lg 3 –
lg 2 p 7, 9 järgi; Nikolai Grohovski süüdistus
p 1, 5 järgi; Enn Tuuma süüdistus
Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
lg 2 p 5, 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust.
Grohovski eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja tema karistuse algust arvestati alates 23.09.2009 s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.
lg 1 ja § 64 lg 2 alusel kuulub täitmisele iseseisvalt Pärnu Maakohtu otsusega nr 110-14787 mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20 000 krooni, millest on kandmata 394 päevamäära. Sama otsusega tunnistati Enn Tuum süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
Tuumale karistuseks 14 aastat vangistust.
Tuumale liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati tema karistuse algust alates 07.10.2009, so kahtlustatavana kinnipidamisest.
lg 1 ja § 64 lg 2 alusel kuulub täitmisele iseseisvalt Pärnu Maakohtu otsusega nr 110-14787 mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni, millest on kandmata 294 päevamäära. VÕS § 1043 ja § 137 lg 1, 2 alusel mõisteti E.P. kasuks välja solidaarselt N. Grohovskilt ja E. Tuumalt 504.90 eurot ning E. Tuumalt 489.56 eurot.
Tuumalt riigituludesse 3029.41 eurot Ergo Kindlustuse AS-lt kuriteoga saadud vara, mille hüvitamist kannatanu ei soovinud. KrMS § 180 lg 1, 2 alusel mõisteti N. Grohovskilt välja riigituludesse menetluskuluna sundraha 695.05 eurot, paljunduskulu 29.16 euro, kaitsjatasu 214.74 eurot. Lisaks nõuti solidaarselt N. Grohovskilt ja E. Tuumalt menetluskuludena riigituludesse DNA ekspertiiside maksumus 7511.54 eurot, jäljeekspertiiside maksumus 460.16 eurot, tunnistajatele 176.32 eurot, postikulu 29.27 eurot. E. Tuumalt mõisteti välja menetluskuludena sundraha 695.05 eurot, paljunduskulu 29.16 eurot, kaitsjatasu 2062.31 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 434.60 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 1022.59 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, tunnistajatele 57.55 eurot. Sama otsusega mõisteti Sergei Tšolokjan
§
MS § 181 lg 1 alusel jäeti riigi kanda S. Tšolokjani menetluskuludena paljunduskulu 29.16 eurot ja kaitsjatasu 4066.47 eurot. Maakohus arutas N. Grohovski ja E. Tuuma süüdistust
Tšolokjani kaasaaitamisel (kes teades röövimise kavatsusest, juhatas E.R. maja juurde)
lg 1 järgi selles, et tema 07.04.2009, eesmärgiga välja petta koduse vara kindlustushüvitist, kasutades vahendliku toimepanijana oma ema K.T. ja viis K. T. ERGO kindlustuse AS-i Järvamaa osakonna Türi kontorisse, et sõlmida 26.03.2009 sõlmitud Kodu koguriskikindlustuslepingu nr 40389177 muutmise kokkuleppe, millega K.T. kindlustusvõtjana kindlustas lisaks elamule ka abihoone s.o sauna koguriskikindlustusega kindlustussummale 150 000 krooni, milline kokkulepe hakkas kehtima alates 07.04.2009. 13.04.2009 kella 03.28 paiku puhkes Järvamaal Koeru vallas XXX külas K.T. saunas tulekahju, mille järgselt 16.04.2009 täitis E. Tuum avalduse kindlustushüvitise saamiseks 450 000 krooni suuruses summas. 10.07.2009 esitas E. Tuum ema K. T poolt allkirjastatud avalduse korstna (15000 kr), soemüüri (20000 kr), 2 pliidi (10000 kr), saunakerise (10000 kr), 2 veepaagi (8000 kr), saunalava (5000 kr), dušikabiini (4500 kr), laua ja toolide (3000 kr), elektrisüsteemi (25000 kr), kanalisatsiooni (15000 kr), 2 kruuvpingi (30000 kr), telfri ja elektrimootori (10000 kr), höövlite, peitlite(15000 kr), kirvevarte (5000 kr), käsitöönduslike lauakomplektide ja puidust kirstude/karpide (90 000 kr) hüvitamiseks kokku 341 000 krooni suuruses summas. 22.07.2009 esitas E. Tuum ERGO 4 Kindlustuse AS-le oma ema K.T. poolt allkirjastatud esemete täiendava nimekirja - 4 Fiskars kühvlit kokku 1000 kr, 2 naelapüstolit 34 IKH kokku 11000 kr, 2 mutrikeerajat IKH 9510 kokku 9000 kr, automaatne suruõhu voolik MAV2A 3300 kr, 2 gaasiga naelapüstolit IKH9921 20885 kr, 200 liitrit Pinotex Classikut hinnaga 16160 kr, 250 liitrit puidulakki 2170 kr, 200 liitrit puidu värvi hinnaga 5200 kr, 4 maalri ämbrit kokku 580 kr, 1 kuivkäimla komplekti hinnaga 929 kr, 200 punutud korvi kokku 29000 kr, pneumotrelli hinnaga 32400 kr, muruniiduki hinnaga 9499 kr, 20 suverehvi kokku 32400 kr, 2 seinalampi 316 kr, 1 peegli 2683 kr, trimmeri, kõrglõikuri, hekilõikuri, 2 pikendusjuhtme kokku 30000 kr, 8 mootorsae Husqvarna, kokku 94800 kr, sooviga, et kindlustus hüvitaks kindlustusjuhtumi summas 150000 krooni, milliseid esemeid nimetatud kogustes ja süüdistatava poolt nõutud summas ei olnud tulekahju hetkel Järvamaal Koeru vallas XXX külas K.T. saunas. E. Tuum kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja ERGO Kindlustuse ASlt 47 400 krooni ja püüdis välja petta 87 600 krooni koduse vara kindlustushüvitist. S. Tšolokjanile esitati süüdistus
lg 3 - § 200 lg 2 p 7, 9 järgi selles, et tema 06.08.2009 öösel vastu 07.08.2009 Jõgeva maakonnas Pajusi vallas XXX külas, olles teadlik N. Grohovski ja Enn Tuuma kavatsetusest toime panna röövimine, pani toime sellele kaasaaitamise. Kaasaaitamine seisnes selles, et tema, eelneval kokkuleppel N. Grohovskiga juhatada N. Grohovski ja E. Tuum Pajusi vallas XXX külas üksikuna elava 77- aastase E.R. maja juurde, et seal majja tungida ning röövida E.R. lt sularaha. S. Tšolokjan istus 06.08.2009 E. Tuuma poolt renditud veoautosse Ford Transit reg nr XXX ning juhatas teed N. Grohovskile ja E. Tuumale oma elukohast Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Lahavere külast E.R. elukohta Jõgeva maakonda Pajusi valda XXX külla, millise nõuande ja juhatustega osutas vaimset kaasabi E. Tuuma ja N. Grohovski poolt toime pandud kuriteole, mille tagajärjel E. Tuum ja N. Grohovski panid raha röövimise eesmärgil toime E.R. tahtliku tapmise piinaval ja julmal viisil. Maakohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et uuritud tõendite põhjal ei ole alust väita, et N. Grohovski ja S. Tšolokjani omavahelises vestluses oleks olnud juttu röövima või tapma minekust. Jutt oli vargusest või avalikust vargusest. Venekeelse väljendi „agrablenije“ osas jäid mõlemad süüdistatavad selle juurde, et kasutasid seda varguse, mitte röövimise tähenduses. Sõna „agrablenije“ all mõtlesid nad olukorda, kus minnakse vargile ja võib ka vahele jääda, kuid mitte vägivalla kasutamist, s.o näiteks tegu KrK § 140 järgi. Röövimise väljendina oleks nad omavahelises vestluses kasutanudki väljendit „§ 141 panema“. Süüdistatavate ja tunnistaja T.M. ütlustega on tõendatud, et