1 Kriminaalasi nr 1-13-9313 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9313 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 751

lg 3 p 2 määrata Mark Ševtšenko elektroonilise valve tähtajaks 7 (seitse) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Mark Ševtšenkole katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 08.07.2018 ning allutada ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 24 kuuks. Kohustada Mark Ševtšenkot käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Mark Ševtšenkot käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Mark Ševtšenko kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Mark Ševtšenko karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mark Ševtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 13.12.2013 otsusega tunnistati Mark Ševtšenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 5 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti Mark Ševtšenkole Harju Maakohtu 21.06.2013 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat vangistust ärakandmata osa – 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust – kaetuks raskemaga ehk Harju Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 5 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.05.

1. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses 3 ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud rahalise kasu saamise eesmärk, soodusteguriks grupi mõju. Kuritegude laad on jäänud samaks. Väärteokorras on isikut karistatud 43-l korral. Individuaalsest täitmiskavast tulenevalt on kinnipeetav vangistuses
2. aastal osalenud tööhõives majandustöödel koristajana,
3. aastal lõpetanud abikoka eriala, osalenud riigikeele A1 taseme kursusel ning korranud seda. Käesolevalt osaleb kinnipeetav riigikeele A2 taseme omandamisel, tema motivatsioon riigikeelt õppida on suur. Lisaks on vangistuse jooksul toimunud mitmeid vestlusi psühholoogiga kinnipeetava enda initsiatiivil, psühholoogi tagasisidest tuleneb, et Mark Ševtšenko on aktiivne vestleja, kes on teinud järeldusi oma varasemast käitumisest ning analüüsinud tehtud vigu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda elukaaslase A B juurde (kuriteokaaslane) xxxx aadressile xxxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on elukaaslane andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks antud aadressil ning eluase on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetav on lõpetanud põhikooli Tallinna Karjamaa Gümnaasiumis. Kutseõppe jättis isik pooleli, sest tahtis raha teenida. Isik on pidevalt ametlikult töötanud ja omandanud vajalikud oskused töötamise käigus. Pärast kutsekooli pooleli jätmist on isik töötanud erinevates ametites, olnud turvamees OÜ-s Soldis ja ehitaja erinevates firmades. Enne vangitust sai tööd OÜ-s TVT Construction keevitajana. Töökohad on olnud enamasti ametlikud, kuid on olnud ka perioode, kus isik ei töötanud, eriti alates
4. aastast, kui ta hakkas müüma narkootikume. Kuriteoni on viinud mitte niivõrd otsene rahapuudus ja oskamatus rahaga ümber käia, kui väljakujunenud elustiil ja kulutamisharjumus. Oma majanduslikku olukorda hindas isik stabiilseks, kuid möönis, et mõtlematusest soovis kiirelt raha teenida. Sissetulekuks oli isiklik töötasu ning abikaasa töötasu, millele lisandus kuritegelikul teel saadud tulu. Toimepandud kuritegu näitab isiku suutmatust majanduslikku olukorda planeerida ning rahamuresid lahendada. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus tööle asuda firmasse xxxx. Kriminaalhooldaja poolt teostatud kontrollimisel kinnitas firma omanik, et on nõus isiku tööle võtma. Viru Vangla 13.11.2015 andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 13 883,76 eurot, vabanemisfondis on 1170 eurot. Kinnipeetav on kasvanud õiguskuulekas peres, isa R ja ema T Š on pidevalt tööhõives osalenud. Kuritegu on toime pandud koos lähiringkonda kuuluvate isikutega – õe A Š ja õe elukaaslase A V. Lisaks oli kaasatud isiku elukaaslane A B. Vangistuses viibides toimuvad elukaaslase A B regulaarsed pikaajalised kokkusaamised. Ülejäänud kuriteokaaslastega on isik varem elanud ühel tänaval või lähestikku. Kuriteokaaslased on varem kriminaalkorras karistamata, sidemed kriminaalse subkultuuriga ei ole seni tõendamist leidnud. Isik on raha ja tunnustuse nimel valmis toime panema õigusrikkumise, samas oskab mõjutada ka teisi. Riskivale, hoolimatule ja teisi ärakasutavale elustiilile viitab 43-l korral väärteokorras karistatus (valdavalt LS, aga ka NPALS, KarS rikkumised). Enamikel kordadel on isik ületanud kiirust mootorratast juhtides, et saada teravaid elamusi. Isiku enda sõnul ei ole ta alkoholiga liialdanud, viimastel aastatel enne vangistust ei tarvitanud ta alkoholi praktiliselt üldse. Kolmel korral on teda karistatud väärteokorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest, viimati aastal
