Obsah (5)

§ 185§ 344§ 338§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. veebruar 2012 Tartu Kriminaalasja number 1-11-5095 (10240105186) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kart

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-5095 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 134,40 eurot vandeadvokaadi abi Roman Levinile, tema poolt Kärt Gusevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 185

lg 2 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest summas 134,40 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis

1. veebruaril
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. märtsist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. märtsist 2012.

§ 344

lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 10. novembri 2011 otsusega mõisteti Kärt Gusev süüdistuses KarS § 169 järgi õigeks. Kärt Gusevile on esitatud süüdistus KarS § 169 järgi selles, et tema, ajavahemikul alates 01.09.2009 kuni 31.03.2011 hoidus kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma noorema kui kaheksateistaastase lapse E.G. (sündinud XXX ) ülalpidamiseks, mis on temalt välja mõistetud Viru Ringkonnakohtu 08.10.2008 otsusega (Kohtuotsus jõustus 04.02.2009 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega) alates 21.03.2007 kuni 27.06.2007 500 krooni kuus, alates 28.06.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni A.K. kasuks. Elatusraha võlgnevus alates 01.09.2009 kuni 31.03.2011 on 31 925 krooni, s.o. 2040,38 eurot. Maakohus leidis, et KarS § 169 järgi on kahjustatav õigushüve lapse varaline huvi, tema õigus saada elatist. Kuritahtlikuks on kohtupraktika lugenud elatisraha mittemaksmist pikema aja vältel, samuti kohustatud isiku keeldumist tööle asuda, tulude varjamist, sagedast elu- ja töökohavahetust. K. Gusevi tegevus ei ole hinnatav kuritahtliku kõrvalehoidumisena elatise maksmisest, tema tegevuses puuduvad kuritahtlikkusele viitavad tunnused, kriminaalasjas olemasolevatest tõenditest ei nähtu ka muid kuritahtlikkusena tõlgendatavaid asjaolusid. Ka K. Gusevile esitatud süüdistusest ei nähtu milles seisneb tema poolt toimepandu kuritahtlikkus. Tõendamist ei leidnud süüdistusaktis esitatud väide, et K. Gusevil olid rahalised vahendid elatisraha maksmiseks olemas, kuid ta hoidus elatisraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kummutaksid K. Gusevi ütlused, milledest nähtuvalt on ta maksnud elatist niipalju kui see on võimalik olnud, et mitmesugustel objektiivsetel põhjustel polnud tal võimalik muretseda alalist töökohta, et oluliseks takistuseks töötamisel ja nõuetekohasele elatisemaksmisele on olnud jalatraumast tulenenud vaegused. Jalatraumaga seonduv on lisaks K. Gusevi ütlustele kinnitust leidnud ka Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo 2 ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega. On mõistetav, et majanduslanguse perioodil ei sõltu töökoha leidmine vaid töövõtja tahtest ja haiged ning vigastatud isikud on tööturul halvemas olukorras kui teised. Kriminaalasjast ei nähtu, et K. Gusev oleks keeldunud töötamast, varjanud tulusid või oleks viljelenud pillavat eluviisi. Puuduvad andmed alkoholi kuritarvitamise kohta K. Gusevi poolt. Pangakontodelt ei nähtu, et K. Gusevi käsutuses oleksid olnud suured rahasummad, on tõendatud vaid kahe suurema summa laekumine töötasuna 19 kuu jooksul- 2010.a. juunis viimistlustööde eest 20000 krooni ja 2010 oktoobris 22000 tuhat krooni katusetööde eest. K. Gusevi sõnul on ta seda raha kulutanud elamiseks, autokindlustuse maksmiseks, elatise tasumiseks, eelmise kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ja maksnud ka isikule kellega koos ta töid teostas. K. Gusevi ütlustest nähtub, et ta saab aru, et elatise mittemaksmine on lubamatu ja ta on väitnud, et kui tal õnnestub Soome tööle saada, likvideerib ta võlgnevuse. K. Gusevi ütlused elatisraha osalise maksmise kohta on kinnitust leidnud ka teiste asjas olevate tõenditega- kohtutäituri õiendiga, A.K. ütlustega. Süüdistuses märgitud periood hõlmab ajavahemikku 01.09.2009-31.03.2011 so 19 kuud. Kohtuotsusest tulenevalt pidi K. Gusev elatist maksma igakuiselt 2175 krooni, kokku süüdistuses märgitud perioodil seega 19 x 2175= 41325 krooni. Kohtutäituri õiendist ja A.K. ütlustest nähtuvalt tasus K. Gusev süüdistuses märgitud ajavahemikul elatist mitme makse näol kokku 9955 krooni ja tegi E. ka hinnalise kingituse riiete näol. K. Gusevi kasutuses olnud pangakontodelt nähtub, et K. Gusev on käinud kahel korral Vinni spordihoones, neljal korral solaariumis, viiel korral AQVA Spas ja käinud 500 kroonisel reisil Rootsi. Isiku puhul kellel on täitmata elatise maksmise kohustus võivad need kulutused näida lubamatud, samas on K. Gusev seletanud, et solaariumi, spordihoone ja Spa kulutusi on ta teinud arsti soovitusel kuna see on kasulik jalatrauma järelraviks, Rootsis käis ta oma sõnul sõbra sünnipäeval. Neid kulutusi ei saa lugeda kuritahtluse väljenduseks kuna 19 kuulise süüdistuses märgitud ajavahemiku kohta on selliseid kulutusi vaid 1660 krooni ulatuses. K. Gusevile ei ole etteheidetav ka majaosa ja auto omamine. Tõendamist on leidnud, et maja seisukord on vilets, samas on selge, et üürikorteris elamine ja kommunaalkulude tasumine oleks oluliselt kallim oma elamispinnal elamisest. Auto kohta on samuti tõendamist leidnud, et see on 1995.a. väljalase, selle väärtus ei ole märkimisväärne ja pealegi oli auto abiks nende väheste tööde teostamisel, mis K. Gusevil leida õnnestus. Kuivõrd kuritahtlikkus puudub K. Gusevi poolt elatise mittenõuetekohasel maksmisel, ei ole K. Gusevi tegu hinnatav KarS § 169 koosseisule vastav ja K. Gusev tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista K. Gusev süüdi KarS § 169 järgi ja karistada teda 10 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutada K. Gusev kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustada K. Gusevit käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust. Tühistada otsus kriminaalmenetluse kulude osas ning mõista K. Gusevilt välja menetluskulud. Apellatsiooni kohaselt tuleb kohtuotsus tühistada

