Obsah (5)

§ 3891§ 3312§ 386§ 5§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-2017 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, li

§ 3891lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 30.

aprilli 2012 otsus Apellatsiooni esitaja Prokurör Kristiina Laas Prokurör Kristiina Laas Mati Matsin, isikukood: 35708246520; elukoht: XXXX; varasemalt kriminaalkorras karistatud: 1.07.2011 Tartu Maakohtu poolt

§ 3312järgi Advokaat Rein Napa Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 1.

Maakohtu otsus Mati Matsini õigeksmõistmises jätta muutmata.

1. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Mati Matsin anti kohtu alla süüdistatuna

§ 3891

lg 1 järgi selles, et tema, töötades Flexa Eesti AS-i ostuagendina, kelle ülesandeks oli palkide ostmine ja transpordi organiseerimine, aruannete ja dokumentatsiooni, sh raamatupidamise dokumentide koostamine, kasutas ära Flexa 1 Eesti AS juhatuse liikmete ja äriühingu raamatupidaja teadmatust, edastas maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodi juuni 2006 kuni märts 2008 kohta raamatupidajale OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey nimelt väljastatud arveid, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ja metsamaterjali veoselehti näilike tehingute kohta, mille alusel raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile Flexa Eesti AS valeandmetega maksudeklaratsioonid. Eeltoodud tegevuse tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 525 370 krooni ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 951 134 krooni, kokku makse 1 476 504 krooni. Näilike tehingute kohta dokumentide edastamisega viis Mati Matsini Flexa Eesti AS juhatuse liikmed ja raamatupidaja eksimusse arvetel kajastatud tehingute tegemise tegelikest asjaoludest ning jättis neile edastamata informatsiooni selle kohta, et OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey arvete alusel ei ole Flexa Eesti AS-l tegelikult õigus käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Samuti jättis teavitamata, et tegemist on alates 1.01.2000.a kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt mittenõuetekohase arve alusel teostatavate väljamaksetega, mis TuMS § 54 lg 2 ja 4 alusel kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Kuna Mati Matsin ei edastanud pädevatele isikutele õiget informatsiooni, esitasid Flexa Eesti AS juhatuse liikmed ja raamatupidaja Flexa Eesti AS käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides valeandmeid. Süüdistuse kohaselt pani Mati Matsin toime maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa s.o

§ 3891lg 1 (enne 15.03.2007Kar

S § 386 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 3891

lg 3 järgi esitati süüdistus ka Flexa Eesti AS-le, kelle osas apellatsioonimenetlust aga ei toimu.

1. Tartu Maakohtu
2. aprilli 2012 otsusega mõisteti M. Matsin talle esitatud süüdistuses õigeks. Õigeksmõistev kohtuotsus tehti ka Flexa Eesti AS suhtes. Kohtuotsuse motiivid on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et M. Matsinilt saadud andmete alusel vormistati T. V. kaudu OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey nimelt fiktiivsed dokumendid (sh arved), selle abil müüdi Flexa Eesti AS-ile tegelikult füüsiliste isikutele (s.o mittekäibemaksukohustuslaste) kuuluvat metsamaterjali ning Flexa Eesti AS-ilt fiktiivsete arvete alusel osaühingutele ülekantud rahast sai M. Matsin endale arvel märgitud käibemaksusummast 50%. Edasiselt tuvastas kohus, et Flexa Eesti AS-i poolt on maksuhaldurile esitatud 2006 augusti, septembri-, oktoobri- ja novembrikuu, 2007 jaanuari-, veebruari-, märtsi-, aprilli-, mai-, juuli-, septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu ning 2008 jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu kohta käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid käibe- ja tulumaksukohustuse vähendamise osas seoses näilike tehingutega OÜ-tega Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey, mille tõttu jäi maksudeklaratsioonides kajastamata käibemaksuna vähemalt 518464 krooni ja tulumaksuna vähemalt 143022 krooni, s.o maksudena kokku vähemalt 661486 krooni. Tõendamist leidis ka, et Flexa Eesti AS-i seaduslik esindaja ega maksudeklaratsioone esitama volitatud esindaja ei olnud teadlikud M. Matsini poolt OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey nimelt esitatud dokumentide fiktiivsusest, kui esitati maksudeklaratsioone. 2.2 Kohus märkis, et kui võrrelda

§ 386

lg 1 ja

§ 3891

lg 1 dispositsioonide erinevusi ning lähtuda

§ 5lg-s 2 sätestatust, siis on vaja tuvastada M.