5. Tuvastatud on kanepi tarvitamine. Kinnipeetav oma sõnul narkootikume 4 regulaarselt tarvitanud ei ole. Sõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Konflikti lahendamine vägivallaga (karistatud kehalise väärkohtlemise eest) viitab puudulikule probleemilahendamise oskusele, sama võib öelda ka teiste kuritegude kohta. Vangistuses on toimunud kaklus kaaskinnipeetavaga. Eeluurimise ajal kuritegude jätkamine viitab tagajärgedega mittearvestamisele. Kinnipeetav on enesekeskne, tegevustes oma vajadustest lähtuv ja teistega mitte arvestav. Isiku lühiajalised eesmärgid on realistlikud ja toimetulekut toetavad (õppimine, suitsetamisest loobumine), pikaajalised aga mõnevõrra üldsõnalised. Isik ei õigusta sõnades kuritegevust ega ka oma kuritegu, kuid sarnaste kuri- ja väärtegude süstemaatiline kordumine ning narkootikumidega kauplemisega jätkamine eeluurimise ajal viitavad ükskõiksusele õiguskorra ja kaasinimeste suhtes. Isik järgis formaalselt elektroonilise valve nõudeid, kuid jätkas samal ajal kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on nõus osalema rehabilitatsiooniprogrammides, kuid motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on pigem paljasõnaline. Vabanedes planeerib isik alustada uuesti juhilubade taotlemist. Vangistuses on toime pannud distsipliinirikkumise (kaklus kaaskinnipeetavaga), mis ilmestab kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid ja suhtumist vangistust reguleerivatesse õigusaktidesse. Käesolev kuritegu on toime pandud elektroonilise järelevalve all olles, mis näitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47% (keskmine risk) ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40% (keskmine risk). Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist elektroonilise järelevalve ja käitumiskontrolli kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Mark Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle käitumiskontroll pikkusega 14 kuud ja katseaeg kuni 08.07.2018, elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks määrata 5 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Mark Ševtšenkole KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et kodukülastusel toimunud vestlusest kinnipeetava elukaaslase A B selgus, et neil on omavahel väga head suhted ning elukaaslane ootab väga Marki vabanemist. Elukaaslase sõnul on kinnipeetaval väga head ja toetavad suhted ka vanemate R ja T Š. Marki emapoolne vanaema J elab xxxx ning omavahel suheldakse tihti, isapoolsed vanavanemad elavad xxxx ning nendega suheldakse telefoni teel. Markil on xxxx õde A, kellel on samuti lähedased suhted Marki ja A, A on xxxx tütar. Markil ega A lapsi ei ole. Kinnipeetava pereliikmetest on karistatud tema elukaaslane A, õde A ja tema mees A. Elukaaslase sõnul on kinnipeetav suhelnud teda negatiivselt mõjutavate isikutega, kuid väidetavalt on ta vanglas olles aru saanud, kellega enam suhtlema ei peaks. Mark Ševtšenko on rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud aadressile xxxx. Xxxx asuvas korteris hakkab kinnipeetav elama koos elukaaslase A, korter kuulub viimase kasuisa B A H. Korter on liisitud B A firma xxxx alt, laenu maksab tagasi B A ning kommunaalkulusid A. Kinnipeetava ema töötab ametlikul xxxx, isa xxxx, elukaaslane töötab kodus xxxx, õde xxxx. Kui kohus peab võimalikuks Mark Ševtšenko KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Mark Ševtšenkole käitumiskontroll pikkusega 14 kuud ja katseaeg kuni 08.07.2018, elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks määrata 5 kuud. Mark Ševtšenko ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta teab, mida endast kujutab elektrooniline