S. Tšolokjani elukohas viibiti lühikest aega. N. Grohovski tegi juttu metalli vargusest. Ta oli küsinud E.R. elukoha, kus nad olid koos varem käinud kütust varastamas, kohta, et kas S. Tšolokjan teab, kas seal midagi on. Hiljem oli juttu ka sellest, et oleks vaja sõidukile kütust varastada. Süüdistatavate ja tunnistaja T.M. ütlustest nähtub, et veidi aja pärast süüdistatavad lahkusid E. Tuuma kasutuses olnud valge kaubikuga S. Tšolokjani elukohast. S. Tšolokjan ja N. Grohovski ütlustest nähtub, et S. Tšolokjan läks teistega kaasa, et näidata Nurga külas asuva vabriku asukohta, mille juurest saaks kütust varastada. S. Tšolokjan kinnitas, et nad sõitsid küll kõik koos E.R. elukohast mööda, kuid teed sinna juhatas N. Grohovski. S. Tšolokjan pidi ette näitama vaid Tapiku risti, kui nad koju tagasi sõidavad. Tapiku ristist edasi sõites mööduti kannatanud majast. Umbes 300 m hiljem oli N. Grohovski lasknud auto ringi pöörata ja nad sõitsid tagasi, et S. Tšolokjan saaks näidata, kus asub vabrik, mille juurest taheti autole kütust varastada. Jõudes Udriku külla näitas S. Tšolokjan teistele, kuidas edasi Nurga külla sõita, kus pidi vabrik asuma. Ise ta lahkus bussist ja läks jalgsi koju. 5 N. Grohovski ja ka E. Tuum kinnitasid, et S. Tšolokjan kirjeldatud kohas teiste juurest lahkus ja nemad sõitsid kahekesi edasi. N. Grohovski selgitas, et nad sõitsid E. Tuumaga tagasi E.R. elukoha juurde, kus jätsid kaubiku tee äärde ja ise läksid jala maja juurde. Kõigepealt olid nad E. Tuumaga vaadanud maja juures olnud kõrvalhoonetesse ja siis sisenenud majja. Selleks oli E. Tuum eemaldanud kaasas olnud kruvikeerajaga välisuksel klaasi ja siis avanud seestpoolt haagi. Ka majas hakkasid nad asju otsima, mida saaks varastada. N. Grohovski kohtus antud ütlusi 06.08.2009 E.R. elukohta mineku osas saab lugeda usaldusväärseteks. Selle kohta, kuidas sündmuskohal tegutseti peale majja sisenemist, on N. Grohovski ütlused vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav kirjeldanud asju täpsemalt, teadnud, kus ja kuidas asjad paiknesid ning ka seda, kes ja kuidas E.R. d peksis. Kohtus selgitas N. Grohovski, et ta osades ruumides ei käinud ega tea, mis seal toimus. Selliste ütluste andmine võis olla kantud hirmust kaassüüdistatava ees ja soovist vähendada tema süüd. N. Grohovski kohtus antud ütlused E.R. elukoha ruumides toimunu kohta jättis maakohus kõrvale. Oluliseks tõendiks E.R. tapmise asjaolude tuvastamisel on jälitusprotokoll. Jälitustoiming on viidud läbi Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi arestimaja kambris 23.09.2009 kuni 08.10.2009 ja 12.10.2009 kuni 21.10.2009, mille käigus on salvestatud kahtlustatavate N. Grohovski ning J.L. omavaheline vestlus. Jälitustoimingu teostamise ajal N. Grohovski ei teadnud, et tema suhtes jälitustoimingut läbi viiakse ja teda pealt kuulatakse kambris. Seega puudus tal põhjus anda ütlusi kellegi vastu või läbi teise isiku tegevuse enda süüd vähendada. N. Grohovski vestlusest kambrikaaslasega (II kd t.l 156 trakk 1078, t.l 158 pöördel trakk 1168) selgub, et ta käis süüdistuses märgitud sündmuskohal koos Paides elava eestlase, Enn Tuumaga. Sündmusi kirjeldades räägib N. Grohovski järjekindlalt sellest, et ta käis kohal koos Ennuga (Enn Tuumaga). Sama kinnitas N. Grohovski ka kohtus ütlusi andes. N. Grohovski kirjeldas kambrikaaslasele ka jälitusprotokollis fikseeritud salvestistel, et kannatanu elukohta mindi varastama, alles siis, kui nad olid majja sisenenud selgus, et seal keegi elab (II kd t.l 156 pöördel trakk 1134). Majas toimunu kohta on jälitusprotokollist näha, et kannatanut peksis E. Tuum. N. Grohovski on selgitanud, et E.R. majas, samal ajal, kui E. Tuum kannatanut peksis, tegeles tema otsimisega. Selle kohta on salvestised (t.l 156 pöördel II kd trakk 1134, t.l 160 trakk 1389). Jälitusprotokollis kajastatud N. Grohovski kirjeldustega selle kohta, kuidas ja kui põhjalikult kannatanu majas asju otsiti, on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatu ja protokollis talletatu ning kannatanu E.P. i ütlustega. N. Grohovski viibis erinevates tubades, s.h käis ka toas, kus kannatanu esialgselt viibis, seda kinnitab kaudselt sündmuskohalt leitud jalatsijälg (t.l 90-97 I kd sündmuskoha täiendava vaatluse protokoll), mis eksperdi arvamuse kohaselt (t.l 65-84 II kd) võis olla jäetud N. Grohovskil jalas olnud ja hiljem tema elukoha läbiotsimisel ära võetud spordijalatsiga ADIDAS (t.l 126-130 I kd läbiotsimisprotokoll). Eelnevaga on tõendatud, et peale seda, kui N. Grohovski ja E. Tuum E.R. majja sisenesid, teostasid nad majas põhjaliku otsimise. Kui avastati, et ühes toas on inimene, hakkas E. Tuum teda peksma selleks, et saada teada, kus kannatanul raha on. Lisaks peksmisele on ta kannatanut tirinud ka juustest ning vedanud või tõmmanud kaelas olevast rätist. Eksperdi poolt tuvastatud surma aeg, s.o orienteeruvalt mitte rohkem kui 16-20 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal, langeb kokku ajaga, kui N. Grohovski ja E. Tuum sündmuskohal viibisid. E. Tuuma ütlused selle kohta, et tema E.R. elukohas pole käinud ega talle süüks arvatavat tegu toime pannud, ei ole usaldusväärsed, kuna need pole kooskõlas teiste tõenditega. E. Tuuma selgitus, et peale S. Tšolokjani autost lahkumist sõitsid nemad koos N. Grohovskiga kohe tagasi Paidesse, on vastuolus N. Grohovski ütlustega kohtus, samuti jälitusprotokollides talletatud informatsiooniga. 6 N. Grohovski ütlusi selle kohta, et kohe ei sõidetud tagasi Paidesse, vaid viibiti ka kannatanu elukohas, kinnitavad kaudselt ka sündmuskohalt tuvastatud jälg, mis võis olla jäetud N. Grohovski elukohast äravõetud spordijalatsiga (t.l 90-97 I kd t.l 65-84 II kd, t.l 126-130 I kd) ning sündmuskohalt leitud sõlme seotud riidelt saadud DNA, milles ekspert ei välistanud N. Grohovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Asjaolu, et E. Tuuma ega N. Grohovski DNA-d sündmuskohalt ei leitud, tuleneb sellest, et N. Grohovski ütluste kohaselt olid neil käes töökindad. Jälitusprotokollis kajastatud N. Grohovski selgitustest nähtub, et sündmuskohal käitusid nad jälgede jätmise osas ettevaatlikult, isegi suitsukonid võtsid kaasa. Seega on tõendatud, et E. Tuum ja N. Grohovski süüdistuses märgitud ajal läksid kannatanu elukohta, et seal vargus toime panna. Kohal selgus, et majas viibis E.R. ning E. Tuum hakkas teda peksma, et teada saada raha asukohta. N. Grohovski jätkas samal ajal raha otsimist. E. Tuuma poolt kasutatud vägivalla tagajärjel E.R. suri. N. Grohovski ja E. Tuum tegutsesid röövimise toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult. E. Tuuma poolt nii intensiivse vägivalla kasutamist, mille tagajärjel saabus kannatanu surm, ei saa omistada N. Grohovskile, vaid tegemist on sellise teoga, mis hälbis kavandatust, ehk kaastäideviija ekstsessiga. N. Grohovski ei oleks pidanud ette nägema, et E. Tuuma tegevuse tagajärjel võib saabuda E.R. surm. Seega on N. Grohovski tegevus kvalifitseeritav
