Obsah (5)
§ 214§ 73§ 21§ 16§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2015.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6230 (13250102464) Kohtukoosseis ko
§ 214
lg 2 p 4 järgi üldmenetluse korras Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav Marek Vahtra Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: xxx 37602212744 xxx xxx xxx xxx xxx Kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus, kokkuleppel Kannatanu K .K RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marek Vahtra esitatud süüdistuses
§ 214
lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 73lg 1, 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Marek Vahtra 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtliku kuritegu. 1
(9)Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Tsiviilhagi ei ole. Menetluskulud Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja § 175 alusel riigituludesse Marek Vahtralt menetluskuludena sundraha 975 eurot ja tunnistaja L. K sõidukulu 31,68 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõend CD-plaat (panend nr 1) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 27.10.2015.a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 17.11.2015.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 2
(9)Marek Vahtra on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema grupis koos K. I, 02.12.2011 kella 22.30 ajal Pärnu linnas J.V. Jannseni asuva kaupluse Säästumarket parklasse pargitud mootorsõiduki Ford Transit juures nõudsid K. Kt ATV maasturi üleandmist. K. K ütles, et temal ei ole ATV-d kusagilt võtta, mille peale K. I vastas, et klient tahab kohe ATV-d saada ja soovis kohe Kilingi-Nõmme ATV maasturile järele sõita. K. keeldus sõitmast KilingiNõmme. Sellepeale lõi K. I K. Ke ühe korra parema käe rusikaga rindkere piirkonda, mille tulemusel tundis K K füüsilist valu ja tema hing jäi kinni. Seejärel tõmbas K. Iv K. K Ford Transit bussi küljeuksest sisse. Bussis nõudis Marek Vahtra ATV üleandmist ja küsis kas K. K on raha. Samal ajal K. I lõi bussis K. K ühe korra parema käe rusikaga rindkere piirkonda, ühe korra parema käe rusikaga vastu paremat põsesarna ja ühe korra vastu ülahuult, mille tagajärjel purunes K. K parempoolne esihammas. Löömise ajal võttis bussi esiistmel istuv Marek Vahtra bussi armatuurlaual olevast K. K rahakotist 25 eurot. Seega Marek Vahtra, grupis koos K. Ia, vägivalda kasutades varalise kasu üleandmise nõudmisega, pani toime
§ 214lg 2 p 4 alusel kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) Kannatanu K. K istungil antud ütlused 2) Äratundmiseks esitamine 20.03.
- a, koos lisa - fototabeliga 3) Isiku läbivaatuse protokoll koos lisa –fototabeliga 4) Uurimisasutuse 16.01.
- a nõudekiri SA Pärnu Haiglale koos vastuskirja ja selle lisaga 5) kiirabi kaardi koopia 02.12.2011 nr 43/1/3507 6) Tunnistaja L. K (endise nimega L. S) istungil antud ütlused 7) Äratundmiseks esitamine 20.03.
- a, koos lisa - fototabeliga 8) Tunnistaja A.S istungil antud ütlused 9) Tunnistaja J. S istungil antud ütlused 10) Tunnistaja K. J istungil antud ütlused 11) Tunnistaja T. V istungil antud ütlused 12) Pärnu Maakohtu 18.05.2015 kohtuotsus 13) Asitõendi, 08.12.