Matsini tegutsemine kavatsetusega maksukohustuse vähendamise osas. 2 2.2.1 Tõenditest tulenes, et M. Matsin mitte ainult ei teadnud OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey nimelt teostatud tehingute näilisusest, vaid see panigi teda tegutsema isikliku kasu saamine nimel, kusjuures fiktiivsed arved olid taolise plaani realiseerimise vahendiks. Seda kinnitab M. Matsini korduv ja samalaadne käitumine. Mitte kunagi ei küsinud ta T.V. volituse olemasolu OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey esindamiseks, probleemideta võttis vastu nõuetekohaste dokumentideta toodud metsamaterjali, alati lubas T.V. tuua tagantjärgi fiktiivsed dokumendid ja edastas need oma tööandajale, T.V. kaudu sai tagasi osaühingutele ülekantud raha, millest tasus metsamaterjali müüjatele ning igalt sooritatud tehingult omastas käibemaksu summast 50%. 2.2.2 Kuna M. Matsini tegevus isikliku kasu saamisel seisnes näilike metsamaterjali müügitehingute korraldamise ja võltsitud arvete kaudu Flexa Eesti AS-lt raha (käibemaksusumma ulatuses) väljapetmises, millest ettevõtte juhatuse liikmed ja deklaratsioonide esitaja ei olnud teadlikud, kuid reeglina saavad arved olla deklaratsioonis kajastatud andmete aluseks, siis saab asuda seisukohale, et ta pidas vähemalt võimalikuks, et maksudeklaratsioonis esitatakse hiljem maksuhaldurile valeandmeid käibe- ja tulumaksukohustuse suuruse osas ning antud tegu valitses ta (ülekaaluka – ringkonnakohtu täiendus) teadmisega. 2.2.3 M. Matsin pidi vähemalt möönma, et tema poolt tööandjale esitatud võltsitud arvete alusel võib viimane esitada maksuhaldurile ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Samas ei olnud M. Matsinile täpselt teada, kas ja mida Flexa Eesti AS-i volitatud esindaja maksudeklaratsioonides kajastab ning kui palju tema poolt fiktiivsed arved tööandja maksukohustust vähendavad. Viimane ei olnud M. Matsini jaoks ka oluline, sest tema eesmärgiks oli ainult Flexa Eesti AS-i poolt osaühingute kontole laekunud rahast kasu saamine. Flexa Eesti AS-i poolt hiljem maksuhaldurile valeandmete esitamisest, sealhulgas maksukohustuse vähendamisest, M. Matsini põhieesmärk ja tagajärg ei sõltunud. Isegi juhul, kui Flexa Eesti AS ei oleks maksudeklaratsioone esitanud, ka siis oleks M. Matsini eesmärk – tööandjalt varalise kasu saamine - realiseerunud. 2.2.4 Kuigi teatud asjaolude kokkulangemise korral on ühe teoga võimalik realiseerida mitut eesmärki, ei ole see praegusel juhul nii, sest Flexa Eesti AS-ilt varalise kasu saamine ja viimase poolt maksude maksmisest kõrvalehoidumine on toime pandud erinevatel aegadel ja teineteisest sõltumatult. Maksuhaldurile valeandmete esitamine ega Flexa Eesti AS-i maksukohustuse vähenemine ei olnud M. Matsini jaoks põhi – ega ka vahetagajärjeks, sest pettuslik tegu oli suunatud oma tööandja vara, mitte aga riigi maksulaekumiste vastu. Teades seadusest tulenevat maksudeklaratsioonide esitamise kohustust ja mööndes maksuhaldurile valeandmete esitamist, pidi M. Matsin vähemalt möönma, et võltsitud arvete edastamisega väheneb ka Flexa Eesti AS-i maksukohustus. Flexa Eesti AS-i maksukohustuse vähendamine kui võltsitud arvete esitamisest tingitud kõrvaltagajärg ei ole seotud M. Matsini poolt saavutatud põhitagajärjega. 2.3 Kokkuvõtlikult leidis kohus, et M. Matsin ei esitanud maksuhaldurile valeandmeid Flexa Eesti AS-i käibe- ja tulumaksukohustuse vähendamise eesmärgil ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör K. Laas, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, M. Matsini süüditunnistamist ja karistamist talle inkrimineeritud kuriteos ning süüteoga saadud vara konfiskeerimist. Apellandi põhiväited on seejuures järgmised. 3.1 Esmalt ei ole prokurör nõus maakohtu antud tõlgendusega KMS-i ja TuMS-i sätetele ning leiab, et Flexa Eesti AS vähendas alusetult käibemaksu summas 525 370 krooni ja tulumaksu summas 937 610 krooni. 3 3.2 Edasiselt leiab riiklik süüdistaja, et

§ 3891lg-s 1 nimetatud maksukohustuse vähendamise suhtes tegutses M.