S. Tšolokjanile esitatud süüdistus ei leidnud kohtus tõendamist. S. Tšolokjan ei olnud teadlik, E. Tuuma ja N. Grohovski kavatsusest minna E.R. elukohta. Juttu oli N. Grohovskiga metallist, mis kannatanu elukohas võiks olla, kuid ei olnud konkreetselt juttu, et seda kindlasti minnakse sel korral varastama. Juttu oli hoopis sellest, et ei maksa vargust toime panna. Tõendamist ei leidnud, et räägiti röövimisest. Juttu oli vargusest. Tõendatud ei ole S. Tšolokjani poolt teistele süüdistatavatele kuriteo toimepanemisel kaasabi osutamine. S. Tšolokjan ja N. Grohovski on ühetaoliselt selgitanud, et viimane teadis ise, kus kannatanu elas ja puudus vajadus S. Tšolokjani juhatuse järele. S. Tšolokjan sõitis kaassüüdistatavatega kaasa, et näidata teeotsa, kust kaudu saaks otse tagasi Paidesse sõita, mitte kannatanu elukohta. S. Tšolokjani ei teadnud, et kaassüüdistatavad läksid E.R. d röövima, ta ei juhatanud teisi E.R. elukohta. E. Tuuma süü
ja E.M. kohtus antud ütlustega ning tunnistaja K.T. kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, samuti Lääne_Eesti Päästekeskuse õiendiga koos fototabelitega XXX külas Koeru vallas Järvamaal asunud abihoone põlengu kohta 13.04.2009 öösel. E. Tuum esitas ERGO Kindlustuse AS-le teadvalt valeandmeid luues ebaõige ettekujutuse selle kohta, milline kodune vara asus kindlustatud abihoones. Abihoones ei olnud põlengu ajal 8 mootorsaagi, 20 18-tollist rehvi, mis sisaldusid E. Tuuma poolt koostatud vara nimekirjas. Tegemist ei olnud üksikute asjadega, vaid suurte kogustega, millised pidid olema märgatavad kõrvalhoones ka teistele inimestele ning need ei saanud tulekahju käigus täielikult hävineda. E. Tuum on esitanud nende asjade soetamise kohta vastukäivaid andmeid tunnistajatele. Seda kinnitab ka jälitustoiminguprotokoll (t.l 144-154 II kd, lk145), et E. Tuum võttis ühendust tunnistajaga, kes peaks vajadusel kinnitama, et E. Tuum on tema käest ostnud kaheksa saagi ning, et kindlustus oli lõpuks nõus tegema kokkuleppe ja maksma poole saagide hinnast kinni. Jälitusprotokollist nähtub, et E. Tuumal olid rahalised raskused ja ta ootas kindlustusest raha. Ei ole usutav, et isik, kellel on rahalised raskused soetab endale sellises koguses kalleid esemeid lihtsalt igaks juhuks nagu seda on väitnud E. Tuum. Samuti pole eluliselt usutav, et isegi juhul, kui need esemed olemas oleks olnud ja tulekahjus hävinud, ei esita kahju saanu 7 nende kohta kohe nimekirja, vaid loetleb esialgselt kindlustusele esitatud varade nimekirjas oluliselt vähemväärtuslikke asju ja teatab nendest asjadest alles mitme kuu möödudes. Asjaolu, et E. Tuumal olid rahalised raskused ja tema oli see, kes tegelikkuses kindlustushüvise endale sai, kinnitavad ka K.T. elukoha läbiotsimise käigus leitud E. Tuuma asjade hulgas olnud Laenupunkt OÜ ja J.K. vahel 29.02.2009 sõlmitud laenuleping nr AMV 270/209 60 000 krooni suuruse laenu kohta, mille tagasimaksmisega olid tekkinud raskused. Laenu tagasimakseteks on tehtud suurem makse 27.06.2009 K.T. arveldusarvelt, s.o vahetult peale kindlustushüvitise esimese osa väljamaksu K.T. le (väljamakseotsus 25.06.2009). Teise suurema makse on teinud E. Tuum 29.09.2009 sularaha sissemaksena, s.o vahetult peale kompromisslepingu alusel kindlustuse poolt väljamakseotsuse tegemist 28.09.2009. Tunnistaja K.T. kohtus avaldatud ütlustest nähtub samuti, et kindlustuses ajas kõiki asju poeg Enn. Seega on tõendatud, et väites, et muu vara hulgas, mis tulekahjus hävis, olid ka 8 Husgvarna saagi kokku 94800 krooni väärtuses ja 20 suverehvi kokku 32400 krooni väärtuses, lõi E. Tuum kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse ja pettis ERGO Kindlustuse AS-lt välja 47 400 krooni (s.o pool saagide väärtusest) ja püüdis välja petta 79800 krooni (s.o pool saagide väärtusest ja 20 rehvi väärtus) koduse vara kindlustushüvitist.
subjektiks saab olla üksnes vastutust loova isikutunnusega isik, s.o kindlustusvõtja. Kindlustusvõtjaks oli K.T. , kuid isikuks, kes tegelikkuses kindlustusfirmaga suhtles nii kindlustuslepingu sõlmimisel kui ka hiljem kahjumenetluse käigus oli E. Tuum. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. N. Grohovskile karistuse mõistmisel arvestas kohus, et N. Grohovski on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Vastutust kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes – E.R. oli 77-aastane. N. Grohovskit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad kuriteod on olnud oluliselt kergemat laadi, kuid enamasti seotud võõra vara hõivamisega. Varasemad karistused ei ole N. Grohovskile mõju avaldanud. N. Grohovski vabaduses olles ei töötanud, mis annab alust asuda seisukohale, et võõra vara hõivamine oligi teatud määral kujunenud süüdistatava elatusvahendite hankimise vahendiks.
lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena 3-15 aastase vangistuse, seega on keskmiseks karistusmääraks 9 aastat vangistust. Arvestades
Grohovskile mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedal. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb vastavalt
E. Tuuma vastutust kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Vastutust raskendavaks asjaoluks
E. Tuuma on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h ka raske kuriteo, milleks oli röövimine, eest. Varasemad karistused ei ole E. Tuumale mõju avaldanud, kuriteod on läinud raskemaks. Arvestades
Tuumale mõista karistus nii
lg 1 kui ka
Mõistetavad karistused tuleb
Eelvangistuses viibitud aeg tuleb vastavalt
Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse N. Grohovski süüdimõistmises
Tšolokjani õigeksmõistmises
lg 3 - § 200 lg 2 p 7,9 järgi, samuti menetluskulude osas ning teha selles osas järgmise otsuse: 1. tunnistada N. Grohovski süüdi
p 1,5 järgi ning mõista karistuseks 14 aastat vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates 22.09.2009. 2. Mõista S. Tšolokjan süüdi
lg 3 - § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust.