- a Neste Eesti AS esindaja poolt politseile üle antud turvakaamera salvestis, vaatlus 16.01.2012.a 14) Tõend isiku maksustatava tulu kohta 15) Karistusregistri väljavõte Kohtuistungil ringkonnaprokurör nõudis Marek Vahtra esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist
§ 214
lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Marek Vahtra ei pane viie aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Marek Vahtra süüdistus
§ 214lg 2 p 4 järgi on täies mahus tõendamist leidnud. 3
(9)Süüdistatav M. Vahtra end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtus süüdistatav keeldus ütluste andmisest. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Nõudmine moodustab käesoleva paragrahvi koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb:
- a)ähvardus piirata isiku vabadust;
- b)ähvardus avaldada häbistavaid andmeid;
- c)ähvardus hävitada või rikkuda vara;
- d)vägivald. Kärbitud koosseisuna on väljapressimine lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Kui väljapressija saavutab oma eesmärgi ning varaline kasu läheb üle, on viimase osas tegemist mittekaristatava järeldeliktiga, mis on koosseisust hõlmatud. M. Vahtrat süüdistatakse
§ 214lg 2 p 4 järgi, s.o väljapressimises grupi poolt.
Vastavalt süüdistuse tekstile, seisnes väljapressimine selles, et M. Vahtra grupis koos K. I, 02.12.2011 kella 22.30 ajal Pärnu linnas J.V. Jannseni asuva kaupluse Säästumarket parklasse pargitud mootorsõiduki Ford Transit juures nõudsid K. K ATV maasturi üleandmist. K. K keeldus ATV-d üle andmast, mille peale K. I lõi K. Kt süüdistuses toodud kehapiirkondadesse selles toodud arv kordi. Löömise ajal võttis bussi esiistmel istuv Marek Vahtra bussi armatuurlaual olevast K. K rahakotist 25 eurot. Käesolevas kriminaalasjas ei vaidle pooled selle üle, et süüdistatav M. Vahtra viibis 02.12.2011.a. kella 22.30 ajal Pärnu linnas J.V. Jannseni asuva kaupluse Säästumarket parklas ning kohtus seal K. K. Poolte vahel on vaidlus objektiivse ja subjektiivse koosseisu täidetuse osas. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt lükkas M. Vahtra sõber (K. I endise nimega K. K) K. K jõuliselt bussi. A. S näinud, kuidas väljas M. Vahtra, K. I ja K. K rääkisid. A. S ütluste kohaselt lõi bussis K. I K. K kolm korda ribidesse, täpselt ei mäleta ja üks kord vist näkku, ta nägi seda, kuna istus bussis K. K kõrval. Kui K. K sai löögid ribidesse, tõmbas ta end kõverasse, oli näha, et tal oli valus. Enne seda A. S sõnul ATV üleandmisest rääkisid M. Vahtra ja K. I nii enne kui pärast löömist. M. Vahtra küsis K. K kas tal on mingi summa raha ning K. K ütles, et rahakott on armatuuril. M. Vahtra võttis rahakoti ning vaatas sinna sisse, ta pani raha oma tasku, A. S nägi seda kuna istus juhipoolsel tagaistmel. Kannatanu K. K rahakotis olevast rahast (25 eurot) oli juttu teel Pärnusse, see oli mõeldud kulutusteks linnas – söök näiteks. Järgmine päev oli K. K silm sinine. Tunnistaja J. S ütluste kohaselt tuli Säästumarketi parklasse M. Vahtra koos tundmatu mehega. J. S istus bussis ning enda ütluste kohaselt ta ei näinud väljas löömist, kuid nägi, et tundmatu mehe käed liikusid K suunas. Tundmatu mees lükkas K bussi ning Marek istus ette kõrvalistuja koha peale. J. S ütluste kohaselt tagaistmel arutati ATV teemat ning selle käigus lõi tundmatu mees K ribidesse. J. S selgitab, et löömist ta ei näinud, kuid oli tunda bussi kõikumist. Marek küsis, kus ATV on ning K ütles, et see on Kilingi-Nõmmes. Tundmatu mees palus sõitma hakata aga K keelas. K ütles Marekile, et järgmisel hommikul saab ATV kätte. Marek küsis K, kus ta rahakott on ning K vastas, et ees armatuuri peal. J. S ütluste kohaselt seda ta ei tea, kas M. Vahtra võttis sealt raha või ei. Pärast M. Vahtra ja tundmatu mehe lahkumist kutsus J. S kiirabi, K. K oli hing kinni ja näost punane. K. K näitas J. S hamba kildu. Kannatanu K K ütluste kohaselt M. Vahtra helistas talle ja soovis kokku saada. Nad leppisid kokku, et kohtuvad Tallinna mnt Säästumarketi parklas. M. Vahtra tuli koos armiga mehega 4
