1-12-3288/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3288 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitry Pushilkin süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, 5, 6 järgi lühimenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2012 otsus lühimenetluses süüdistatav Dmitry Pushilkini (Pushilkin) kaitsja advokaat Häli Jürimäe apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatav Dmitry Pushilkini kaitsja advokaat Häli Jürimäe apellatsioon Tartu Maakohtu
3. septembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-12-3288 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega mõisteti D. Pushilkin süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, 5, 6 järgi ning teda karistati 6 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti D. Pushilkini karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.10.2011-28.10.2011, s.o 2 päeva, ja mõisteti D. Pushilkinile kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. D. Pushilkinile oli esitatud süüdistus selles, et tema lõi 27.09.2011 kella 23.00 ajal Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX XX maja värava juures I.I. isikliku vihavaenu motiivil tahtlikult ühel korral labida terava servaga pea piirkonda, s.o keha elutähtsasse osasse, millega tekitas kannatanule vasaku põse, sarna ja ülahuule piirkonnas sügava, luuni ulatuva umbes 10 cm pikkuse lõikehaava, vasakut silma läbiva lõikehaava, vasaku silma üla- ja alalaugu läbistava lõikevigastuse ning ülalõualuumurru. Eelkirjeldatud löögist saadud vigastuste tulemusena kaotas kannatanu I. I vasaku silma, s.o kaotas elundi ja sai nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse, samuti vajas kopsude kunstlikku ventilatsiooni. D. Pushilkini poolt I. I tekitatud eelnimetatud tervisekahjustused põhjustasid ohu I. I. elule. Sellega pani D. Pushilkin süüdistuse kohaselt toime raske tervisekahjustuse tekitamise millega on põhjustatud oht elule, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus ja elundi kaotus, s.o KarS § 118 p 1, 5, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Apellatsioonis esitatud taotlused D. Pushilkini kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist D. Pushilkinile mõistetud karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jäetaks D. Pushilkinile mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata koos D. Pushilkini suhtes katseaja ja kontrollnõuete kohaldamisega. Apellatsiooni kohaselt on maakohtu poolt mõistetud karistus põhjendamatult raske. D. Pushilkin on apellandi hinnangul käitunud kriminaalmenetluse vältel nõuetekohaselt, mõistnud oma eksimust, seda kahetsenud ja aidanud kaasa asja lahendamisele. Apellant viitab karistuse mõistmise alustele KarS §-s 56 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadele kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 p-s 4, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdlase isikut. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et D. Pushilkini kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus, hinnates D. Pushilkini kaitsja poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
5. D. Pushilkini kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist D. Pushilkini mõistetud karistuse osas, kuna leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on põhjendamatult raske ning arvestades süüdistatava isikut, käitumist ja koostööd kriminaalmenetluse vältel ning teo kahetsemist tuleks tema suhtes mõistetud karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus D. Pushilkinile mõistetud karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud süüdistava süü astet, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, süüdistatava isikut, võimalust süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning KarS § 56 lg 2 sätestatud nõuet, mõista vangistus ainult siis, kui karistuse eesmärki ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus D. Pushilkinile karistuse mõistmise kohta kooskõlas ka apellandi poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-40-04 p-s 4 avaldatud seisukohtadega ning D. Pushilkini käitumine kuriteo toimepanemise järel ei anna alust tema suhtes tingimisi vangistuse kohaldamiseks.
6. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest tuleneb, et D. Pushilkini puhul ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid – kuna D. Pushilkin end maakohtu istungil süüdi ei tunnistanud ja tegu ei kahetsenud, ei saanudki maakohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust välja tuua. Maakohus võttis arvesse, et karistusregistri andmetel on D. Pushilkinit väärteokorras karistatud kolmel ja kriminaalkorras ühel korral KarS § 121 ja § 120 2 järgi liitkaristusega 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Maakohus tõi välja, et D. Pushilkinit on karistatud lähedase inimese vastu suunatud kuritegudes, tapmisega ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises tervise kahjustamise ja löömisega, seega on tema varasemad kuriteod toime pandud sama õigushüve vastu. Maakohus rõhutas põhjendatult ka seda, et D. Pushilkini kuriteos on kolm koosseisulist raskendavat asjaolu ning arvestades tema varasemaid vägivallakuritegusid, ei ole teda võimalik mõjutada hoiduma samasugustest tegudest karistusega sanktsiooni miinimummääras. Maakohus mõistis karistuse eripreventiivset eesmärki arvestades alla sanktsiooni (4-12 aasta vangistust) keskmise määra, lühendas seejärel seda kooskõlas KrMS § 238 lg-ga 2 ühe kolmandiku võrra ning arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kuna D. Pushilkin pani toime raske esimese astme isikuvastase kuriteo ajal, kui varasem sama õigushüve vastu suunatud kuriteo eest mõistetud karistus on kustumata, ei ole teda võimalik karistusest tingimisi vabastada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt väljakujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis esitatud väited D. Pushilkini karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et D. Pushilkini kuriteo toimepanemise asjaolud – tahtlikult vihavaenu motiivil labidaga teisele inimesele näkku löömine, mille tagajärjel kaotas kannatanu silma ja sai mitmeid vigastusi, mh luuni ulatuva näohaava ja lõualuumurru – on sedavõrd rasked, et D. Pushilkinile on reaalse vangistuse mõistmine ilmselgelt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine D. Pushilkini puhul tema poolt toimepandud teo raskust ja tema varasemalt toimepandud vägivallakuritegusid arvesse võttes asjaolusid, mis annaksid alust tema karistusest tingimisi vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonis väljatoodud viited süüdistatava positiivsele käitumisele kriminaalmenetluse vältel ja maakohtu istungil tegelikult väljendamata puhtsüdamlikule kahetsusele, põhjendamatud, ning ei too kaasa D. Pushilkini karistusest tingimisi vabastamist. Kriminaalasja materjalidest järeldub, et D. Pushilkin on ilmselgelt vägivaldsusele kalduv isik. Tema teo ebaõigus ja süü käsitletava kuriteo toimepanemisel on kindlasti suur ja süüdistatava isik asetub seejuures tagaplaanile. Kasutades kannatanu suhtes äärmuslikku vägivalda, põhjustas süüdistatava tegevus kannatanu raske invaliidistumise, mille järelmeid peab kannatanu tajuma ja taluma elupäevade lõpuni. Riik peab andma kindla signaali isikutele, kes otsustavad kaasinimeste suhtes toime panna kuritegudena raskeid tervisekahjustusi. Tingimisi vangistuse mõistmine ei taga käesoleval juhul õiguskorra piisavat kaitset. Äärmuslike vägivallategude toimepanijaid ei saa kindlasti karistada karistusest tingimisi vabastamisega, sest sellega hälbiks karistuse mõistmise üld-ja eripreventiivne toime.
7. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3 Mati Kartau