Matsin kavatsetusega. Iseenesest soostub apellant maakohtu otsuses märgituga, et M. Matsini esmaseks eesmärgiks ja motiiviks oli isikliku kasu saamine. See oli aga otseselt seotud tulumaksukohustuse vähendamisega. Ilma fiktiivsete arvete alusel väljamaksete tegemiseta ei oleks realiseerunud M. Matsini eesmärk teenida isiklikku varalist kasu, seega tegutses ta teadlikult Flexa Eesti AS huvides. Enda teoga realiseeris ta mitu eesmärki ja tagajärge. 3.3 Selleks, et saada varalist kasu ehk realiseerida oma isiklikku kasu saamise eesmärki, tegutses M. Matsin Flexa Eesti AS maksukohustuse vähendamise eesmärgil, ilma mille täitmiseta ei olnud võimalik M. Matsinil realiseerida enda põhilist eesmärki – teenida varalist kasu. Kuigi maksukohustuse vähendamise eesmärgi näol oli tegemist M. Matsini kõrvaleesmärgiga, on selle täitmisega realiseeritud ka

§ 3891lg 1 subjektiivne koosseis.

1. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku
2. juuni 2012 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega
3. juunini
4. 4.1 Nimetatud kuupäevaks esitasid ringkonnakohtule enda seisukohad nii süüdistatav M. Matsin kui ka tema kaitsja advokaat R. Napa. Nad mõlemad leiavad, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu ning paluvad jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning tutvunud esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
5. Maakohus sedastas, et enda käitumisega realiseeris M. Matsin

§ 3891

lg 1 objektiivse koosseisu, tehes seda vahendliku täideviimise vormis (valitsedes tegu ülekaaluka teadmisega), sellisel viisil toimepandud valeandmete esitamise tulemusena jäi riigil laekumata makse suurt kahju ületavas summas. Selle asjaolu üle käesoleval hetkel vaidlust ei ole. 5.1 Kriminaalasja keskseks küsimuseks on kujunenud vaidlus selle üle, kas teo toimepanemisel tegutses M. Matsin maksukohustuse vähendamise eesmärgiga või mitte; maakohus on seda eitanud ning selle järelduse vastu on enda põhiolemuselt suunatud prokuröri apellatsioon. Seetõttu irdub ringkonnakohus mõningasel määral klassikalisest deliktistruktuuri käsitlusest ning lahendab esmalt küsimuse M. Matsini käitumise subjektiivse külje kohta. Alles siis, kui ringkonnakohus leiaks, et süüdistatav tegutses maksukohustuse vähendamise eesmärgil, oleks põhjust konkreetsemalt hakata määratlema, millisel määral ulatus maksudena laekumata jäänud summa üle koosseisult eeldatava miinimumi (mille esinemise on maakohus, nagu öeldud, juba kindlaks teinud). Ning nagu öeldud, jääb prokuröri apellatsiooni tagajärjetuks juba tahtlust puudutavas küsimuses.

1. Apellatsiooniga seonduvalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks esmalt märkida, et süüdistatava käitumise subjektiivset külge puudutav osa on selles näiliselt küll mahukas (vt kd 3, tlk 123-125), kuid selle sisulised seisukohad on kokku võetavad äärmiselt lühidalt (vt käesoleva otsuse p-d 3.2–3.3). Põhimõtteliselt kajastatakse apellatsioonis maakohtu poolt tuvastamist leidnud asjaolusid, nimetatakse subjektiivsele küljele esitatavaid nõudeid (mille osas vaidlust iseenesest ei ole), nõustutakse maakohtu seisukohtadega toimunu nn skeemi osas ning lõppeks kirjeldatakse taas pikalt toimunu tehiolusid, mille osas taaskord igasugune vaidlus puudub (ja mis on lihtsalt üle 4 võetud, nagu võib mõista, maakohtus peetud süüdistuskõne tekstist – vt kd 3, tlk 31pöördel-32). Ehk siis – asjakohased, maakohtu otsust sisuliselt vastustavad väited on apellatsioonis enam kui napid ning tuleb nentida, et ka ringkonnakohtu seisukohta on selles küsimuses võimalik sedastada suhteliselt lühidalt.
2. Maakohus on leidnud, et M. Matsini nn põhiteoks oli enda tööandjalt, s.o Flexa Eesti AS-lt raha (käibemaksusumma ulatuses) väljapetmine, millega kaasnes kõrvaltagajärjena ka Flexa Eesti AS-i maksukohustuse vähenemine. Maakohus on leidnud, et enda tööandjalt raha väljapetmise suhtes tegutses M. Matsin kavatsetusega (tegutses isikliku kasu saamise eesmärgil), Flexa Eesti AS-i maksukohustuse vähenemise suhtes oli tal aga kaudne tahtlus. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, lisades omapoolselt järgmist. 7.1 Nagu öeldud, peab isik

§ 3891

lg 1 inkrimineerimiseks tegutsema valeandmete esitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgiga ehk siis kavatsetult.