(9)ning hakkasid küsima ATV kohta. Äratundmiseks esitamise protokollis on K. K ära tundnud M. Vahtraga koos olnud mehe, tollase nimega K. K (K. I). Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaasas oli K. K. K. K ütluste kohaselt ta valetas, et ATV on Kilingi-Nõmmes ning M. Vahtra ja K. I soovisid sellele järgi minna, K. K keeldus. K. K selgitas, et seejärel lõi K. I teda näo piirkonda ja kere piirkonda, täpselt enam ei mäleta, kas oli üks või kaks lööki. Väljas oli tema arust üks löök. K. Ko ütluste kohaselt lükati ta bussi, ta kõrvale istus tagaistmele K. I. Bussis hakkas K. I ATV-st jälle rääkima ning K. K keeldumise peale lõi K. I teda kere piirkonda. M. Vahtra istus eesistmel ning küsis, kus on K. K rahakott. M. Vahtra küsis, et võtab raha sealt seest ära ning K. K vastas, et võtku, seda kartuses. K. K selgitas, et kartus oli K. I poolt tema löömise pärast. K. K lubas, et toob järgmine päev ATV ära ning mehed lahkusid. Lisaks murdus löögist näo piirkonda hammas. Kohus tuvastab, et kannatanu ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega ja teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis, on omavahel kooskõlas ning on usaldusväärsed. Ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et tunnistajad ja kannatanu täpselt mõningaid asjaolusid ei mäleta ning ajavad segamini erinevatesse keha piirkondadesse tehtud löökide saamise järjekorra. Nimetatud eksimused on igati loogiliselt ja usutavalt seletatavad ning vastuolud seeläbi ka kõrvaldatavad, sest sündmus toimus aastal 2011, millest on käesolevaks hetkeks möödunud pea neli aastat. Asjas määravat tähtsust omab vägivalla fakti aset leidmine ning mitte niivõrd vägivalla aktide teostamise järjekord. Esitatud süüdistuse kohaselt M. V ja K. I panid väljapressimise K. K suhtes toime kaastäideviijatena
§ 21lg 2 mõttes.
Nende mõlema teopanus oli oluline.
§ 21
lg 2 lause 1 näol on tegemist omastamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (RKKK 3-1-1-10-15 p 12). Seega tähtsust ei oma, kes konkreetselt isikute grupist vägivalda tarvitas. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest selgub, et K. I kannatanu ei tundnud üldse ning temaga enne süüdistuse aluseks olevat kuriteosündmust juttu ATV üleandmisest ei olnud. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest järelduvalt kohus tuvastab, et K. I oli kaasas selleks, et tekitada kannatanus hirmu. Seega kohtu hinnangul tegutsesid süüdistatav ja K. I kooskõlastatult ja ühiselt eesmärgiga saada kannatanult ATV. M. Vahtra esitas nõudmisi ja K. I kasutas vägivalda esitatud nõudmise tõsiduse kinnitamiseks. M. Vahtra nõudis nimetatud vägivalla kontekstis K. K varalise kasu – ATV ja sularaha üleandmist, nimetatut kinnitavad tunnistajate ja kannatanu ütlused. Ka süüdistatava kaitsja ei lükka ümber, et M. Vahtra ATV vastu huvi tundis ning raha küsis, kuid selgitab, et küsimine ei toimunud otseselt M. Vahtra poolt ja K. K ähvardades. Kohus on seisukohal, et varalise kasu üleandmise nõudmine võib olla esitatud ka justkui väliselt korrektses