3 päeva kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
Ergo Kindlustuse AS loobus tsiviilhagist, mis näitab, et kindlustusfirma jaoks oli tegemist lootusetu ja tõendamata juhtumiga. Kohtuotsusest ei selgu miks kohtul tekkis siseveendumus, et E. Tuum on süüdi selle süüteo toimepanemises. Kohus on kirjeldanud E. Tuuma majanduslikku seisundit ja suhteid oma emaga, kuid selle alusel isikut süüdi mõista ei saa. E. Tuuma süüdistuses
Grohovski ütlustele, millega viimane süüstas E. Tuuma. N. Grohovski on eeluurimisel oma ütlusi muutnud. 10 Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui isik muudab oma ütlusi ning tal pole mõistlikku selgitust miks ta kord andis ühtesid ütlusi ja kord teistsuguseid ütlusi, siis tuleb tema ütlused tõendite hulgast välja jätta. Kohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse jälitustoimingute protokollidele, jättes kõrvale asjaolud, mida ignoreerida ei tohiks. Sündmuskohalt E. Tuuma DNA-d ei leitud. Küll aga leiti N. Grohovski DNA. Seda kummalisem on kohtu seisukoht, et E. Tuum on tapja aga N. Grohovski pani toime röövimise. E. Tuuma apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist tema süüditunnistamises ning õigeksmõistva otsuse tegemist. Apellatsiooni kohaselt ei olnud tegu kindlustuspettusega, kuna lepingu järgi oli K.T. l õigus saada 150 000 krooni, kuid ta sai hüvitist 137 400 krooni. Hüvitisest sai L.T. 61 000 krooni. Saagede olemasolu kinnitas ka K.T. . Ü.P. elukoht on Järva-Jaanis ning tema ei teadnud ruumis olevate asjade kohta tõele vastavaid ütlusi anda. Rehvidest ei saagi tulekahju korral midagi järele jääda. Kuna eksperthinnang puudub, siis on maakohtu otsus süüdistuses
Nimetatud süüdistuse osas on palju kõrvaldamata kahtlusi. Kui eeluurimisel ja kohtus antud ütlustes ilmneb vastuolu, siis seda otsuse tegemisel arvestada ei saa. Süüdistuses
Grohovski vastuolulistele ütlustele. Apellant märgib, et tema ei ole kunagi E.R. juures käinud, ning tema ei oska seletada, kuidas sattus tema jalajälg või DNA E.R. hoovi. Sündmuskohalt leiti N. Grohovski DNA-d. N. Grohovski on samuti kohtus andnud ebaõigeid ütlusi. Bussiga sõitis tema N. Grohovski palvel, kuna viimasel oli vaja oma sõbra S. Tšolokjani juurde minna. S. Tšolokjani ja N. Grohovskiga ringi sõites märkas E. Tuum, et kütus hakkab lõppema ning S. Tšolokjan näitas teed vabrikusse. N. Grohovski valetab selle kohta, et S. Tšolokjan näitas kust kütet saab, tagasi sõites S. Tšelokjan väljus autost ning pärast kütte võtmist tuli tagasi. Tõele vastab hoopis S. Tšolokjani seletus selle kohta, et tema väljus Udrikul autost ja lahkus. Vastuolulised on N. Grohovski ütlused selle kohta, et metalli varastamine toimus ajavahemikus 23.00-24.00 ning ka bussi parkimise ja metalli varastamise koha osas. N. Grohovski on andnud vastuolulisi ütlusi ka E.R. juures akna lahti muukimise kohta. Uurija erinevatele küsimustele on N. Grohovski vastanud, et ei mäleta sündmusi. N. Grohovski jõudis koju Türile kell 01.00. S. Tšolokjan väljus bussist enne kella 24.00 Udrikul ning apellant oli kell 24.30 oma maja ees Paides, XXX. N. Grohovski võttis oma auto ja sõitis tagasi. N. Grohovski ütluste kohaselt oli temaga kaasas S. Tšolokjan. Tunnistaja A.K. kuulis seda juttu pealt, kuid vaatamata taotlustele teda tunnistajana kohtusse ei kutsutud. 29.09.2009 jälitusprotokoll vestluste pealtkuulamises Viljandi Arestimajas 23.09.2009 kuni 08.10.2009 ja 12.10.2009 kuni 21.10.2009, ei ole usaldusväärne. Protokoll on koostatud 3 kuud ja 1 nädal hiljem. Jälitusprotokollis annab alust kahelda ka see, et protokolli kohaselt on N. Grohovski apellanti kutsunud Tuuma Ennuks, kuigi ta seda kunagi ei ole öelnud, vaid on alati ainult eesnime järgi nimetanud. Apellant märgib, et uurijad on teda ähvardanud ja mõjutanud ütluste andmisel, tema kannatanu hoovil ei käinud ning kannatanut ei tapnud. N. Grohovski teab ainsana vastust küsimusele, kes oli tema kaaslane kuriteopaigal, kuid ta on andnud asjaolude kohta valeütlusi. Apellant leiab, et N. Grohovski kaaslane tapmise toimepanemisel oli S. Tšolokjan. 06.06.2011 kohtuistungi protokollis lk 10 toodud prokuröri väidetega telefoni pealtkuulamise kohta ei saa nõustuda, kuna prokuröri poolt nimetatud fraase tegelikult ei esine. Tegelikult käib jutt S. Tšolokjani juures istumisest, mitte röövimisest. N. Grohovski selgitas, et ta oli eeluurimise ajal šokis ja ei tea, mida ta kambris rääkis ning et kohtus antud ütlused on õiged. Seega ei saa tema ütlusi usaldusväärseteks pidada. Ekspertiisiaktis (I k, tl 116) on tuvastatud, et kannatanul oli rinnaku ristluu murd, mis oli tekkinud tömbi vägivalla toimel ja vähemalt kolm päeva enne surma saabumist. Seda kinnitas 11 ka täiendav uuring (Ik, tl 48-51), kus on fikseeritud mustjaspunane verevalum, mis oli mitu päeva vana. N. Grohovski kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse N. Grohovski süüditunnistamises
Grohovski süüdi
lg 2 p-de 4, 8 järgi ja lugeda temale mõistetud karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Apellatsiooni kohaselt kuulub N. Grohovski faktiliste asjaolude alusel süüdimõistmisele
lg 2 p-de 4, 8 järgi ja temale mõistetud karistus kuulub vähendamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning võib olla nii avalik (kannatanu või kolmanda isiku nähes) kui ka salajane (nt löök selja tagant, mis põhjustab teadvusekaotuse). Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele, nt soovile takistada kannatanul pärast süüteo toimepanemist sellest teatada vms. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. N. Grohovski on kohtus selgitanud, et tema hinnangul mindi E.R. elukohta metalli varastama. Eeldades, et majas kedagi ei viibi ja teadaolevalt seal keegi alaliselt ei ela, otsustati majja siseneda, mida teostas N. Grohovski kaaslane kruvikeeraja abil. Sellest, et majas keegi ei ela, sai N. Grohovski teada S. Tšolokjanilt. N. Grohovski kirjeldas järgmist: „Enn läks vasakule, mina läksin kööki, otsisin seal, leidsin köögist rahakoti, milles oli 900 krooni, selle raha panin taskusse. Köögis olles kuulsin mingit lärmi, siis kisasin, et lähme minema, ma läksin välja“. Kambris kaaskinnipeetavaga toimus arutelu selle üle, mida ülekuulamisel uurijale parem rääkida oleks, et ei peaks kartma kättemaksu kaassüüdistatava poolt. Kohus ei saa teha meelevaldset järeldust selles, et N. Grohovski pidi temale tundmatut isikut usaldama sel määral, et räägib temale üksikasjalikult, mis tegelikkuses E.R. majas toimus. Salvestuse tõendina kasutamine, kus isikud räägivad omavahel eelnevalt toimunud kuriteosündmusest, on KrMS § 68 lg 5 sätestatud põhimõttega vastuolus. Vahetut tõendiallikat N. Grohovskit oli võimalik kohtus üle kuulata. N. Grohovski ei keeldunud ütluste andmisest. Lähtuvalt KrMS § 7-st ei ole N. Grohovski kohustatud tõendama oma süütust. Kui kohtul on tekkinud kahtlus selles, kas N. Grohovski otsis teisest toast raha ka ajal, mil tema kuulis kõrvaltoast kisa, kuulub selline kahtlus vastuoluliste ütluste esinemise korral tõlgendamisele N. Grohovski kasuks KrMS § 7 lg 3 alusel. Kohus on lähtunud seisukohast, et N. Grohovskil oli soov minna majja vargile, kuid, kuulnud, et kaaslane teises toas kedagi peksab, jätkas asjade otsimist, mistõttu salajane vargus kasvas üle röövimiseks. See väide põhineb üksnes N. Grohovski eeluurimisel antud ütlustel, mille kohus tõendite hulgast välistas. Jälitusprotokoll kajastab mitte tegelikkust vaid erinevaid versioone sellest, mida uurijale rääkida. Sündmuste ajalist järjestust pole võimalik salajase pealtkuulamise abil tuvastada, sest küsitlemist ei vii läbi professionaalne uurija, vaid kriminaalse taustaga tundmatu provokaator. Eeltoodust tulenevalt on tõendina E.R. elukohas toimunu tuvastamisel arvestatavad üksnes N. Grohovski poolt kohtuistungil antud ütlused. N. Grohovski tuleb süüdi tunnistada
