KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1701 Haldusasi AK kaebus Finantsinspektsiooni kohustamiseks lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud ebaõiged andmed Menetlusosalised Kaebaja – AK, volitatud esindajad v.adv Ants Nõmper ja adv Maret Kruus Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim Tammer Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.01.2016 määrus menetluse peatamise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus AK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada AK määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-
- EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 98 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AK esitas 03.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni kohustamiseks lükata ümber ebaõiged väited AK kohta ning avaldada nii oma veebilehel kui meediaväljaannetes teated ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta. Kaebuse kohaselt tegi Finantsinspektsioon 09.09.2013 otsusega nr 4.1-1/41 AS-i Eesti Krediidipank üldkoosolekule ettepaneku kutsuda kaebaja tagasi panga nõukogust. Kaebaja esitas selle otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-1958 rahuldamata. Pärast kohtuotsuse avalikustamist avaldas vastustaja oma veebilehel pressiteates (mida tsiteeriti hiljem AS-i Äripäev ja AS-i Delfi meediaväljaannetes) järgmised ebaõiged andmed: 3-15-1701 - AK on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi oma abikaasa; - AK on ostnud Krediidipanga aktsiaid; - AK müüs 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile; - AK on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal.
- Tallinna Halduskohus peatas 08.01.2016 määrusega HKMS § 95 lg 1 alusel praeguse haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-13-1958 menetluse lõppemiseni. Kohus nõustus Finantsinspektsiooniga, et praeguses asjas tehtav otsus sõltub / võib sõltuda osaliselt asjaolu olemasolust, mille peab tuvastama haldusasjas nr 3-13-
- Kohtud kontrollivad haldusasjas nr 3-13-1958 vastustaja 09.09.2013 otsuse õiguspärasuse kontrolli käigus mh seda, kas kaebaja on rikkunud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 49 lg 2 p 1, mille kohaselt ei või krediidiasutuse juhatuse liige olla teise äriühingu juhatuse ega nõukogu liige. Nimelt on vastustaja heitnud oma 09.09.2013 otsuses kaebajale ette selle kohustuse rikkumist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja ei ole etteheidetaval perioodil äriregistri andmetel ühegi teise äriühingu juhatuse liige olnud, kuid on täitnud üldvolituse alusel OÜ Firmex Investeeringud juhatuse liikme ülesandeid. Kohtud peavad haldusasjas nr 3-13-1958 andma hinnangu, kas üldvolituse alusel teise äriühingu juhatuse liikme ülesannete täitmine kvalifitseerub KAS § 49 lg 2 p 1 rikkumiseks. Sellest hinnangust sõltub vastustaja poolt meedias avaldatud teabe (AK on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal) õigsus.
- AK esitas 22.01.2016 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Tallinna Halduskohus ei pidanud 04.02.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AK palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 08.01.2016 määruse tühistada. Menetluse peatamine on põhjendatud juhul, kui tuvastamist vajav asjaolu on teise kohtuasja objektiks. Haldusasjas nr 3-13-1958 ei tuvastata ühtegi kaebaja juhatuse liikmeks olemisega seotud asjaolu, vaid tõlgendatakse KAS § 49 lg 2 p 1 sisu ja ulatust. Poolte vahel puudub vaidlus selles ja ka halduskohus on määruses õigesti märkinud, et AK pole olnud teise äriühingu juhatuse liige, vaid esindas teda volikirja alusel. Praeguses ebaõigete andmete ümberlükkamise vaidluses on oluline see, kuidas pidi mõistlik isik saama aru vastustaja väitest, et AK oli teise äriühingu juhatuse liige. Mõistlikul lugejal ei saanud olla aimu sellest, et kohus võib tõlgendada KAS § 49 lg 2 p-st 1 tulenevat keeldu selliselt, et see hõlmab ka esindamist volikirja alusel. Praeguses asjas kaebuse rahuldamine ei läheks vastuollu kohtuotsustega haldusasjas nr 3-13-
- Menetluse peatamine põhjustab asja põhjendamatut venimist.
