1-12-7622/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-12-7622 Kohtukoosseis Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. augusti 2012 otsus, kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Taavi Ivask Resolutsioon Taavi Ivaski apellatsioon jätta läbi vaatamata ning tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohtu
4. augusti 2012 otsusega tunnistati T. Ivask kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 ja § 404 järgi ning mõisteti talle kuritegude kogumi eest karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Edasiselt moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kohtuotsusega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti T. Ivaskilt A. K kasuks viimasele tekitatud kahju katteks välja 3153.86 eurot.
5. Maakohtu otsuse peale esitas T. Ivask apellatsiooni, milles ta vaidlustab kohtuotsust temalt väljamõistetud tsiviilhagi osas, kuna see on tema jaoks liiga suur ning kannatanu on süüdistatava hinnangul ka esitanud liiga suure nõude. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt. 1 3.1 Nimelt on käesolev kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab konkreetsed piirid kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni vaid juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3.2 Ühelegi osundatud apellatsiooniõigust loovale alusele süüdistatav apellatsioonis osundanud ei ole ning kriminaalkolleegiumi hinnangul puuduvad need ka apellatsiooniväliselt. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe (tlk 174), mille sõlmimisel on osalenud lisaks süüdistatavale ja prokurörile ka T. Ivaski kaitsja ning selle kokkuleppe kohaselt põhjustas süüdistatav kannatanule kahju summas 3153.86 eurot, mis kuulub temalt kohtuotsusega väljamõistmisele. Kokkulepe on avaldatud kohtuistungil (tlk 178), kus T. Ivask on kinnitanud, et ta saab kokkuleppest aru ning jääb selle juurde, samuti on ta nõustunud hüvitama kannatanu A. K esitatud tsiviilhagi. Teisisõnu on ta esitatud tsiviilhagi selgesõnaliselt omaks võtnud. 3.3 Sisuliselt tuleb seega nentida, et T. Ivask on asunud enda poolt sooritatud kuriteoga põhjustatud kahju ulatust eitama, mis ei ole aga apellatsiooniõigust loovaks asjaoluks. 3.3.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-79-05 väljendatud seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet (vt osundatud otsuse p 10). Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. 3.3.2 Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium uuesti toonitanud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Seega puudub T. Ivaskil käesolevas kriminaalasjas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
9. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 l-st 1 jätab ringkonnakohus T. Ivaski apellatsiooni läbi vaatamata. Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik 2