12 N. Grohovski esitas ka iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada kohtuotsuse tema süüditunnistamises
lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning teha uus otsus, millega mõista ta süüdi
Apellant leiab, et temale esitatud süüdistus
lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi on meelevaldne, kuna tema ei ole röövimist toime pannud ega olnud ka selle toimepanemise tunnistajaks. Tema soovis minna E.R. elukohta varastama, teades, et seal kedagi ei ela. S. Tšolokjan kinnitas samuti kohtus, et soov oli varastada, kuna seal kedagi ei pidanud elama. Jälitusprotokollis kajastatud vestlus J. L ei vasta tõele, kuna vestluse käigus ei toimunud arutelu selle üle mida rääkida või mida mitte. Vestlus J. L oli selle üle, mida politseis oldi kuuldud teistelt isikutelt. Lindistus vestlusest J. L ei saa olla tõendiks käesolevas kriminaalasjas, kuna J. L. on täiesti võõras isik. Apellant märgib, et tema pani küll toime varguse kannatanu majas, kuid röövimist ega tapmist ei ole tema toime pannud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokuröri apellatsioonile vaidlesid nad vastu. Prokurör palus süüdistatavate ja kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata ning prokuratuuri apellatsiooni rahuldada. Ringkonnakohus, olles eelnevalt uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu apellatsioonides märgituga, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust või rikkunud kriminaalmenetlusnorme. Apellatsioonide põhiline etteheide maakohtu otsusele on siiski see, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja seetõttu teinud valed järeldused süüdistatavate süüditunnistamisel või õigeksmõistmisel. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-08 kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 p 8 järgi kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 mõttes tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma otsuse põhiosas. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka KrMS §-s 339 lg 1 p 7 ja 8 näidatud ega teisi KrMS § 339 lg 1 ja 2 toodud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et kohtulik uurimine oleks maakohtu poolt olnud puudulik või ühekülgne. Seega ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väidetega, et kohtuotsuses puuduvad süüdistatavate süüdi tunnistamiseks vajalikud põhjendused ning et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 13 Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-22-10 p 8.1 kohaselt peab kohtuotsus vastama KrMS § 312 p-de 1-3 nõuetele, mis seavad raamid kohtuotsuse põhiosas obligatoorselt sisalduma pidavale tõendite analüüsile. Sellest tulenevalt peab maakohtu süüdimõistvast otsusest nähtuma kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse; samuti asjaolud, mis kohus tunnistab üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb ning tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks. Käesoleval juhul on maakohus otsuse põhiosa koostamisel neid nõudeid järginud ja kriminaalasjas kogutud ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on kohtulik uurimine viidud läbi vajaliku põhjalikkusega ja sellest tulenevalt tehtud maakohtu otsuse põhiosa motiivides õiguslikult põhjendatud järeldused süüdistatavatele esitatud süüdistuste osas. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kindlasti ei saa maakohtu otsusele ette heita motiivide pinnapealsust, pelgalt tõendite loetelu esitamist või tõendite analüüsi ja põhjendatuse puudumist. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-70-10 märkinud, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne arutamine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Erinevalt menetlusest esimese astme kohtus, kus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte järgimisest saab rääkida üksnes juhul, kui kohtulahend tugineb vaid nendele tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud, võib ringkonnakohtu kohtulahend KrMS § 15 lg 2 p 2 kohaselt tugineda ka sellistele tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Käesoleval juhul maakohtu otsus rajaneb KrMS § 15 lg-s 1 märgitud tõenditele ja selles on asjakohaselt põhistatud seisukohti, milleni maakohus on tõendite hindamisel jõudnud. Sellest tulenevalt on süüdistatav E. Tuum süüdi tunnistatud mõrvas ja kindlustuskelmuses, N. Grohovski röövimises ja S. Tšolokjan õigeks mõistetud. Maakohtu otsuse põhiosa põhistused on seejuures veenvad ja arutluskäik ning kohtu siseveendumuse kujunemine arusaadavalt jälgitav. Ringkonnakohus lähtub käesolevas otsuses ka Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-87-09 p-s 11 märgitust, et kui ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega süü tõendatuse kohta ning on omalt poolt lisanud vaid täiendavaid põhjendusi, siis tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi mitte käsitleda isoleeritult, vaid seda tuleb teha koos maakohtu otsuses märgituga. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 p 12.2 kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on keskmiselt keerukas eluvastase süüteo kriminaalasjas neid nõudeid järginud, sest tegemist ei ole pelgalt tõendite loetlemisega, vaid neid on hinnatud kogumis. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu põhjalikult tõendeid analüüsivale otsuse põhiosale (5 kd tl 80 – 85) etteheiteid. Maakohtu otsuses pole eiratud tõendite süsteemse analüüsi nõuet ja otsuses on oluline rõhk ka süüdistatavate ja kaitsjate kaitseversioonide käsitlusel ning nende ümberlükkamisel. 14 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-31-11 kohaselt tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Sellist eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogumit on põhjust käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes siis, kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Kannatanu E.R. mõrvas on oluliseks tõendiks süüdistatava N. Grohovski ütlused. Süüdistatava N. Grohovski ütluste osas, mis on saadud ja fikseeritud jälitustoimingute käigus, on E. Tuuma ja tema kaitsja poolt kahtluse alla seatud nende lubatavus, mis ringkonnakohtu hinnangul on alusetu, sest menetlusõiguse rikkumist pole seejuures tuvastatud. Süüdistatav N. Grohovski vaidles prokuröri apellatsioonile vastu ja jäi maakohtus antud ütluste juurde. Ta väitis, et S. Tšolokjani juurde läks ta külla ja muu jutu sees küsis temalt, et kust saaks midagi pihta panna ja mõtted läksid E.R. maja ees oleva rauakoorma peale, mille saaks ehk peale panna. Varasemalt olid nad käinud nimetatud majapidamises olevast traktorist diiselkütet varastamas. Tema teada majas kedagi ei elanud. E.R. elukoha juurde sõites oli E. Tuum bussiroolis. Prokuröri küsimusele, et „miks E. Tuum ei kinnita roolisolekut ja E.R. majapidamise juurde sõitu“, vastas süüdistatav, et „igaüks räägib enda eest.