§ 16

lg 2 ls-s 1 on defineeritud, et kavatsetuse korral seab isik endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Karistusseadustikus on kavatsetus seega defineeritud voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil - kui intensiivselt suhtus isik tagajärje saabumisse ning mida ta oma tegevusega tahtis saavutada. Nii on ka asjakohases kohtupraktikas leitud, et kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, st taotletav eesmärk on sellisel juhul tema liikumapanevaks jõuks (vt RKKKo 3-1-1-141-04; 3-1-1-124-04).

§ 16

lg 2 ls 2 sätestab täiendavalt, et isik tegutseb kavatsetult ka siis, kui tema ettekujutuse kohaselt on süüteokoosseisule vastava asjaolu toimepanemine tema eesmärgi saavutamise hädavajalikuks tingimuseks (tegemist on nn vahetagajärjega). 7.2 Seega on kavatsetusega tegemist siis, kui toimepanija teotahtlus on finalistlikuna suunatud süüteokoosseisus nimetatud tunnuse realiseerimisele (nn suunatud tagajärjetahtlus), kusjuures tegemist ei pea tõepoolest olema lõppeesmärgiga või ainukese tagajärjega, nagu seda märgib ka prokurör. Lisaks vahetagajärjele leitakse, et tegemist võib olla nn eesmärkide paljususega (kõrvaleesmärk), mille suhtes isik jätkuvalt tegutseb kavatsetult, s.o mitme eesmärgi saavutamine võib iseenesest olla tõepoolest samaaegselt isiku liikumapanevaks jõuks (koos viidetega kohtupraktikale vt: Schönke/Schröder, StGBKomm, § 15, Rn 66). Käesoleval juhtumil leiab ringkonnakohus aga sarnaselt maakohtule, et valeandmete esitamine, millega kaasnes Flexa Eesti AS-i maksukohustuse vähenemine, ei olnud M. Matsinile hädavajalikuks vahetagajärjeks ega ka mitte kõrvaleesmärgiks. 7.3 Prokurör nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et M. Matsini liikumapanevaks jõuks (põhieesmärgiks) oli enda tööandjalt raha väljapetmine; toimunud „skeemi“ on üksikasjalikult maakohtus antud ütlustes kirjeldanud tunnistajana üle kuulatud T. V (vt kd 3, tlk 57 pöördel jj). Enda olemuselt oli tegemist ju suhteliselt lihtsakoelise rahateenimisviisiga – materjal osteti eraisikutelt, võltsitud dokumentide kohaselt näidati aga materjali müüki käibemaksukohuslasest äriühingult, mille tulemil tegi AS Flexa Eesti ülekande T.V. kontolli all olevatele äriühingutele. Raha võeti varifirmade kontodelt välja, füüsilistele isikutele maksti summa ilma käibemaksuta, see „üle jäänud“ käibemaksusumma aga jagati omavahel lihtsalt ära. Selle pideva skeemi taustal puuduvad aga vähimadki andmed selle kohta, et samaaegselt tegutses M. Matsin kavatsetult ka enda tööandja maksukohustuse vähendamise suhtes. Maakohus on konkreetselt leidnud, et Flexa Eesti AS-i poolt maksudeklaratsioonide hilisem esitamine (või mitteesitamine) ei mõjutanud ega saanudki mõjutada M. Matsini eesmärgi saavutamist (tööandja petmist käbemaksusumma ulatuses) vähimalgi määral ja tuleb tunnistada, et nii see ka oli. Prokurör ei põhista apellatsioonis, kuidas oli alles hilisemalt aset leidnud maksude deklareerimine Flexa Eesti AS-i poolt hädavajalikuks tingimuseks, ilma milleta ei oleks M. Matsin saanud panna toime nn põhitegu ehk siis pettust enda tööandja suhtes. Seega ei 5 olnud maksude väärarvutus kindlasti mitte vahetagajärjeks

§ 16lg 2 ls 2 tähenduses.

Samuti ei viita prokurör apellatsioonis tõenditele, mis lubaks järeldada, et pettuse toimepanemisel oli M. Matsini samaaegseks kõrvaleesmärgiks või sihiks (ehk siis teiseks samaaegselt esinenud liikumapanevaks jõuks) enda tööandja makskohustuse vähendamine. Et see reaalsuses vähenes, seda pidi M. Matsin tõepoolest möönma talle teadaolevate asjaolude põhjal, kuid puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tegemist oli tema jaoks nn kõrvaleesmärgiga, mille suhtes tegutsenuks ta samuti kavatsetult. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus Mati Kartau 6