KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 12.01.2015 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-15-10531
(410115032364)Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Siiri XXX kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 18.11.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
- Kaebaja Siiri XXX isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; e-posti aadress: XXX. Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; asukoht: Pärnu mnt 139c/1 Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Raik Saart. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133134, § 135 lg 1, 5, kohus otsustas:
- Tühistada kohtuvälise menetleja 18.11.2015 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr
- Lõpetada väärteomenetlus Siiri XXX suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 23.10.2015.a. koostatud väärteoprotokolli ÜTvp nr 410115032364 kohaselt Siiri XXX sõitis 23.10.2015.a kella 16:36 ajal ühistranspordis, so bussis nr 17, sõiduki r/n XXX, sõiduõigust tõendava dokumendita-puudus paberpilet ja muu sõiduõigust tõendav dokument. Siiri XXX poolt esitatud Ühiskaardil (nr XXX), millel puudus pilet; (kontrollitud töökorras validaatoriga). Menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruses nr 29, 13.11.2014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 6 p 2, 3; § 15 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo ühistranspordiseaduse § 85 lg 1 järgi. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 18.11.2015 üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr 410115032364 karistati Siiri XXX ÜTS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12,00 EUR. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasjas nr 410115032364 otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuses esitatud selgituste kohaselt ei vasta kohtuvälise menetleja otsuse teokirjeldus tegelikkusele. Kohaldamata on jäetud kohaldamisele kuuluv viidatud määruse nr 29; § 5 lg 1 p 11, mis välistab teo õigusvastasuse. Kohtuväline menetleja on otsuses vaikimisi mööda vaadanud tehioludest: kaebuse esitaja esitas viidatud määruse § 5 lg 1 p 11 alusel isikustatud ja valideeritud ühiskaardi koos isikuttõendava dokumendiga; täielikult on jäetud analüüsimata ja arvestamata väärteoprotokolli katnud kaebuse esitaja selgitus tasuta sõiduõiguse olemasolu kohta. Kaebaja selgitab, et tema kasutas talle õigusaktiga ette nähtud sõidusoodustust, mille registreerimiseks Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse sotsiaalosakonna andmebaasi oli eelnevalt esitanud isikuandmed; esitas isikustatud ja valideeritud ühiskaardi koos isikut tõendava dokumendiga. Seega ei olnud tema tegu õigusvastane. Sõidusoodustuse õigus on kantud Tallinna Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse sotsiaalosakonna andmebaasi tagasiulatuva kehtivusega. Sõidusoodustuse õiguse andmebaasi kandmine on sõidusoodustust omavast isikust sõltumatu tehniline toiming, mille õigeaegse tegemata jätmise eest ei saa vastutada isik, kellel on õigusakti alusel õigus sõidusoodustusele. Seega puudub kaebuse esitaja süü isikuandmete andmebaasi õigeaegses kandmata jätmises, so sõidusoodustuse registreerimise tehnilises toimingus. Kaebuse esitaja ei vastuta kolmandate isikute süü (hooletuse) eest. Seega puudub kaebuse esitaja teos väärteo koosseis. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, on menetlusaluse isiku süü tõendamist leidnud; isiku kaart oli kontrollimise hetkel valideerimata. Valideerida ei saanud isik aga seetõttu, et Ühiskaardil puudus raha ja see oli isikustamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik teo toime pannud vähemalt hooletusest, st S. XXX kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sõiduõiguse kasutamisel Ühiskaardi valideerimist ja veendumist sellest, et on sõiduõiguse registreerinud, andes kirjega „pilet kehtib“ märku. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori R. Helenurme 18.11.2015 tehtud otsus nr 410115032364 muutmata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. VtMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 23.10.2015 koostatud väärteoprotokollis nr 41011503234 sisalduva teokirjelduse kohaselt sõitis S. XXX 23.10.2015 kella 16.36 Nõmme tee 2 ühistranspordis, s.o bussis nr 17 sõiduõigust tõendava dokumendita, rikkudes TLVk 13.11.2014 määruse nr 29 § 6 p 2, § 6 p 3 ja § 15 lg 2 nõudeid. Mis seisnes selles, et puudus paberpilet, muu sõiduõigust tõendav dokument. Isik esitas ühiskaardi nr XXX, millel puudus pilet. Validaatorid olid töökorras. TLVk määruse nr 29 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 6 p 2 kohaselt on sõitja kohustatud igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima ühiskaardi; ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast ühiskaardi valideerimist. Määruse § 6 p 3 kohaselt on sõitja kohustatud tuvastama sõiduõiguse olemasolu, mille olemasolust või puudumisest annavad valideerimisel märku heli- ja valgussignaal ning seadme ekraanil kuvatav tekst; § 15 lg 2 järgi on sõitja kohustatud kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama sõiduõigust tõendava dokumendi, koos isikustatud ühiskaardiga esitatakse isikut tõendav dokument. Käesolevas asjas heidetakse kaebajale ette seega asjaolu, et tal 1) puudus ühistranspordis paberpilet või muu sõiduõigust tõendav dokument, s.o kaebaja esitas ühiskaardi nr XXX, millel puudus pilet, 2) asjaolu, et isik ei valideerinud sõidukisse sisenemisel ühiskaarti. