tagapoolt. Mõõtjate ja Volvo vahel ei olnud ühtegi autot, seega välistab see võimaluse, et laserkiir oleks olnud suunatud mõne teise auto peale. Nähtuvalt tunnistaja Kristjan Jaaska ütlustest oli menetlusaluse isiku sõidukil eritunnuseks taksoplafoon, kuna tegemist oli taksoga ning ka tunnistaja Imre Aunapuu ütlused kinnitavad, et Kristjan Jaaska nimetas kiirust ületanud sõiduki märksõnana, milline tuli kinni pidada, just „takso“. Tunnistajate poolt mõõdetava sõiduki identifitseerimine takso tunnuse järgi kinnitab, et mõõdeti tõepoolest kaebuse esitanud isiku sõiduki kiirust ja mitte ekslikult mõne teise sõiduki kiirust. Samuti ei ole asjakohane menetlusaluse isiku väide, et ei ole võimalik kindlaks määrata, kus politseinik kiirust mõõtis, kuivõrd seda ei ole kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud. Nimelt on nimetatud protokollis kirjas patrullauto/mõõtja asukoht, milleks oli Paldiski mnt ja mõõdeti Mustamäe tee ja Lahepea tänavate vahel liikunud Volvo sõidukiirust, samuti on kirjas mõõtekaugus, s.o. 462,3 meetrit, mis tähendab, et patrullauto oli mõõdetavast autost näidu fikseerimise hetkel nii kaugel. Tunnistajad täpsustasid kohtuistungil, kus täpselt nad olid mõõtmise teostamise ajal (grillbaari juures parklas). Vaidlust ei ole asjaolus, et nimetatud mõõtmise kohast oli selline vahemaa kaebaja sõidukini kiiruse ületamise fikseerimise hetkel. Seega on üheselt tuvastatud, kus asus patrullauto kiiruse mõõtmise hetkel. Samuti on tunnistajad täpsustanud patrullauto asetsemist parklas ning kiirusmõõtmise asjaolusid (kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal oli käes hoitud seadmega, mõõdetud on paigalt seistes). Asjaolu, et tunnistaja K.Jaska ei mäletanud kohtuistungil täpselt, milline oli mõõdetud kiiruse näit on seletatav sellega, et tunnistaja tegeleb kiirusemõõtmisega igapäevaselt, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta mäletaks kõiki mõõdetud kiiruseid täpselt. Kõigest eelnevast johtuvalt on seega tõendatud, et mõõdetud on just German Ovsienko poolt juhitud sõiduki kiirust ja näiduks saadi 78 km/h. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida seoses kaebaja väidetega hoiatusmenetluse sätete kohaldamisest ning kohtuvälise menetleja kohustusest kasutada salvestusseadet järgmist: Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusaluse isiku suhtes kasutatud VTMS § 541 sätestatud kirjalikku hoiatamismenetlust, seega ei ole võimalik ka hoiatamismenetluse eripärast tulenevaid erisusi või hoiatusmenetluse sätteid käesolevas väärteoasjas rakendada. Millist menetlusliiki konkreetse rikkumise puhul kohaldatakse on politseiametniku diskretsiooniotsustus vastavalt teo asjaoludele. Seoses salvestusseadmega selgitab kohus, et liiklusjärelevalve teostaja kohustused tulenevad LS §-st
3. Nimetatud säte ei kohusta kasutama salvestusseadet. LS § 1962 sätestab liiklusjärelevalve erisused, mille lõike 1 p 6 kohaselt on politseiametnikul õigus kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet. Nimetatu ei ole aga kohustus vaid õigus. Käesolevas väärteoasjas on mõõdetud kiirust UltraLyte LTI 20-20 100LR UX015116

eadmega, mille komplektis ei olnud salvestusseadmeid, mistõttu ei rikkunud politseiametnikud 27.08.2015 kiirust