“ Kes E.R. majapidamise teeotsa kätte näitas süüdistatav ei tea, küll teab, et tema eesmärk majja tungimisel oli vargile minna. Maja välisuks oli suletud luku ja haagiga ning uks avati läbi väikese akna. Süüdistatav ei osanud seletada prokuröri küsimusele vastates vastuolu oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, kus ta oli avaldanud, et E. Tuum tegi ukse lahti ning vastas ringkonnakohtule väheveenvalt „ma tõesti jään vastuse võlgu, ma ei mäleta võib olla kahest üks oli. Võib olla tõesti mina olin, ma ei mäleta.“ Süüdistatav selgitas, et oli ikkagi arvamisel, et majas kedagi ei ela. Süüdistatav väitis ennast mitteteadvat kas E. Tuum järgnes talle või mitte. Seejärel läks kööki, kus oli kott, millest ta võttis 900 krooni, siis kuulis mingit kisa ja tuli kohe majast välja. Kes kisas, tema vaatama ei läinud. Veel kinnitas ta, et otsis eelnevalt ka majas ringi, lootes leida ükskõik mida, mis väärtust omaks. Süüdistatav väitis, et sai alles politseitöötajatelt teada, et majas oli elanud naine. Kui ta majast väljus, läks bussi juurde ja E. Tuum oli seal. Kus E. Tuum vahepeal oli, ei tea ta öelda. Kust majas elanud naine hiljem tuvastatud vigastused sai, ei tea ta öelda, kuna tema ise pole kannatanut näinud. Prokuröri küsimusele, et kuidas sattus tema DNA kannatanu laiba kõrval asunud riidele vastas süüdistatav, et pühkis käsi mingi kaltsu sisse. N. Grohovski väitis veel lihtsakoeliselt, et on ütluste andmisel ringkonnakohtus segaduses seetõttu, et prokuröri apellatsioonis taotletakse tema süüdmõistmist ja karistamist 14 aasta vangistusega. Samas arvas, et kriminaalasjas ütlusi andes pole ta valetanud. Süüdistatav E. Tuum toetas enda ja kaitsja apellatsioonis taotletut. Esmalt leidis, et kaassüüdistatava N. Grohovski ütlused on suunatud tema vastu ja kuna N. Grohovski on andnud erinevaid ütlusi, siis on tema ütlused mitteusaldusväärsed. Süüdistatav E. Tuum väitis endiselt, et E.R. majja ei olnud temal asja ja kaassüüdistatava N. Grohovski menetluse kestel antud ütlused tema käimisest E.R. majas „on kahetsusväärsed ja miks ei ole talle sellise jutu peale psühhiaatria ekspertiisi tehtud.“ E. Tuum selgitas endiselt, et jõudis rendibussiga S. Tšolokjani elukohta 06.08.2009 õhtul, kellaaega ei mäleta. S. Tšolokjan ja N. Grohovski ajasid omavahel juttu vahepeal, kuid millest nad rääkisid, ta ei tea. S. Tšolokjani soovil sõitsid nad N. Grohovski juhendamisel Jõgeva 15 maakonda. Arvab, et esimene peatus tehti Udriku ristis. Hiljem sõitsid tagasi Paidesse, kuhu jõuti peale poolt ühte öösel. S. Tšolokjaniga rääkis ta vene keeles. Süüdistatav S. Tšolokjan vaidles prokuröri apellatsioonile vastu ja leidis, et tema pole kellelgi mingit kuritegu aidanud toime panna. Kuna bussil oli diiselkütet vaja, siis ta näitas teed Nurga külas oleva veinivabriku suunas, kus käesoleval ajal tehakse sütt. Süüdistatav töötas sel ajal samas vabrikus. Süüdistatav läks ise seejärel koju, kuna tal oli minna kilomeeter läbi metsa, aga kuhu läksid kaassüüdistatavad ta ei tea. N. Grohovski teadis kus asub E.R. maja, sest nad olid mõned kuud varem seal kütet varastamas käinud. Veel mainis N. Grohovski, et tahab minna sealt majapidamisest metalli võtma. Süüdistatava N. Grohovski osas esitatud prokuröri apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonis esitatud tõendid ja põhjendused ei ole kohtu jaoks küllaldased, et lugeda tõendatuks N. Grohovski süü kannatanu E.R. tapmises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega N. Grohovski süüditunnistamises röövimises
lg 2 p 5,7,9 järgi, sest kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selles, et N. Grohovski oleks koos E. Tuumaga osalenud kannatanult elu võtmises. Maakohtu otsuses on jälgitav mõttekäik, mille kohaselt süüdistatav E. Tuum on E.R. tapmises süüdi tunnistatud, N. Grohovski aga mitte. Prokuröri väide, et röövimistegu-peksmine, raha otsimine on mõlema süüdistatava poolt toime pandud kavatsetult ja surma saabumise osas oli otsene tahtlus ka N. Grohovskil, ei tulene viimase osas kriminaalasjas kogutud tõenditest. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei sisalda sellist tõsikindlat tõenduslikku teavet, et N. Grohovski süüdi tunnistada piinaval viisil ja röövimise eesmärgil toimepandud mõrvas. Käesoleval juhul ei piisa prokuröri väitest, et kannatanu E.R. tapmine, mis leidis aset E. Tuuma poolt õue peal, pidi olema kõigis detailides näha N. Grohovskile ja on seeläbi süüks arvatav seetõttu ka talle. Küll aga ei saa nõustuda N. Grohovski enda ja kaitsja taotlusega süüdistatav röövimises õigeks tunnistada ja kvalifitseerida tema tegevus vargusena
Samuti pole asjakohane kaitsja väide, et kuna kaassüüdistatav E. Tuum ütlusi ei anna, siis pole tegemist N. Grohovski puhul röövimise toimepanemisega isikute grupi koosseisus. Maakohus on tuvastanud N. Grohovski osaluse E.R. röövimises seoses kannatanu majapidamisest sularaha otsimisega. Õigustatult on märgitud, et N. Grohovski ei pidanud ette nägema, et E. Tuuma vägivaldse tegevuse tagajärjel saabub E.R. surm. Olulisimaks tõendiks on N. Grohovski osas prokuröri apellatsioonis nimetatud sündmuskohalt laiba kõrvalt leitud kannatanu pearätik. Sõlme seotud riidelt keskelt ja sõlme pealt võeti kokku viis DNA proovi (2 kd tl 37). Prokuröri arvates kohtuotsusest ei nähtu, kuidas sattus sõlme sisse N. Grohovski DNA. N. Grohovski ise on seletanud, et ta pühkis määrdunud käsi mingi kaltsu vastu ja selle tegevuse tagajärjel võiski tema DNA jääda riidele. DNA ekspertiisiaktis figureerib nimetatud pearätt kui sõlme seotud riie. DNA ekspertiisiakti nr GE-0972-09/3234 (1 kd tl 45) eksperdiarvamuse kohaselt sõlme seotud riidelt (keskel, ühelt poolt, proov L091402) võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N. Grohovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (1 kd tl 3) on märgitud fotodel nr 6 ja 7, et näoga maja poole seistes surnukehast 1, 19 m kaugusel paremal pool muru peal sõlme seotud valge riie. 16 Asitõendi vaatlusprotokollis 05.02.2010 (2 kd tl 89) on kirjeldatud E.R. le kuuluval kinnistul sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud riiet: sõlme seotud valge riie, sõlme kohalt pruuni-halli määrdumisega. Samas pole aga vaatluse käigus esitatud nimetatud valge riide mõõtmeid või muid iseloomulikke tunnuseid, millest võiks tõenduslikult usaldusväärselt järeldada valge riide kasutusotstarve jne. Prokuröri apellatsioonis märgitu, et sõlme seotud riie oma välise kuju ja sidumismeetodi järgi võis olla kannatanu pearätik, mida kannatanu suure tõenäosusega kandis peas ja see rätt on suure tõenäosusega tulnud kannatanu peast ära tema lohistamise ja juustest tirimise käigus, on oletuslikult tõenäosuslik ja ei järeldu tõsikindlalt kriminaalasjas olevatest vaatlusprotokollidest ja fotomaterjalist. Samuti pole riide võimalikku päritolu ja kasutusala tuvastatud isikuliste tõenditega. Nimetatud sõlme seotud riiet ei saa seega pidada käesoleva kriminaalasja tõendeid arvestades kuriteo toimepanemise vahendiks jms., millega puutumuses kannatanu suhtes vägivalda tarvitati või temalt elu võeti, seega ei ole ka seeläbi objektiivselt ja usaldusväärselt võimalik välja tuua kohtuotsuses seost prokuröri väidetava tapmissüüdistusega N. Grohovski osas. Prokurör ei nõustu N. Grohovski enda selgitusega, et tema DNA võis sattuda nimetatud riidele seoses kätepühkimisega, kuna valgel rätikul ei ole mustade käte pühkimisele omast määrdumust. