← Eesti

1-14-6290/26

Obsah (5)§ 184§ 74§ 68§ 76§ 199

Kriminaalasi nr 1-14-6290 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6290 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 184

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 74lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.12.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Aleksandr Sahharovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 28.05.2014.

a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.

  1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.05.
  2. a ja lõppeb 18.08.
  3. a. Vangla toetab Aleksandr Sahharovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksandr Sahharovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Aleksandr Sahharovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Aleksandr Sahharov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotleb Aleksandr Sahharovi vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Aleksandr Sahharovi ja tema kaitsja, leiab, et Aleksandr Sahharovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  5. Aleksandr Sahharov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 Käesolevaks ajaks on Aleksandr Sahharov temale mõistetud karistusajast (2 aastat 2 kuud 21 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Aleksandr Sahharovil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Aleksandr Sahharovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Aleksandr Sahharov on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Aleksandr Sahharov on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, korduvalt narkojoobes mootorsõiduki juhtimise ja karistuse täitmise vastaseid süütegusid, aga ka avaliku korra vastase süüteo. Reaalset vangistust kannab Aleksandr Sahharov teist korda. Aleksandr Sahharovile on mõistetud kuritegude toimepanemise eest eriliigilisi karistusi, sealhulgas on korduvalt antud talle võimalust kanda karistust vabaduses. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 04.12.2012. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja § 424 alusel mõistetud 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust) vabanes Aleksandr Sahharov oktoobris

  1. a tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise, pani Aleksandr Sahharov toime katseajal (vabanes oktoobris
  2. a, uus kuritegu mais
  3. a). Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Aleksandr Sahharov jätkanud kuritegude toimepanemist (ka kuriteo, mille eest kannab karistust, on toime pannud katseajal), mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Aleksandr Sahharovit õiguskuulekusele. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et käesolev karistus on Aleksandr Sahharovile piisavat mõju avaldanud. Kohus leiab, et Aleksandr Sahharovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. Aleksandr Sahharov on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mille läbi on ohustatud rahva tervis. Kohus peab oluliseks sedagi, et käideldud narkootiline aine on tugev - fentanüül - ja kuritegusid on Aleksandr Sahharov toime pannud narkosõltuvusest ajendatuna. Seega on Aleksandr Sahharovi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). Kuigi Aleksandr Sahharov on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda (olles käesoleva vangistuse jooksul läbinud rehabilitatsiooni), ei ole kohus veendunud, et Aleksandr Sahharov reaalselt on suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Siinkohal arvestab kohus, et kuigi Aleksandr Sahharov ei ole olnud pikaajaliselt regulaarne narkootikumide tarvitaja, on ta periooditi pikkade ajavahemike jooksul tarvitanud narkootikume ja tal on korduvalt esinenud üledoose. Ühtlasi on Aleksandr Sahharov ka varasemalt üritanud tarvitamisest loobuda ja läbinud ka sõltuvusravi (kohustus ravi läbida oli Aleksandr Sahharovil määratud kohtu poolt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel), kuid edutult. Seega ei ole alust olla veendunud, et Aleksandr Sahharov on suuteline sellel korral oma väljakujunenud tegutsemist muutma ja seda vaatamata vangistuses sellel korral läbitud rehabilitatsioonile (ka eelmise vangistuse ajal läbis Aleksandr Sahharov mitmeid sotsiaalprogramme ja osales tugigrupi töös). 3.2 Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on Aleksandr Sahharov osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigrupis 12 Sammu ja alates septembrist
  4. a osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Aleksandr Sahharov on osalenud vangla tööhõives. Kohtu hinnangul ei saa vaatamata eelnimetatud positiivsetele asjaoludele pidada Aleksandr Sahharovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna käesoleval ajal on Aleksandr Sahharovil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust isevalmistatud esemete ning tubakatoodete valdamise eest. 3.3 Vabanemise korral on Aleksandr Sahharovil kindel elukoht vanemate juures Kolde pst 102-3, Tallinnas, kus ta elas ka enne vangistust. Kohus leiab, et tagasilanguse riske suurendab 3 kahtlematult Aleksandr Sahharovi tagasiminek samasse elukohta, kuna Aleksandr Sahharovi enda selgituste kohaselt peab ta narkosõltuvusest vabanemiseks muutma suhtlusringkonda (varasemal korral olevat see põhjuseks, miks Aleksandr Sahharov narkootikumide tarvitamisest loobuda ei suutnud). Kohus, võttes arvesse Aleksandr Sahharovi suhtes esinevaid kuriteoriske, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi, peab oluliseks, et vabanemise korral oleks Aleksandr Sahharovil tagatud regulaarne ja kindel sissetulek, mis omakorda kindlustaks majanduslikku toimetulekut. Vabanemise korral Aleksandr Sahharovil garanteeritud töökoht puudub. Aleksandr Sahharov peab küll võimalikuks hakata tegelema korterite remondiga kuna tema vanemad tegelevad samuti sellega, kuid ühtegi garantiikirja kohtule esitatud ei ole.
  5. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Aleksandr Sahharovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et Aleksandr Sahharovi tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja Aleksadr Sahharovi isik. Aleksandr Sahharovil tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud Aleksandr Sahharovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 120,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 120,60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 120,60 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksandr Sahharovilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Aleksandr Sahharov esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine peale tema karistuse kandmiselt vabanemist. Kaitsja taotles määrata menetluskulude tasumise tähtajaks käesoleva aasta lõpp. Kohus leiab, et Aleksandr Sahharovi ja tema kaitsja taotlused ei ole põhjendatud. Esiteks peab kohus oluliseks rõhutada, et KrMS § 180 lg 3 võimaldab määrata menetluskulude tasumise osade kaupa. See tähendab, et kohus saab määrata tähtaja ja osa suuruse, mis tuleb tähtajaks tasuda. Ainuüksi tähtaega pikendada KrMS § 180 lg 3 ei võimalda. Sellele vaatamata leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole esitatud kohtule tõendeid või andmeid Aleksandr Sahharovi majandusliku seisundi kohta, millest nähtuks, et menetluskulude tasumine käiks süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Ainuüksi asjaolu, et süüdimõistetu kannab reaalset vangistust ja vangistuse ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei anna alust määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi. Materjalidest nähtuvalt toetavad Aleksandr Sahharovit materiaalselt vangistuse ajal tema vanemad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Sahharovi ja tema kaitsja taotlused rahuldamata. Seega tuleb vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 määrata, et Aleksandr Sahharovil tuleb menetluskulud tasuda käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates 1 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.