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 23.10.2015.a kella 16:36 ajal sõitis menetlusalune isik ühistranspordis, so bussis nr 17, sõiduki r/n XXX. Kaebaja väitel töötab ta alates 31.05.2015 Paljassaare Sotsiaalmajas ning tal on ametikohast tulenevalt tasuta sõidu õigus TLVk 13.11.2014 määruse nr 29 § 5 lg 1 p 11 alusel (s.o tasuta sõidu õigus on Tallinna linnaosa valitsuse, linnaosa valitsuse hallatava asutuse või Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatava asutuse hooldustöötaja ja sotsiaalpedagoogil tööülesannete täitmisel. Kaebaja väidet selles, et tal on ametikohast tulenev tasuta sõiduõigus, kinnitab väärteoasja toimikus olev Paljassaare Sotsiaalmaja direktori S. Liivandi 13.11.2015 e-kiri ning kaebaja esitatud väljavõte veebilehelt pilet.ee. Samas seab osundatud määruse § 5 lg 1 p 11 lisaks ametikohale veel kaks eeldust tasuta sõiduõiguseks: 1) isikul peab olema valideeritud, isikustatud ühiskaart; 2) valideeritud, isikustatud ühiskaart tuleb esitada koos isikut tõendava dokumendiga. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-120-13 väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb juhul, kui tasuta sõiduõigust omav isik jätab ühiskaardi valideerimata, rääkida sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmisest ÜtS § 547 mõttes. Sama põhimõte laieneb kohtu hinnangul ka isikustamata ühiskaardile. Kaebaja on kaebuses viidanud asjaolule, et tasuta sõiduõiguse registreerimine oli problemaatiline ametnike vääritimõistmise ja hooletuse tõttu. Kaebaja seletuste kohaselt oli tema ühiskaart isikustatud, kuivõrd Põhja-Tallinna linnaosa sotsiaalosakond oli andmebaasi kandnud tema isikuandmed sõidusoodustuse saamiseks. Kohus ei saa siinkohal märkimata jätta, et sõidusoodustuse saamiseks vajalikku nimekirja kandmine ja ühiskaardi isikustamine on kaks eraldiseisvat toimingut; Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti piletite arhiivi 01.10-13.11.2015.a väljavõttega on tõendatud fakt, et S. XXX isikustas ühiskaardi alles peale väärteoprotokolli koostamist kahel korral, so 26.10.2015.a ja 27.10.2015.a. Kaebusele on lisatud 24.10.2015 avaldus Tallinna Transpordiametile, millest nähtuvalt oli kaebaja teadlik sellest, et tal ei ole sõiduõigust. Kohus nõustub menetlejaga selles, et ühiskaardi registreerimisel annab validaator märku sellest, kas valideeritav kaart võimaldab sõiduõiguse või mitte. Oma 24.10.2015 avalduses on kaebaja viidanudki asjaolule, et tema valduses oleva ühiskaardi valideerimisel kuvab validaator teate „puudub sõiduõigus“. Kohtu arvates ei ole eeltoodu valguses usutavad kaebaja väited selles, et ta esitas kontrollimisel isikustatud ja valideeritud ühiskaardi, samuti tuleb esitatud tõendite pinnalt järeldada, et kaebajale pidid olema probleemid ühiskaardiga teada enne 23.10.
- Kohus ei saa märkimata jätta, et olukorras kus teatud hüve kohaldamise/mittekohaldamise üle käib vaidlus (vt kaebaja kaebuses esitatud väited) ei saa puudutatud isik automaatselt eeldada, et talle hüve kindlasti laieneb ning keskmine, mõistlik isik peaks kohtu arvates kaebaja kirjeldatud olukorras siiski soetama omale kehtiva sõiduõiguse (milliste võimalike kulutuste hüvitamist saanuks isik hiljem ka taotleda). Seega ei ole kohtu arvates kohased kaebaja väited selles, et tema tegevuses puudub väärteokoosseis. Kohtu hinnangul on kaebaja teo toime pannud tahtlikult; kohus nõustub menetleja järeldusega selles, et S. XXX on toime pannud ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei kuulu antud väärteoasi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Küll on aga alus antud väärteoasja lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-46-12 p-s 8 leidnud, et VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades ei oleks menetlusalusele isikule karistuse kohaldamine mõõdukas. Iseenesest on asjas tõendatud fakt, et S. XXXl on ametikohast tulenev tasuta sõidu õigus; kaebaja vähesele süüle viitab ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud trahvimäär – 3 trahviühikut. Kohus tühistab vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/