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava väide kätepühkimisest pole kogutud tõenditega usaldusväärselt ümber lükatud, sest määrdumuse osas pole rätikut visuaalselt ega keemiliselt uuritud. Valge riidena kriminaalasjas nimetatu fotomaterjali põhjal (1 kd tl 3, 2 kd tl 89) pole alust väita, et tegemist on värvuselt valge riidega, küll võib seda nimetada heledapoolseks. Prokuröri viidatud N. Grohovski DNA leidumine sõlme seotud riidel viitab küll süüdistatava võimalikule kokkupuutele nimetatud riidega, ei tõenda aga ometigi usaldusväärselt füüsilist kokkupuudet E.R. ga ja veelgi enam N. Grohovski vägivaldset tegevust tema suhtes. Eeltoodust tulenevalt jääb ka selgusetuks, millisest tõendist järelduvalt on prokurör teadnud sisustada N. Grohovski süüdistuse tegevusega“….julma peksmise ja piinamise käigus kannatanult teada saades, et raha asub peidetuna maja ees puuriidas, lohistas kannatanu kaela asetatud ja selja tagant sõlme seotud riidega, tugevajõuliselt taha paremale tõmmates, magamistoast läbi elutoa, köögi ja koridori maja hoovi. …“ Maakohus on õieti järeldanud, et kuivõrd N. Grohovski pole kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingute käigus avaldanud enda osalusest kannatanu E.R. suhtes toimepandud vägivallaga seoses, siis pole tõendatud tema seotus kannatanu tapmisega. Samuti ei saa ringkonnakohus nõustuda prokuröri apellatsiooniga selles, et kui N. Grohovski on jälitusprotokollide kohaselt avaldanud millise julmuse, jõu ja jõhkrusega peksis E. Tuum kannatanut, siis jäävat prokurörile arusaamatuks, miks samasugust arusaamist kohus ei tuvastanud N. Grohovski osas, kes oli kogu peksmise käiku kohtu järelduste kohaselt vähemalt pealt näinud. Siinkohal viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-46-10, mille märgitakse, et KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab 17 olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eelöeldu tähendab muuhulgas sedagi, et kohtuotsuse pinnalt peab olema jälgitav, milliste tõendite alusel luges kohus süüdistatavale omistatud teod tõendatuks. Seega ei otseste ega kaudsete tõenditega pole kohtu jaoks tuvastatud N. Grohovski süü E.R. tapmises. N. Grohovski süüdistuse (tapmine) tõendatuse hindamise seisukohalt ei ole käesoleval juhul abiks ka süüdistatava süüdistuse ajalisest piiridest väljapoole jäänud käitumine enne ja pärast kuriteosündmust, sest selles ei ole tajutav tervikpildi olemasolu võimaliku kuritegeliku tapmiskavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest ajalises kontekstis. Veel on prokurör viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-128-06, milles märgitud välise teopildi käsitlusest tulenevalt pidi N. Grohovski aru saama, et võib saabuda kannatanu surm, mis ka saabus kohe vahetult nende lahkumisele sündmuskohalt. Ringkonnakohus ei nõustu eespool märgitud asjaoludel prokuröri seisukohaga, et seega antud tagajärg peaks olema omistatud lisaks E. Tuumale ka N. Grohovskile. Maakohus on õigustatult tuvastanud, et N. Grohovski pani röövimise toime otsese tahtlusega, E. Tuum on teo toime pannud kavatsetult ja kannatanu surma osas esines tal vähemalt kaudne tahtlus. Süüdistatava N. Grohovski enda apellatsioonis märgitud vastuväited on ümber lükatud juba maakohtu otsusega. Alusetu on N. Grohovski seisukoht, et ta pole röövimist toime pannud, kuna tema teada majas kedagi ei elanud. Tungides seestpoolt suletud ukse kaudu majja, said E. Tuum ja N. Grohovski kindlasti aru, et keegi peab majas viibima. Küll ei ole kriminaalasjas tuvastatud süüdistatavate kokkulepe majas olija(te) suhtes toimepandava võimaliku vägivalla osas. Algselt köögis raha ja väärtesemeid otsinud N. Grohovski sai aga mõni hetk hiljem teadlikuks E. Tuuma poolt toimepandavast vägivallast kui kuulis inimese appihüüdeid ja kisa. Tõepoolest ei saa tähelepanuta jätta kaassüüdistatava S. Tšolokjani ütlusi, mille kohaselt läksid N. Grohovski ja E. Tuum tema teada algselt E.R. majja vargile. Maakohus on põhjendatult lähtunud seisukohast, et kui algselt läks N. Grohovski enda kavatsuse järgi majja vargile, kuid kuulnud, et E. Tuum kõrvaltoas kedagi peksab, jätkas esemete otsimist ning algselt vargusena planeeritu kasvas üle röövimiseks. On eluliselt mitteusutav, et N. Grohovski ei mõistnud seejuures, et E. Tuum murdis majaomaniku E.R. vastupanu, kes püüdis oma majas olevat vallasvara kaitsta sissetungijate eest. N. Grohovski poolt hõivatud rahasumma ja E. Tuuma poolt kannatanu suhtes toimepandud vägivald olid ajaliselt seotud. Sellega realiseeris N. Grohovski röövimise koosseisu ning alusetu on N. Grohovski enda ja kaitsja taotlus röövimise ümberkvalifitseerimiseks kergemaks kuriteoks, so varguseks
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestlust N. Grohovski ja kambrikaaslase J.L. vahel saab hinnata usaldusväärse tõendina maakohtu järeldustes märgitud mahus. N. Grohovski enda vastuväide, et tema rääkis J. L seda, mida oli kuulnud enda vahistamisel politseis ja J. L räägitu ei ole tõene, vaid „tühipaljas vanglajutt“, pole teiste kriminaalasjas kogutud tõenditest tulenevalt usaldusväärne ning on maakohtu järeldustes ümberlükatud. 18 Süüdistatava E. Tuuma kindlustustuskelmuses ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et kuna kindlustusfirma loobus tsiviilhagist, siis sellest saab teha järelduse, et kannatanul polnud mingit huvi kriminaalasja jätkamiseks ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. ERGO Kindlustuse AS loobus hagi esitamisest, mitte ei ole esitanud seisukohta süüdistusest loobumise osas. Kindlustusfirma esindaja on maakohtus kinnitanud, et kahju on neile tekitatud, kuid nad ei esita hagi eelkõige seetõttu, et käesoleval juhul on lootusetu juhtum rahaliselt midagi tagasi saada. Maakohtus keeldus E. Tuum ise kindlustuskelmuse osas ütlusi andmast (4 kd tl 204), kuid kohus tuvastas tõenditega (eelkõige isikulised), et kõiki toiminguid, mis olid seotud kindlustuslepingu ja kindlustushüvise saamisega ajas ema K.T. asemel süüdistatavast poeg ise. Süüdistatav käsutas ka K.T. arveldusarvet kuhu raha kanti. Tunnistaja K.T. ütluste osas on maakohus motiveerinud, millises osas neid ei loeta usaldusväärseks (8 Husgvarna sae osas) ja jäetakse kõrvale. Maakohus on kindlustuse vanemuurijast tunnistaja A.K., samuti tunnistajate E.M., Ü.P. ja L.O. ütlusi detailselt välja tuues näidanud ära kindlustuspettuse kooseisu E. Tuuma käitumises, olukorras, kus kindlustuselt üritas E. Tuum saada teadvalt valesid andmeid esitades ja ebaõiget ettekujutust luues hüvitist esemete eest, mida tegelikkuses pole hävinud hoones olnud. Maakohus on juba esitanud põhjendused E. Tuuma enda arvukate vastuväidete kohta süüdistusele ja need ümber lükanud (5 kd tl 85).