ja seda video salvestamata jättes menetlusnorme. 6 Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Sõites asulasisesel teel kiirusega 78 km/h +/- 3 km /h rikkus German Ovsienko LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kuna German Ovsienko on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust rohkem kui 21 km/h s.o 25 km/h, on German Ovsienko toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teo toimepanemise ajal, s.o. 27.08.2015.a kehtinud ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 33 lg 1 kohaselt tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud sõitjatevedu trammi ja trollibussiga, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud (käesoleval ajal ÜTS § 41 lg 1, mis jõustus 01.10.2015.a). ÜTS § 546 nägi ette vastutuse tasulise sõitjateveo eest seaduses ettenähtud dokumentideta (käesoleval ajal tegu jätkuvalt karistatav ÜTS § 88 järgi). Vaidlust ei ole asjaolus, et German Ovsienkol kui autojuhil puudus kohustuslik seaduses ettenähtud dokument tasuliseks sõitjateveoks. Menetlusalune isik on ka ise kohtuistungil antud ütlustes selgitanud, et ÜTS osas tehtud otsust ta ei vaidlusta, tunnistab süüd. Selgitas, et tal tõesti ei ole taksojuhi kutsetunnistust. Ka tunnistajad selgitasid kohtuistungil, et menetlusalune isik tunnistas ise vajaliku dokumendi puudumist ja ka andmebaasist kontrollides selgus, et German Ovsienkol puudus vajalik taksojuhi kutsetunnistus. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et German Ovsienko enda tegevusega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud ÜTS § 33 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime ÜTS § 546 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on German Ovsienko täitnud LS § 227 lg 2 ja ÜTS 546 tulenevate väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teod toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. ÜTS § 33 lg 1 kohaselt tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud sõitjatevedu trammi ja trollibussiga, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud. Menetlusalune isik on enda süüd tunnistanud ning kinnitanud, et tal tõesti ei olnud esitada vajalikku kutsetunnistust. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Nähtuvalt German Ovsienko karistusregistri väljavõttest on isikut 2010.a sama väärteo eest, s.o ÜTS § 546 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatud, seega oli isik teadlik taksojuhi kutsetunnistuse vajalikkusest. Seega nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda, seega pani German Ovsienko ÜTS § 546 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Menetlusalune isik on ise enda ütlustes tunnistanud, et oli seadistanud püsikiirusehoidja 60 km/h, samuti tunnistas, et teadis, et sõidab 50 km/h alas. Seega nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vasta asjaolu saabumist ja möönis seda, seega pani German Ovsienko LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. German Ovsienko on süüvõimeline ning KarS

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 7 LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. ÜTS 546 kohaselt ühistranspordiseaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb G.Ovsienkole karistuse määramisel lähtuda ÜTS 546 sätestatud sanktsiooni määrast, kuna ka käesoleval hetkel kehtiva ÜTS § 88 näeb maksimaalse karistusena ette rahatrahvi 150 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras kohtuväline menetleja German Ovsienkole LS § 227 lg 2 ja ÜTS 546 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o. 240 eurot. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on German Ovsienkole määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmise lähedases määras. Karistusregistri teatisest nähtub, et German Ovsienkot on varem väärteokorras karistatud, sh viimati ÜTS § 542 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot. Nimetatud rahatrahv on tasutud. Samuti on German Ovsienkot karistatud 2010.a ÜTS § 546 järgi rahatrahviga 168,73 eurot. Seega on menetlusalust isikut ka varasemalt seoses tasulise sõitjateveo teostamisega väärteokorras karistatud. German Ovsienkol on olemas kindel töökoht leiab kohus, et põhjendatud on kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi kohaldamine. Arvestades süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist on German Ovsienkole raskeimat karistust ettenägeva sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksem määratud rahatrahv 60 trahviühikut, s.o. 240 eurot põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb German Ovsienko kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas
3. Jätta German Ovsienko kaebus rahuldamata 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 17.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2316,15,011045 jätta muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea pangas. Märkida viitenumber
4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on 8 menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 02.
5. 2015 9