ja laitmatus vormis, kohus lähtub aga M.Vahtra poolt tekitatud asjaolude kontekstist, mille kohaselt tema nõudmise või ettepaneku kategoorilisus tuleneb aset leidnud vägivallast ja sellega ähvardamisest. Väljapressimine on kuritegu, mille puhul hirmu tekitamisel on oluline roll. Sellega murtakse kannatanu tahe ja sunnitakse teda oma varast või varalisest õigusest loobuma. Kannatanu tunnistas, et enda rahakotist lubas ta raha ära võtta põhjusel, et kartis, kartis mitte M. Vahtrat vaid tema kõrval olevat K. I, kes teda lõi. Samuti tunnistas kannatanu, et ütles, et ATV asub Kilingi-Nõmmes vanemate juures üksnes kartusest. 5
(9)Kaitsja on kaitsekõnes välja toonud, et kui sündmused toimusid nii nagu on süüdistuses kirjas, on kummaline, miks K. K kaks sõpra talle appi ei läinud. Kohtu hinnangul on tunnistajate käitumine ja ütlused eluliselt usutavad, tunnistaja J. S on kirjeldanud sündmust, kui hirmu tekitavat, kuna tundmatu inimene tuleb tema bussi. Järelikult nõude esitamiseks loodi kurjategijate poolt täiesti tõsiselt võetav hirmuõhkkond ja seega kannatanu on kirjeldanud sündmusi objektiivselt ka kõrval olnud isikute – tunnistajate poolt tajutuga arvestades. Samuti näitab asjaolu, et kannatanule tekitati tõhusalt hirmu ka tõik, et kannatanu väitel vägivalla tõttu ta valetas, et tal on olemas ATV ja lubab selle M. Vahtrale. Samas lubas ta seda üksnes seetõttu, et saavutada vägivalla lakkamine M. Vahtra poolt selleks kaasavõetud isiku poolt. Lisaks oli kannatanu valmis loovutama kogu endal kaasas olnud raha koheselt M. Vahtra küsimise peale. Tegelikkuses kannatanu väitel tal aga ATV-d üldse ei olnud, soov oli aga, et vägivald lõppeks kohe, ei peaks enam kannatama ja selleks oli valmis ta ka valetama. Kohus on seisukohal, et ainuüksi võõrasse bussi jõuliselt inimese lükkamine, sealjuures kahe võõra isikuga bussi istumine, nõudmiste esitamine nagu sõita Kilingi-Nõmme või küsida, kas raha on, näitab selgelt M. Vahtra kandvat rolli väljapressimise toimepanemisest sh hirmu õhkkonna tekitamise nö orkestreerimises ja kavandatud vägivalla teostamise juhtimises. Väljapressimise alge ja kandev sisu oli ATV üleandmise nõudmine. Omavaheline side või link nimetatud teemaarenduses on üksnes M. Vahtra ja kannatanu K. K vahel. Rakendatigi vägivalda ja esitati nõudmised, millega M. Vahtra rolli jaotuses realiseeris inkrimineeritud objektiivse koosseisu. M. Vahtra poolt kaasavõetud ja ka bussi istunud teistele isikutele täiesti tundmatu armiga isik K. I, näitab seda, et viimane kaasati M. Vahtra poolt juba eelnevalt plaanitud kuriteoplaani üksnes selle nö tõhusamaks elluviimiseks. Kui ka juba kaamerast on näha, et kannatanu on valu tõttu õues kummargil ning hiljem bussis M. Vahtra kõrval istunud bussijuht tajus ilmselt tagaistmel löökidest tekkinud bussikõikumisi, on täiesti ainetu rääkida süüdistatava mittearusaamisest, et kannatanut lüüakse ja et ta ei kasuta seda ära nõudmiste tõsiduse kinnitamiseks. Tunnistaja T. V ütluste kohaselt sai ta 02.12.2011.a väljakutse Säästumarketi juurde parklasse. Isik, keda kohalolijate sõnul oli pekstud, on patrulllehel kirjas, K. K. Tunnistajateks olid J. S ja A.S. K. K toimetati majja menetlustoiminguteks. Vigastused olid kannatanul näos, kuid täpselt ei mäleta, mis ja kus. Kannatanu oli räsitud. Kokkuvõttes M. Vahtra kuritegelike eesmärkide teostamiseks rakendatud füüsilise vägivald on ka tõendatud tunnistajate J. S, A. S, T. V ja kannatanu K. Ko ütlustega, samuti 03.12.2011.a isiku läbivaatuse protokolliga ja kiirabi kaardi koopiaga 02.12.2011 nr 43/1/3507. Viimasest nähtub, et kannatanu on esitanud kaebuse, et löödi üks kord näkku ja kaks korda kõhtu. Kõht valutu ja pehme, parema sarnaluu piirkond pisut turses ja punetav. Patsient palub valuvaigistit. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati läbivaatusega Kl K näol paremal pool põsesarna kohal turse vertikaalse pikkusega 3,0 cm ja laiusega 2,5 cm, suus ülahammas parempoolne purunenud, rindkere all nn kolmnurgas nähtavaid vigastusi ei leidu, kompamisel tunneb valu. Isiku läbivaatus on teostatud võimalikult vahetult peale süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmuse aset leidmist (03.12.2011.a kell 00:10), turvakaamera salvestiselt on näha, et kiirabi saabus 22:37 ning buss sõitis parkast ära 22:53. Seega ei ole põhjendatud kaitsja väited, nagu oleks isiku läbivaatus tehtud mitte kohe peale 6
(9)sündmust ning ebamõistliku ajavahega arvestades sündmuse toimumise aega. Samuti ei ole vaadates tõendeid kogumis eluliselt usutav kaitsja seisukoht, et näo punetus ning valu kõhus võis tekkida hirmust, paanika hoost ja alkoholi (üle)tarvitamisest. Turvakaamera salvestisel ning selle vaatlusprotokollist on näha, kuidas valgete pükstega mees, kes tuli eelnevalt kaubikust, on kahe teise isiku vahel kummargil asendis. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et selline asend on omane isikule, keda on enne kõhtu löödud ning ta on valust kummargil. Nimetatu on kooskõlas ka K. K ütlustega, milliste kohaselt K. I lõi teda väljas bussi taga ning ta lükati bussi. Tõendatud ei ole, et M. Vahtral oleks olnud seadusel põhinev võlanõue K. K vastu. Nimetatu ei oma ka tähtust, kuna vägivalda kasutades vara üleandmise nõudmine on karistatav ka juhul, kui tegemist on tõelise või oletatava õiguse teostamisega. Tunnistaja L K (endise nimega L S) kinnitab enda ütlustes, et M. Vahtra käis tema elukohas 02.12.2011.a K. K otsimas koos K. I, kelle on ära tundnud äratundmiseks esitamise protokollis. Tunnistaja K J ütluste kohaselt hääletas ta Ahaste bussijaamas, et Pärnu saada ning ta sai ühe tumepunase auto peale. Autojuht rääkis K. J sõnade kohaselt, et käis Ahastes võlga nõudmas ning ütles nime K või K. Kohus leiab, et tunnistaja K. J ja L. S ütlused ei anna kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo ega ka süüdistatava kohta olulist teavet, kuna M. Vahtra kaitsja ei ole eitanud, et M. Vahtra tundis ATV vastu huvi ning viibis sündmuskohal, samuti et M. Vahtra käis sündmusele eelnevalt K. Ka kokku saamas. Kohus leiab, et ka eeltoodu tõendab kaudselt M. Vahtra kandvat rolli ja selle kujunemist läbi ajalise telje, näidates eeskätt seda, et K. I oli kaasatud kuriteotoimepanemisse rollijaotusega M. Vahtra poolt kunstlikult tekitatud probleemi lahendamiseks ja püstitatud eesmärkide nö tõhusamaks realiseerimiseks. Kohus leiab, et süüdistatav M. Vahtra on täitnud
§ 214
lg 2 p –s 4 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu, milleks on väljapressimine isikute grupis. Sealjuures kohut sellise seisukoha kujunemisel eraldi võetuna ei mõjuta vähimalgi määral asjaolu, et Pärnu Maakohtu 18.05.2015 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses on K.I samas kuriteos süüdi mõistetud. M. Vahtrale esitatud kvalifikatsioon isikute grupile viitega on igati tõendamist leidnud kohtu jaoks käesolevas asjas uuritud tõendeid kogumis vaagides. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani väljapressimise toime kavatsetult, seda näitab juba eelkirjeldatud M.Vahtra kuritegeliku käitumise kujunemine ja kandev roll läbi ajalise telje.