, kuid süüdistatav oli isikuks, kes reaalselt kindlustusfirmaga suhtles kindlustuslepingu sõlmimisel kui ka hilisemas kahjumenetluses. Seega pani E. Tuum kindlustuskelmuse toime kavatsetult vahendliku täideviijana, K.T. vahendina ärakasutades, kes oli tegelik kindlustusvõtja. E.R. mõrvas taotles süüdistatav E. Tuum enda õigeksmõistmist, kuid ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsist ja järeldustest tulenevalt. Süüdistatav ise ja kaitsja ei ole esitanud apellatsioonides põhimõtteliselt mingeid uusi asjaolusid, milledest tulenevalt ringkonnakohus peaks maakohtu seisukohti ümber hindama. Maakohus on motiveerinud miks ta süüdistatava E. Tuuma ütlused, kui mitteusaldusväärsed kõrvale jätab. Kannatanu E.R. mõrvas on E. Tuum valinud süü eitamise taktika, mille kohaselt pole tema üldse süüdistuses märgitud ajal ja kohas viibinud. Selle versiooni on maakohus aga veenvalt tõendite analüüsi ja järeldustega ümber lükanud. Kaitsja ei ole apellatsioonis nõustunud, et maakohus on E. Tuuma süü tuvastamise rajanud kaassüüdistatava N. Grohovski ütlustele, millised on kohtueelsel uurimisel ja maakohtus antutena erinevad. Kaitsja leiab, et N. Grohovski ütlused tulnuks üldse tõendite hulgast välja jätta. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on asjakohaselt ja mõistetavalt motiveerinud, milles ja miks ta kaassüüdistatava N. Grohovski ütlused usaldusväärseks loeb. N. Grohovski sellekohased ütlused ajas ja kohas kuriteosündmuse toimumisest on eluliselt usutavad. Samas on maakohus põhjendanud, miks loetakse N. Grohovski kohtuistungil antud ütlused E.R. elukoha ruumides toimunu osas mitteusaldusväärseks. 19 Seega ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et N. Grohovski ütlusi ei saa üldse kasutada E. Tuuma süüdimõistmisel. Maakohtul oli õigus varasemate ütluste pinnalt ja vahetult isikulise tõendi ülekuulamise järgselt järeldada, et peab usaldusväärseks N. Grohovski ütlusi selleni, kuidas E.R. elukohta mindi ning miks ja kellega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogumis teiste tõenditega on E.R. tapmise asjaolude õigeks tuvastamiseks kaalukaks tõendiks jälitusprotokoll (2 kd tl 156-166). Protokollis on fikseeritud N. Grohovski ja Viljandi Arestimaja kambris kinnipeetava J.L. omavaheline vestlus. Maakohus on detailselt analüüsinud jälitusprotokollis kajastatut, samuti N. Grohovski ja E. Tuuma vastuväiteid ja tõstatud kahtlusi seoses jälitusprotokollis fikseerituga ning need motiveeritult ümber lükanud. Veel peab kaitsja oluliseks E. Tuuma tapmissüüd välistavaks asjaoluks seda, et kannatanu E.R. elukohast ei leitud E. Tuuma DNA-d. Samas on maakohus seda vastuväidet juba käsitlenud ning ümberlükanud põhjendusel, et süüdistatav kandis kuriteopaigas kindaid. Maakohus on põhjendatult uuritud tõenditest tulenevalt tuvastanud läbi
Grohovski ja E. Tuuma süü ühiselt ja kooskõlastatult toimepandud röövimises. Süüdistatava S. Tšolokjani õigeksmõistmises nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu motiveeringu ja järeldustega. Kriminaalasjas kogutud tõendid ja prokuröri apellatsioonis esitatu ei süvendanud ringkonnakohtus veendumust, et S. Tšolokjan süüdi tunnistada röövimises. Ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, et S. Tšolokjan juhatas kaassüüdistatavad E.R. elukohta ja teadis kaassüüdistatavate poolt röövimise kui kuriteo toimepanemisest või osutas muul moel kuriteo toimepanemisele kaasabi. Süüdistuse kohaselt oli S. Tšolokjan teadlik E. Tuuma ja N. Grohovski plaanist tungida E.R. majja ning seal röövida temalt sularaha ning juhatas kaassüüdistatavatele seejuures teed, millise nõuande ja juhatusega osutas vaimset kaasabi kaassüüdistatavatest kuriteo toimepanijatele. Prokuröri apellatsiooni kohaselt oli E.R. majapidamisse sõitmine keeruline ning sinna pidi S. Tšolokjan kui teadlik inimene iga juhul teed näitama. Ringkonnakohus tutvus samuti maakohtus uuritud sündmuskoha skeemiga (1 kd tl 35) ning leiab, et S. Tšolokjani elukohast Lahavere külast sõit E.R. elukohta mööda teed ei ole eriti keerukas. Prokurör rõhutab, et N. Grohovski ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt Tapiku teeristi leidmisega tekkisid süüdistataval raskused. Kohus märgib, et samas nähtub nimetatud protokollist (1 kd tl 161), et N. Grohovski selgitab kuidas roolis oli Enn, aga teed juhatas tema. Sellest protokollist nähtuvalt oli teejuhatajaks N. Grohovski, mitte S. Tšolokjan. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri väide, mille kohaselt ilma S. Tšolokjani teota oleks suure tõenäosusega jäänud mõrv sooritamata, kuna poleks leitud teeotsa, on siiski oletuslik, sest maakoha teedevõrgust tulenevalt pole tegemist keeruka liiklussõlmega, kus on palju kõrvalteid. Samas omab olulist kaalu faktiliste asjaolude õigeks hindamiseks see, et S. Tšolokjan on ütlustes järjepidevalt kinnitanud, et N. Grohovski teadis kuidas sõita E.R. elukohta, sest nad olid varasemalt üheskoos traktorikütet käinud varastamas. 20 Maakohus on õieti märkinud, et N. Grohovski maakohtus antud ütluste kohaselt puudus neil vajadus selleks, et S. Tšolokjan kannatanu elukohta ette näitaks, kuna ta teadis kus see asub – nad olid seal varem vargil käinud. Seega S. Tšolokjani tegevuses ei tulene tõenditest kaalukat rolli E.R. ettenäitamisel, mida saaks kvalifitseerida kuriteole kaasaaitamisena. elukohta tee Venekeelse väljendi „agrablenije“ osas on maakohus seisukoha esitanud (5 kd tl 81) ning ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ning ei pea vajalikuks sellekohaseid põhjendusi uuesti esitada, sest prokuröri apellatsioonis esitatud väited olid teada ka maakohtule ning maakohus on neid ka käsitlenud. Kohtu siseveendumuse jaoks ei ole süüdistatavate omavahelisest vestlusest ja sõnakasutusest tulenevalt võimalik järeldada, et S. Tšolokjan oli teadlik kaassüüdistatavate röövimise toimepaneku soovist E.R. majapidamises. Ringkonnakohtu istungil esitas prokurör taanduse Toomas Alpi vastu, kes kaitses süüdistatav N. Grohovskit. Prokurör leidis, et kuna T. Alp ei ole käesoleval ajal enam advokatuuri liige ja on kriminaalkorras karistatud (otsus jõustunud), siis ta ei saa osaleda käesolevas protsessis. Prokuröri rõhuasetus oli sellel, et T. Alp on süüdimõistetu õigusemõistmise vastases kuriteos. Kaitsjad A. Hint ja A. Kello avaldasid arvamust, et ei ole alust T. Alpi taandamiseks. Ringkonnakohtus esines T. Alp süüdistatava N. Grohovski kokkuleppelise kaitsjana juristi staatuses. Ringkonnakohus jättis prokuröri taotluse T. Alpi taandamiseks rahuldamata ja määravaks sai siinjuures ka asjaolu, et süüdistatav N. Grohovski oli nõus T. Alpi osalemisega protsessis ning ei esitanud mingeid vastuväiteid ka pärast seda kui talle oli teatavaks saanud, et kaitsja on ise süüdimõistetu. Tuvastamist pole leidnud KrMS §-s 54 märgitud kaitsja taandumise aluseid, millised takistaks T. Alpil osaleda protsessis. Seoses varasema praktilise tööga kaitsealuste esindamisel kohtutes pole ringkonnakohtul alust kahelda T. Alpi kvalifikatsioonis. Ringkonnakohtule teadaolevalt on osalenud ja osaleb T. Alp kaitsjana Eesti Vabariigis ka mitmetes teistes kriminaalasjades (sealhulgas ringkonnakohtus) pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, milledes ei ole tema vastu taandust esitatud. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS §-s 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend ja apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Sellest tulenevalt jääb S. Tšolokjani kaitsja A. Hindi kaitsjatasu apellatsioonimenetluses summas 843, 67 eurot riigi kanda. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS §-s 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend jäävad menetluskulud selle isiku kanda kellel need on tekkinud. Kuna esitatud oli apellatsioon süüdistatava E. Tuuma ja kaitsja poolt, siis sellest tulenevalt jääb E. Tuuma kaitsja A. Kello kaitsjatasu apellatsioonimenetluses summas 843, 67 eurot E. Tuuma kanda. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 21 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.