valve ja käitumiskontroll. Kinnipeetav selgitas, et ta võtab süstemaatiliselt valuvaigisteid ning tal tuleb jälle arsti juurde minna. Valuvaigisteid tarvitab ta sellepärast, et enne kinnipidamist oli tal mootorrattaga avarii, mille tagajärjel sai pea- ja selgrootrauma. Arstiga on arutatud, et tuleb teha seljaoperatsioon, vanglas ei saa ta sellist ravi nagu on vaja. Vabanemisel asuks ta tööle 5 ehitusel, firma tegeleb ehitustöödega, nii remondi kui ka nullist ehitamisega. Ta kahetseb neid kuritegusid, mis ta on toime pannud. Vanglas oli tal aega mõelda selle üle ning ta on mõistnud, et ei oleks olnud vaja tahta kerget raha. Ta on teinud sellest järelduse ja on veendunud, et enam ta vanglasse tagasi ei sattu. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Mark Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav M. Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava käitumine vangistuses (tööhõives majandustöödel koristajana osalemine, abikoka eriala omandamine, riigikeele kursustel osalemine jm) viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks M. Ševtšenkol jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 08.07.
6. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 13.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Elektroonilise valve tähtajaks palub prokurör määrata 7 (seitse) kuud ning allutada M. Ševtšenko käitumiskontrollile kahekümne neljaks kuuks. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Mark Ševtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja palus Mark Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja avaldas, et on samal seisukohal prokuröriga. Sama seisukohta avaldas prokurör Taavi Pern juba kokkuleppemenetluses kohtuotsuse tegemisel, et juhul kui vangla toetab Mark Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamist, siis ka tema on sellega igati päri. Kaitsja selgitas, et suheldes Taavi Perniga sai ta vastavasisulise kirja ja vastavasisuline kiri oli saadetud ka prokuratuuri. Kõik tõendid kinnitavad, et isik on teinud järeldused sellest, et ta süüdi mõisteti. Tegemist on esimest korda vanglas viibiva isikuga ja see oli ilmselt keeruline aeg tema elus. See on esimene kord, kus ta taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja esitas kohtule Ortopeedia Arstid AS tõendi, millest nähtub kinnipeetava tervislik seisund 2013 aprillis toimunud avarii järgselt. Kinnipeetav vangistati
7. aasta mais ja ravi ei saanud lõpule viia. Sellelt tõendilt on näha, mis tuleb edasi teha, et täisväärtuslikku elu elada. Arst fikseeris ravivajaduse ja olemasolevad vigastused. Valuvaigistavaid preparaate tarbib isik pidevalt, ravi saada ei ole vanglas võimalik. Kaitsja leidis, et on täidetud kõik tingimused ja Mark Ševtšenko on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. Kaitsja hinnangul on kohtul kaalukad motiivid, et ta vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mark Ševtšenko võib seitsme kuulise 6 elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, sest ainuüksi kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, kuid tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabaduses on isikul olemas toetav sotsiaalvõrgustik eelkõige elukaaslase ja vanemate näol. Lisaks on kinnipeetavale vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mis soodustab tema majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist raskete rikkumistega. Positiivsest küljest iseloomustab isikut töötamine majandustöödel, abikoka eriala omandamine, riigikeele õppes osalemine ning mitmed vestlused psühholoogiga, mis on aidanud tal teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt 47% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%, milliste näol on tegemist keskmiste riskidega. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada käitumiskontrolli ajaks, s.o 24 kuuks, Mark Ševtšenkole KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Mark Ševtšenko viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Mark Ševtšenko elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Mark Ševtšenkole, kes kannab oma esimest vanglakaristust, tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta suudab vabaduses edaspidi seaduskuulekalt käituda. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik