) § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul on taotluse esitaja eesmärgiks taotlusest nähtuvalt Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 29.12.2015 käskkirja nr 5-1/3079 kehtivuse peatamine. Samas ei ole taotluse esitaja vaidlustanud nimetatud haldusakti vaide korras (vt vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 ja
esitanud kaebust kohtule (vastava kaebuse esitamine ei ole ka ilma vaidemenetlust läbimata lubatav). Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule lubatav ning R.P.i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 1 sätestavad kohustusliku kohtueelse menetluse vangla haldusaktide vaidlustamisele. Seega juhul kui kinnipeetav ei nõustu vangla mõne haldusaktiga ja vastav haldusakt puudutab kinnipeetava subjektiivseid õigusi, siis selle vaidlustamiseks tuleb tal esmalt esitada vaie vanglale või Justiitsministeeriumile (vt täpsemalt VangS § 11). Alles peale seda, kui haldusorgan on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, tekib kinnipeetaval õigus pöörduda vastava kaebusega kohtu poole. Vaide ja kaebuse esitamisel tuleb järgida vaidlustamise tähtaegu. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (haldusmenetluse seaduse § 75). Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (
Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti (
2 7. Nagu kohus ka eelpool märkis, siis esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada kohtule kas vaide- või kohtumenetluse ajal.
lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb taotluse esitajal alati selgitada, miks ta leiab, et vaidlusaluse haldusakti täitmise või kehtivuse peatamata jätmisel muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. (Käesoleval juhul kohus sellist ohtu ei näe, eriti arvestades asjaoluga, et kaebuse esitaja luba väljaspool vanglat töötamiseks on peatatud hetkel 29.12.2015 käskkirjaga nr 5-1/3079 tähtajaliselt. Kui vastav olukord peaks muutuma st vangla peaks loa tühistama, siis tuleks vaidlustada vastavat otsust).
lg 1 p 1-3 tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse taotluses märkida vaidluse ese, esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Kohus märgib, et lisaks on kaebajal võimalus esitada vaidemenetluses vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 81 ja § 82 p 6 taotlus haldusakti täitmise peatamiseks otse vanglale. Arvestades vaidemenetluse olemust ja eesmärki oleks vastava taotluse esitamine vaide esitamise korral kaebaja õiguste tagamiseks kõige kiirem võimalus. 8. Taotluse esitaja märkis oma taotluses veel lakooniliselt, et soovib riigi poolset kaitsjat. Kohus selgitab, et kuivõrd taotluse esitajal on esmalt vajalik läbida kohustuslik kohteelne menetlus (vaidemenetlus, mis on haldusmenetlus), siis tuleb tal vastav menetlusabitaotlus endale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks esitada Harju Maakohtule (vt riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 ja lg 3). Kohus ei pea vajalikuks sellest tulenevalt hakata jätma taotluse esitaja menetlusabi taotlust, mis on oluliste puudutega, käiguta vaid selgitab taotlejale, kuidas tuleks taotlejal toimida. Kohus edastab käesolevaga taotluse esitajale riigi õigusabi taotluse blanketi ja majandusliku seisundi teatise blanketi, mis tuleb tal korrektselt täidetult esitada Harju Maakohtule juhul, kui taotluse esitaja soovib endale esindaja määramist vaidemenetluse jaoks. Lisaks selgitab kohus, et kui näiteks maakohus peaks taotluse rahuldama ning määrama riigi õigusabi haldusmenetluse jaoks, siis arvestades riigiõigusabi jätkuvuse põhimõtet (vt RÕS § 17) jätkub taotlejale riigi õigusabi osutamine ka juhul kui taotleja haldusmenetluse tulemusena tehtud otsusega ei nõustu ning soovib selle vaidlustada halduskohtus. Seoses riigi õigusabi taotlusega märgib kohus veel, et vastava taotluse esitamine ei peata muude menetlustähtaegade kulgemist. Seega tuleb taotluse esitajal käskkirjaga mittenõustumisel esitada Vangla Maardu üksuse juhi käskkirjale nr 5-1/3079 vaie hiljemalt 30 päeva jooksul arvates sellest käskkirjast teada saamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.