- Finantsinspektsioon palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Finantsinspektsiooni 29.08.2014 pressiteade tugines Finantsinspektsiooni 09.09.2013 otsusele nr 4.1-1/41 ja Tallinna Halduskohtu 29.08.2014 otsusele haldusasjas nr 3-13-1958, mistõttu on viidatud asja ja praeguse asja vahel seos. Haldusasjas nr 3-13-1958 on kohtud pidanud õigeks 09.09.2013 otsuse p 2.30, mis oli sõnastatud järgmiselt: „Finantsinspektsiooni 2
(4)3-15-1701 hinnangul ei ole KAS § 49 lg 2 mõte pelgalt formaalne, vaid hoopis sisuline keeld tegutseda teise äriühingu eest ja nimel nagu juhatuse või nõukogu liige. Käesoleval juhul, hinnates AK vastuseid seoses Firmexi esindamisega (ettekirjutuse p 2.14) ja notariaalset volikirja, ei teki järelevalvel kahtlust, et AK on sisuliselt käitunud ja omas Firmexi juhatuse liikme õigusi / kohustusi vähemalt perioodil alates vastavate volituste saamisest, s.t
- maist
- a kuni
- detsembrini 2011, kui Firmexi uueks juhatuse liikmeks sai AS. AK oli nimetatud perioodil ka Krediidipanga juhatuse esimees.“ Kui haldusasjas nr 3-13-1958 jõustuvad kaebust rahuldamata jätvad kohtuotsused, tähendab see automaatselt, et pressiteates avaldatud väide oli õige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohus peatas haldusasja menetluse HKMS § 95 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses.
- Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esiteks, et kohtupraktika kohaselt ei ole haldusasjades menetluse peatamise tingimused nii ranged kui tsiviilasjades. Nii ei peeta seotud haldusasjade puhul ühe asja menetluse peatamise otsustamisel alati määravaks seda, et teises kohtuasjas ei tuvastata peatatavas asjas tähtsust omavat asjaolu kohtuotsuse resolutsioonis. Nii leidis Tallinna Ringkonnakohus 09.01.2015 määruses haldusasjas nr 3-131987 järgmist: „Kohtule on antud menetluse peatamisel HKMS § 95 lg 1 alusel kaalumisruum. Menetluse peatamisel hindab kohus vaidlusküsimuse olulisust mõlemas kohtuasjas. Kuigi teises kohtuasjas kohtuotsuse põhjendustes antud hinnang menetlustoimingule ei ole käesoleva kohtuasja lahendamisel kohtule siduv, peab kohus arvestama õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtetega. Kohtud peavad võimalusel vältima omavahel vastuolus olevate hinnangute andmist samadele asjaoludele. Menetluse peatamisel peab kohus arvestama ka seda, millises menetlusstaadiumis on teine kohtuasi, mille lahendamise ajaks käimasolev kohtumenetlus peatatakse.“ Lisaks viitab ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2015 otsuse 3-3-1-14-15 p-le 27, milles leiti, et HKMS § 177 lg 1 ei piira kohtuotsuse kohustuslikkust üksnes kohtuotsuse resolutsiooniga.
- Samas leiab ringkonnakohus, et halduskohus eksis asjaolude hindamisel, leides, et praeguses asjas ja haldusasjas nr 3-13-1958 on kattuvad vaidlusküsimused. 29.08.2014 pressiteates väitis Finantsinspektsioon resoluutselt ja lähemaid selgitusi toomata, et AK kui panga juhatuse esimees on rikkunud KAS-st tulenevat keeldu olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige. Haldusasjas nr 3-13-1958 pole halduskohus tuvastanud, et AK oli teise äriühingu juhatuse liige. Vastupidi, vaidlus oli märksa mitmetahulisem, seisnedes mh selles, kas pangajuhi poolt teise äriühingu antud üldvolikirja alusel tegutsemine võis KAS § 49 lg-st 2 tulenevate piirangute eesmärgi valguses ja kaasuse asjaolusid arvestades kaasa tuua finantsjärelevalveasutuse põhjendatud etteheite isiku sobivuse kohta juhtida krediidiasutust (KAS § 48). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus Finantsinspektsiooni väitega, et haldusasjas nr 3-13-1958 kaebuse rahuldamata jätmine toob automaatselt kaasa 29.08.2014 pressiteates avaldatud väite sisulise korrektsuse. Pressiteate sõnastus juhatuse liikmeks oleku osas annab haldusasjas nr 3-13-1958 toimunud vaidluse sisu edasi poolikult, mistõttu puudub kahel haldusasjal lahutamatu seos.
- Neil kaalutlustel ei olnud praeguse haldusasja peatamine eesmärgipärane ja halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus märgib, et 3
(4)3-15-1701 menetluse peatamine oli sõltumata eeltoodust põhjendamatu ka seetõttu, et asja saanuks kuni Riigikohtu poolt kassatsioonkaebuse lahendamiseni sisuliselt edasi menetleda pressiteates avaldatud muude väidete osas, kuulata kohtuistungil üle tunnistaja(d), mille kohus oli määranud toimuma 20.01.2016, ja teha muud menetlustoimingud. Seetõttu on õige määruskaebuse väide, et menetluse peatamine tooks kaasa menetluse asjatu venimise. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4
(4)