4-15-10707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-10707 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- jaanuari 2016 määrus, millega lõpetati väärteomenetlus ja tagastati väärteotoimik PPA Lääne Prefektuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 4231 tunnustel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Kristopher Sikk, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
- jaanuari 2016 määrus muutmata ja tühistamata ning Kristopher Siku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik, lähtuvalt VTMS §-st 198 edasikaebamisele mittekuuluv. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtule saabus 11.12.2015 K. Siku väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur taotles K. Sikule LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 20-ööpäevase aresti määramist. Maakohtu määrus
- Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrusega lõpetati käesolevas väärteoasjas menetlus ning tagastati väärteotoimik PPA Lääne Prefektuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 4231 alusel. Maakohtu sisulised argumendid on alljärgnevad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K. Sikku juhtimisõiguseta sõitmise eest varasemalt karistatud 07.10.2015 ja 04.11.
- Rikkumised pani K. Sikk toime vastavalt 30.08.2015 ja 10.10.
- 07.10.2015 määrati talle karistuseks üldkasulik töö, mis on sooritatud ning 04.11.2014 rahatrahv 800 eurot, millest on tasumata 766,17 eurot. Seega on väärteokaristused kustumata ja kehtivad. Käesoleval juhul, so 23.11.2015 toime pandud rikkumine, on K. Sikul juba kolmas. KarS § 4231 kirjeldatud kuriteo olemusest tulenevalt pole nõutav, et analoogiliselt §-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka 1 4-15-10707 sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde). Seega piisab vaadeldava kuriteo koosseisu täitmiseks üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvantitatiivne mõõde). Tähtsusetu on ka süütegudevaheline ajavahemik. Väärteoasja materjalidest nähtub, et antud asjas on Lääne Ringkonnaprokuratuuri suuline seisukoht olnud, et esineb küll rikkumiste korduvus, kuid kuna rikkumiste vahe on üle aasta, siis seda ei loeta süstemaatiliseks rikkumiseks. Samas õiguskirjanduses on aga asutud seisukohale, et KarS § 4231 järgi süstemaatilisuse hindamiseks on tähtsusetu süütegudevaheline ajavahemik. Seetõttu ei nõustunud kohus Lääne Ringkonnaprokuratuur suulise seisukohaga antud asjas. Kohtu hinnangul on teos kuriteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada ja toimik tagastada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Määruskaebus
- K. Sikk Pärnu Maakohtu määrusega väärteomenetluse lõpetamises ei nõustunud ja esitas Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrusele määruskaebuse. Määruskaebuses palub K. Sikk arvesse võtta prokuratuuri suulist seisukohta, mille kohaselt esineb K. Siku tegevuses rikkumiste korduvus ning jätkata väärteomenetlust. Samuti palutakse arvesse võtta, et K. Sikk pole liikluses kunagi tekitanud liiklusohtlikke olukordi, tema ainukesed rikkumised on lubadeta sõitmine. Käesolev rikkumine toimus oma kodu külateel (Peerni tee), kuna K. Sikk läks vastu oma esimeses klassis käivale bussi pealt tulevale õele hirmus, et külateel ilma tuledeta ringi kihutav ATV lapsele ohtlikuks ei saaks. Enne seda ehk pärast eelmist rikkumist pole K. Sikk auto roolis olnud. Kuigi K. Sikk on sõitnud lubadeta, on ta olnud vastutustundlik juht võrreldes paljude lubadega juhtidega, kes on tekitanud ka ohvritega avariisid. Määruskaebuse esitaja märgib ka, et isikul, keda on lubadeta sõidu eest karistatud, ei ole võimalik juhilube taotleda enne aasta möödumist viimasest rikkumisest, kuid sellises olukorras on isik karistada saanud topelt: 1) karistus, mis on saadud lubadeta sõidu eest kas väärteo- või kriminaalmenetluses ja 2) aastane lubade taotlemise keeld. Määruskaebuse esitaja leiab, et selline olukord on Põhiseadusega vastuolus, kus ühe rikkumise eest saab kaks korda karistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu 12.01.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks või tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad. VTMS § 29 sätestab väärteomenetlust välistavad asjaolud. Sh sätestab osutatud normi esimese lõike neljas punkt, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused. Osutatud õigusnormi kohaselt tuleb menetlejatel seega igas staadiumis kontrollida väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemist ning nende olemasolu korra lasub menetlus kohustus menetlus lõpetada. Kohustus menetlus lõpetada tähendab seda, et menetlejal puudub seaduslik alus kaalutlusõiguse teostamiseks. Käesoleval juhul tuvastas maakohus, et enne käesoleval juhul vaadeldavat süüteosündmust, mis väljendus juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises on K. Sikku analoogsete rikkumiste eest ka eelnevalt karistatud. Nagu maakohus õigesti märkis, on tegemist kehtivate rikkumisega. Seega kohustus maakohus seadusest tulenevalt kontrollima, kas K. Siku tegu võib vastata kuriteo, so KarS §-s 4231 tunnustele. Maakohus viitas seoses KarS §-ga 4231 õigusteoorias omaksvõetud seisukohale ning leidis, et K. Siku teos võivad esineda kuriteo tunnuseid. Ringkonnakohus osutab täiendavalt ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-75-15, kus kõrgiema astme kohus selgitas, et süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam 2 4-15-10707 kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seega, kuna antud juhul on materjalide pinnalt sedastatav K. Siku poolt süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, siis on maakohus põhjendatult väärteomenetluse lõpetanud ja tagastanud materjalid PPA Lääne Prefektuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 4231 tunnustel. Mis puudutab määruskaebuse viiteid, et tegemist oli nö väheohtlike rikkumistega, siis selgitab ringkonnakohus, et isiku enda subjektiivne hinnang rikkumise ohtlikkusse ei oma vähimatki tähendust süüteomenetluse alustamise otsustamisel. Nagu öeldud, olukorras, kus maakohus tuvastas toimiku materjalide pinnalt kolme rikkumise, so juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise olemasolu ning seadusandja on sellise rikkumise sätestanud kuriteona, siis kuriteo asjaolude ilmnemisel on menetlejal kohustus väärteomenetluse lõpetada.
- Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 174 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja tühistamata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3