) §-ga 25 tunnistati kehtetuks AVVKHS.
käsitleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui riigivastutuse üht eriliiki, mille hüvitamise üle otsustab üldkohus (maakohus).
lg 5 ja HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastamisele, sest nõuete menetlemine ei ole antud juhul alates 01.05.2015 enam halduskohtu pädevuses. Kaebajal on edaspidi võimalik pöörduda oma õiguste kaitsmiseks
alusel ja ette nähtud korras prokuratuuri poole. RVastS §-d 7 ja 9 reguleerivad avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Seega teoreetiliselt on kaebajal veel võimalus taotleda RVastS § 16 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. RVastS sätted ei ole kohaldatavad kriminaalmenetluses tekitatud kahjule ning ka kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel PS alusel lähtutakse RVastS-s kehtestatud nõudest, et kahju peab olema tõendatud. Kaebaja ei ole varalise kahju ega saamata jäänud tulu osas tõendeid esitanud, seega ei oleks ka õiglase hüvitise suuruse üle PS § 25 tähenduses võimalik otsust teha. Tulenevalt kohtupraktika seisukohtadest (Riigikohtu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, 31.03.2011 otsus nr 3-3-1-69-09) on RVastS § 16 alusel esitatava õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks: 1) õiguspärane haldusakt või toiming; 2) kahju; 3) isiku põhiõiguste erakordne piiramine; 4) põhjuslik seos isiku põhiõiguste erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel. RVastS § 16 puhul ei ole tegemist tavapärase kahju hüvitamise nõudega. RVastS § 16 ei näe ette mittevaralise kahju hüvitamist, mida kaebaja on soovinud taotleda summas 15 540 eurot. Kohus tegi 10.03.2015 määruses kaebajale ettepaneku muuta kaebust juhul, kui kaebaja leiab, et talle on põhjustatud mittevaralist kahju ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr 1-06-2589. Kaebaja ei ole vastuses 10.03.2015 määrusele väljendanud oma tahet sellekohane taotlus esitada. Varalise nõude summa 1869,62 eurot (mida kaebaja algses kaebuses nimetas kohtumenetlusega tekitatud kahjuks) moodustab kaebaja väitel väga pika kohtumenetlusega tekkinud kommunaalmaksete võlgnevus KÜ Outokumpu 15 ees, mida nõutakse sisse kohtutäituri kaudu. Kohus selgitas 08.12.2014 määruses kaebajale, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Kaebuse materjalist nähtuvalt tõendid sellise asjaolu kohta seoses kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusega puuduvad. Seega ei ole nimetatud alusel kahju hüvitamise taotlemine perspektiivne, sest nimetatud alusel ei oleks kaebuse eesmärki võimalik saavutada, ning nõue kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Varalise kahju hüvitamise taotlemisel RVastS § 16 alusel on üheks eelduseks asjaolu, et kahju on tekkinud seoses isiku põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga. Nimetatud alusel varalise kahju hüvitamise taotlemise eeldused ei ole täidetud, sest esiteks kaebaja suhtes kohaldatud tõkend (vahi all hoidmine) asendati 28.02.2006 kaebajat vähem koormava tõkendiga - elukohast lahkumise keeld. Samuti on kaebaja ise olnud nõus kriminaalasja menetluse lõpetamisega seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 alusel. Nõusolekut andes pidi kaebaja olema teadlik ja arvestama nimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate tagajärgedega (kaebajat esindas asjas advokaat). Seega ei ole kohtule esitatud selliseid materjale, millest nähtuks, et tegemist on olnud kaebaja põhiõiguste või -vabaduste erakordse piiramisega, mistõttu ka nimetatud alusel on kahjunõue perspektiivitu. Varalise kahju hüvitamine RVastS §-de 7 ja 9 alusel eeldab aga järgmiste tingimuste (eelduste) olemasolu: isikul kahju 3
, mille kohaselt ka enne
jõustumist lõpetatud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus lahendatakse
regulatsiooni kohaselt (
Halduskohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, seega on kohus kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebuse esitaja õiguste kaitse on tagatud läbi võimaluse esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile (
Prokuratuuri vastusega mittenõustumisel on kaebajal õigus see
-s sätestatud korras vaidlustada maakohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. 11.
lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes
-s sätestatud juhul (
lg 3).
sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist
-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.
lg 1 sätestab: „Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.“
2. peatükis „Kahju hüvitamise alused“ paiknev säte kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga 4
eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Halduskohus ei olnud alates
jõustumisest 01.05.2015 pädev asja lahendama, kuna
kohaldatakse tagasiulatuvalt ning halduskohus polnud selleks ajaks veel jõudnud kaebust menetlusse võtta (
lg-d 3 ja 5).
eelnõu seletuskirjas märgiti: „Eristada tuleb neid juhtumeid, mis on võetud halduskohtumenetlusse, nendest, mis on küll halduskohtule esitatud, kuid mida ei ole veel menetlusse võetud. Kaebused, mida halduskohus ei ole veel menetlusse võtnud, tuleb tagastada, sest käesoleva seaduse lõige 4 sätestab erikorra, mille alusel need taotlused lahendatakse. Seega isikud, kes ei ole halduskohtule kaebust esitanud või kelle kaebust ei ole halduskohus menetlusse võtnud, peavad pöörduma taotlusega prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole.“ Kuna
lg-te 3 ja 4 näol on tegemist erinormiga, mis välistavad halduskohtule juba esitatud, kuid menetlusse võtmata kaebuste lahendamise vahetult põhiseaduse § 25 alusel, oli kaebuse tagastamine ja kaebaja suunamine pöörduma kaebuses sisaldunud nõudega hoopis prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole või vajadusel
§-des 16 ja 17 sätestatud korras Riigiprokuratuuri või maakohtu poole õiguspärane. Kohtu pädevuse tagasiulatuvat muutmist on seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatud põhiseadusevastase olukorra leevendamise, uute põhiseaduslikkuse järelevalve vaidluste vältimise ning seeläbi halduskoormuse ja kohtute koormuse vähendamisega. Need eesmärgid on asjakohased, arvestades ka seda, et teistsuguse menetluskorra järgimine ei too eelduslikult kaasa viivitust kahjunõude lahendamisel, kuna kaebust praeguses asjas ei ole veel menetlusse võetud. 12. AN on vastustes halduskohtu käiguta jätmise määrustele olnud läbivalt seisukohal, et kaebuse lahendamisel tuleb lisaks AVVKHS-le kohaldada ka RVastS-st. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selgitustega seoses RVastS alusel kahju hüvitamise perspektiivitusega ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.