§ 16
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. M. Vahtra ja K. I esitasid K. K ATV üleandmise nõude, teades, et selleks ei ole neil mingit seaduslikku alust. Kui kannatanu vaatamata nõudmisele ei olnud nõus ATV-d üle andma, kasutati oma eesmärgi saavutamiseks ja nõude tõsiduse kinnitamiseks vägivalda. Kannatanu on selgitanud, et pidi ATV põhimõtteliselt varastama. Vägivalla toimel lubas kannatanu M. Vahtral võtta oma rahakotist ka sularaha 25 eurot. Seega isikute grupis vägivalda kasutades sooviti, et K. K annaks välja vara. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 7
(9)Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi. Marek Vahtra on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Prokurör on nõudnud süüdistatavale karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui M. Vahtra ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga. Käesolevaga jääb ka prokuröri poolt nõutud karistus karistusraamidesse
§ 214lg 2 p 4 järgi.
Kohus on seisukohal, et kui kriminaalmenetlus olnuks kiirem, oleks olnud põhjendatud ka rangema karistuse mõistmine. Seega kohus on seisukohal, et prokuröri ettepanek on igati kooskõlas ka kohtueelse uurimises aset leidnud minetustega mõistlikkust menetlusajast kinnipidamisel. Nimelt asjamaterjalide kohaselt algatus menetlus kuriteo toimepanemisest (02.12.2011.a) loetud tundide pärast kannatanu suhtes toimingute teostamisega 03.12.2011.a ja toimepanija isik M. Vahtra tuvastamine ei saanud kujutada endast mingit raskust. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka kriminaalasjaga, kuid süüdistusakt jõudis üldmenetluses kohtusse alles 04.08.2015.a. Kohus leiab, et nii üld – kui eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes kuulub arvesse võtmisele asjaolu, et nii enne kui pärast käesolevaga inkrimineeritud kuritegu ei ole M.Vahtra kuritegusid toime pannud. Arvestades M. Vahtra süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, sealjuures seda, et ta oli kuritegelikus grupis liider, samas pigem rahuldavat positiivset eripreventsiooni, minetusi mõistlikus menetlusajas, peab kohus igati põhjendatuks karistada M. Vahtrat 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse eesmärgid on kohtu arvates sellega saavutatud, kui seda karistust tingimisi ei pöörata täitmisele. Eeltoodu alusel
§ 214lg 2 p 4 järgi tuleb M.
Vahtrale karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 73lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui M. Vahtra ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8
(9)Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Välja tuleb mõista Marek Vahtralt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 2, 4, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha 975 eurot ja tunnistaja sõidukulu 31,68 eurot. Tõkend, tsiviilhagi ja asitõendid Asitõend CD-plaat (panend nr 1) tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Peeter Multram Rahvakohtunik Aime Nikopensius Rahvakohtunik Indrek Nummert Kohtunik 9
(9)