2-15-7177/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-7177 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tallinn Kohtunik Indrek Soots Tsiviilasi osaühing KIKKAS JA KALMUS hagi HK ja Hekal Grupp OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.11.2015 määrus menetluse peatamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik osaühing KIKKAS JA KALMUS määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: osaühing KIKKAS JA KALMUS (registrikood 11238549), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaadi abi Kristiina Reinson Kostja I: HK (isikukood XXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja II: Hekal Grupp OÜ (registrikood 12393157), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
2. Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2015 määrus ja teha uus määrus, millega jätta HK ja Hekal Grupp OÜ taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
3. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 360 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu menetluses on osaühing KIKKAS JA KALMUS (hageja) hagi HK (kostja I) ja Hekal Grupp OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.
5. Hagiavalduse kohaselt on hageja osanikud ja juhatuse liikmed kostja I ja MK ning kummalegi osanikule kuulub 50% hageja osadest. Alates
6. aasta detsembrist on kostja I Hekal Grupp OÜ (kostja II) ainuosanik ja juhatuse liige.
7. aasta lõpus asusid kostjad hageja tegevust avalikult ja sihikindlalt üle võtma ning hagejale konkurentsi pakkuma. Kostjad on omastanud hageja ettevõtte, võttes üle hageja töötajad ja kliendisuhted ning hageja majandustegevus on ettevõtte ülevõtmise tagajärjel seiskunud. Oma tegevusega põhjustasid kostjad hagejale kahju summas 584 18 eurot.
8. 13.10.2015 esitasid kostjad taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks seoses asjaoluga, et hageja osanikud ei ole vastu võtnud nõuetekohast otsust kostjaga I õigusvaidluse pidamiseks ega hagejale esindaja määramiseks nimetatud õigusvaidluses; alternatiivselt taotluse võtta vastu kostja I kui hageja juhatuse liikme avaldus hagist loobumiseks või alternatiivselt taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-15-7179 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-15-7179 MK hagi kostja I vastu tema juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseks ning kostja I vastuhagi MK tagasikutsumiseks. Seega sõltub käesolevas asjas tehtav otsus üheselt teises tsiviilasjas tuvastatava õigussuhte olemasolust või puudumisest sest kui MK enam hageja juhatuse liige ei ole, esitatakse asjas avaldus hagist loobumiseks.
9. Hageja vaidles kostjate taotlustele vastu ning leidis, et menetluse peatamine ei ole põhjendatud, kuna teises menetluses tehtaval otsusel puudub mõju antud tsiviilasjale. Mõnede asjaolude tuvastamine paralleelselt toimuvates menetlustes ei tingi kummagi menetluse peatamist. Hageja esitas kohtule hageja osanike 27.10.2015 koosolekul vastu võetud otsuse kahju hüvitamise hagi esitamise heakskiitmise kohta. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10. Harju Maakohus peatas 03.11.2015 määrusega TsMS § 356 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-15-7179 kohtulahendi jõustumiseni, kuna leidis, et eelnimetatud tsiviilasjas otsustatakse, kes on käesolevas menetluses õigustatud hagema. Määruskaebus
11. 06.11.2015 esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jäetakse menetluse peatamise taotlus rahuldamata.
12. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikmel ei ole pädevust osanike otsust muuta ning juhatusele ei tule ühestki sättest õigust otsustada õigusvaidluse pidamise või mitte pidamise üle. Olukorras, kus osanikud on otsustanud kahju hüvitamise nõude esitamise, puudub kostjal I ilma vastava otsuseta õigus menetlus lõpetada. Ka ainukeseks juhatuse liikmeks saades ei saaks kostja I hagi tagasi võtta või hageja esindajat muuta. Kui juhatuse liikmel oleks võimalik (osanike otsust eirates) käesolev menetlus lõpetada, oleks tal see õigus ka praegu, mistõttu tsiviilasjal 2-15-7179 puuduks igal juhul mõju käesolevale menetlusele. Osaühingut võib põhikirja p 4.4 kohaselt kõigis toimingutes esindada iga juhatuse liige. Ainsaks juhatuse liikmeks saamine ei muuda seega kuidagi kostja I pädevust juhatuse liikmena. 2
13. Osanikul MK-l on õigus ühingu nimel vaidlust jätkata ka juhul, kui ta ise juhatuse liige enam ei ole. Riigikohtu on tsiviilasjas nr 3-2-1-50-14 kinnitanud, et osanikud võivad otsustada ka juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, sh tehinguid heaks kiita, ühingule esindajaid määrata jm. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt võib osanik MK ühingu esindamist kohtus jätkata olenemata sellest, kas ta on juhatuse liige või mitte. Tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 tehtud otsuse p-s 16 selgitas Riigikohus, et kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul, otsustabki ühingu nimel osaniku (kas osaniku või juhatuse liikmena) vastu hagi esitamise teine osanik. Hageja hinnangul on mõistlik eeldada, et otsuste tegemine sisaldab ka otsuse täitmist ja täitmiseks esindaja määramist. Vastupidise tõlgenduse korral puuduks otsuste tegemise õigusel tihti sisuline väärtus. Vastus määruskaebusele
14. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega jätab menetluse peatamise taotluse rahuldamata.
17. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Käesoleva juhul on maakohus peatanud menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-15-7179 tehtava lahendi jõustumiseni. Eelnimetatud tsiviilasjas on läbivaatamisel MK hagi kostja I vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes ja kostja I vastuhagi MK vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes. Maakohus leidis, et eelnimetatud tsiviilasja tulemusest sõltub, kes on käesolevas menetluses õigustatud hagema.
18. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole tsiviilasjas nr 215-7179 tehtaval kohtulahendil mõju sellele, kes on käesolevas menetluses õigustatud hagema. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja osanikeks MK ja kostja I, kellele mõlemale kuulub 50% hageja osalusest. Hageja tugineb asjaolule, et 27.10.2015 on hageja osanike koosolekul vastu võetud otsusega heaks kiidetud kostja I vastu kahju hüvitamise nõudes hagi esitamine. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-133-10 p-s 16 asunud seisukohale, et kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul, otsustabki ühingu nimel osaniku (kas osaniku või juhatuse liikmena) vastu hagi esitamise teine osanik. Järelikult ei ole kostjal I ainsaks juhatuse liikmeks saades võimalik tema vastu osaühingu nimel esitatud hagist loobuda ning tsiviilasjas nr 2-15-7179 tehtavast lahendist ei sõltu, kes on käesolevas vaidluses õigustatud hagema. 3
19. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et puudub alus menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas 2-15-7179 tehtava lahendi jõustumiseni ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 4