4-15-11217/4

(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 23.08.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,005976 määrati Artur Sovgerile rahatrahv summas 200 eurot, s.o 50 trahviühikut. Otsus jõustus 18.09.

1. Täitemenetlus 095/2013/1509 on võlgniku Artur Sovgeri suhtes algatatud 15.05.
2. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 26.05.
3. Kohtutäituri teate kohaselt on rahatrahv summas 200 eurot kuni käesoleva ajani tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kohtutäitur teavitas 10.09.2015 rahatrahvi täitmise võimatusest, täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule avalduse Artur Sovgerile asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 15.05.2013 täitemenetluse väärteoasjas nr. 2440,12,
4. 10.09.2015 teavitas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr. 2440,12,005976 rahatrahvi 200 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik Artur Sovger selgitas, et 2013.a tal tõepoolest oli töökoht, kuid ta suhtus rahatrahvi täitmisesse kergemeelselt. Nüüd tal on vormistatud töövõimetus ja pensioni suurus on 160 eurot. Samuti suure tõenäosusega võetakse teda tööle ka ametlikult. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja AxxxMxxx 23.08.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,005976 määrati Artur Sovgerile rahatrahv summas 200 eurot, s.o 50 trahviühikut. Otsus jõustus 18.09.
5. (t.l. 7). Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 10.09.2015 teatest Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik (t.l. 4). 2

(4)Maksu- ja Tolliameti maksekohuslaste registri andmetel puudub menetlusalusel isikul töökoht (t.l. 15). Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Axxx Mxxx 23.08.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,005976 määrati Artur Sovgerile rahatrahv summas 200 eurot, s.o 50 trahviühikut, millele vastab 5 päeva aresti. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 23.08.2012 otsusega määratud rahatrahvi summas 200 eurot kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seega tuleb Artur Sovgerile Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Axxx Mxx23.08.2012 otsusega väärteoasjas nr. 2440,12,005976 karistuseks määratud rahatrahv summas 200 eurot, s.o 50 trahviühikut, asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 5 päeva. Aresti kandmise alguseks on Artur Sovgeri poolt aresti kandmisele asumise aeg. 3

(4)Kohus leia, et käeolevas olukorras ei ole rahatrahvi nõude täitmine tõenäoline. Isiku võimalikud sissetulekud on ilmselt miinimumlähedased, millest pole võimalik kinnipidamisi teha. Vabatahtlikult isik ei ole isegi asunud trahvi täitma, seda ka siis kui tal oli ametlik töökoht. Seega puudub kohtul veendumus, et nüüd isik alustab nõude täitmisega. Tähelepanuväärt on ka asjaolu, et isikul täitmisel on ka muid rahalisi võlgnevusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4