← Eesti

2-14-56170/58

2-14-56170 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-56170 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi K S hagi KÜ Pä

§ 132lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

§ 162lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid ning TsMS § 174 lg 2 ja lg 4 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

§ 177

lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus teeb asjas vaheotsuse aegumise kohaldamiseks. Samas ei ole välistatud, et tsiviilasja menetlus võib jätkuda ja seetõttu menetlusosaliste menetluskulud suureneda. Menetlusökonoomia seisukohast ei ole menetluskulude mitmekordne kindlaksmääramine põhjendatud ja seega on mõistlik määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks peale asja menetlust lõpetava lahendi jõustumist ühe korraga. Menetluskulude rahalise suuruse kindlakmääramise ja menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrustega peale tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.