← Eesti

2-15-11620/17

Obsah (6)§ 661§ 187§ 430§ 432§ 150§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-15-11620; Steven Mängli versus B.R.; ha

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

  1. B R on Steven Mängli vastu Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
  2. detsembri 2010.a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-34644 tulenev nõue kogusummas 5 991,70 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üks koma seitsekümmend) eurot.
  3. Punktis 1 sätestatud summa hõlmab ammendavalt ja lõplikult kõiki nõudeid, mis tulenevad Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
  4. detsembri 2010.a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-34644, st nii põhivõlgnevust kui ka mistahes kõrvalnõudeid, mh võimalikke viivitusintressi nõudeid. Alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest puuduvad B.R.il Steven Mängli vastu mis tahes täiendavad nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
  5. detsembri 2010.a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-
  6. B.R. kinnitab, et summat 5 991,70 eurot ületavas osas on täiteasja nr 171/2015/116 sundtäitmine lubamatu.
  7. Steven Mängli on nõus täitemenetluse jätkamisega täiteasjas nr 171/2015/116 punktis 1 sätestatud võlgnevuse osas.
  8. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Täiendavad otsustused
  9. Seoses ülalmärgituga: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o175 eurot 2.2 S M kontole nr EExxxxxxxxxxxxx (Swedbank AS). 2.3 menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.4 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.5 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused
  10. Selgitada: 3.1 Kompromissi kohaselt

§ 661

lg 4 alusel on käesolevat kompromissi kinnitavale ja tsiviilasja nr 2-15-11620 menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigus välistatud. 3.2

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

2 Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja 04.08.2015 tasutud riigilõivust 350 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 175 eurot. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.