§ 338

p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu, kuna kohus on faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 3 Apellant ei ole nõus kohtu poolt väljendatud seisukohtadega, milles kohus leidis, et ei ole tuvastatud K. Gusevi käitumises kuritahtlik elatusraha mittemaksmine, sest puuduvad kuritahtlikkusele viitavad tunnused. Nõustuda ei saa maakohtu poolt tuvastatuga selles, justkui oleks K. Gusev maksnud elatist niipalju, kui see on võimalik olnud, et mitmesugustel objektiivsetel põhjustel polnud tal võimalik muretseda alalist töökohta, et oluliseks takistuseks töötamisel ja nõuetekohasele elatisemaksmisele on olnud jalatraumast tulenenud vaegused. Kohus on jätnud tähelepanuta, et K. Gusev on kohtuistungil ütlusi andes rõhutanud seda, et ta ei soovi riigilt saada toetust. Samuti kinnitas K. Gusev, et ta ei ole ennast töötuna arvele võtnud, kuna ta ei soovi saada riigilt abiraha. Lisaks tunnistas K. Gusev, et ta ei olegi otsinud endale püsivat töökohta, sest tema arved on arestitud elatisraha võlgnevuse tõttu ja ta ei saa lubada, et sinna raha laekuks, sest siis võtaks kohtutäitur arvele laekuva töötasu ära. Samuti toob ta põhjuseks, miks ta ei olegi endale püsivat tööd otsinud selle, et ta ei taha töötada kellegi alluvuses. Seega on ebaõige kohtu järeldus selle kohta, et kriminaalasjast ei nähtu, et K. Gusev oleks keeldunud töötamast. Lisaks on K. Gusev kohtus ütlusi andes lausa kinnitanud seda, et ta oleks tegelikult võimeline last ülal pidama. Seega on K. Gusevi poolt ülalpidamise kohustuse rikkumine kuritahtlik ainuüksi juba seetõttu, et teades lapsele elatisraha maksmise kohustusest, ei teinud K. Gusev mingeid reaalseid otsinguid endale töökoha leidmiseks või siis ka riigilt abirahade saamiseks, et tagada lapse huvide kaitse. Tema väidetav passiivse töötu roll ei õigusta elatisraha maksmata jätmist. Samuti tegi ta kõik selleks, et tema enda arvele raha ei laekuks, sest siis oleks see ju läinud elatisraha katteks. Kohus on küll õieti tuvastanud selle, et K. Gusev on elatisraha maksnud mitme makse näol ja ostnud ka lapsele ühel korral talveriided, kuid K. Gusev ei ole maksnud elatist niipalju kui see tal võimalik on olnud, vaid on teinud seda juhuslikult ja kaalutletult ennekõike enda huvidest lähtuvalt. Kohtu järeldused selle kohta, et K. Gusevi oluliseks takistuseks töötamisele ja nõuetekohasele elatise maksmisele on olnud jalatraumast tulenenud vaegused, on oletuslikud ja tõendamata. Samuti ei saa usutavaks pidada K. Gusevi selgitusi, et raha kulutamine solaariumile ja veekeskusele on arsti soovitusel vajalikud järelraviks. Haigusloost nähtub ainult see, et 03.10.2006 diagnoositi K. Gusevil sääreluu ja pindluu murd ning Sotsiaalkindlustusameti 09.11.2009 otsusest tuleneb, et tuvastati vigastusest põhjustatud töövõime kaotus 10%. Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et K. Gusev ei saaks töötada või et ta vajaks seoses oma tervisega mingit ravi või protseduure. Juba 06.11.2007 Viru Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-07-10675 ja 08.10.2008 Viru Ringkonnakohtu otsusest samas tsiviilasjas, millega K. Gusevilt mõisteti A.G. kasuks lapse E.G. ülalpidamiseks välja elatisraha, nähtub, et K. Gusev on kogu aeg soovinud ise last kasvatada, leides, et ta on selleks piisavalt materiaalselt kindlustatud, samuti nõustus ta ise miinimumsuuruses elatise maksmisega. Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et elatisehagi on põhjendatud ja elatise nõue miinimummääras kuulub rahuldamisele. Kusjuures kohus arvestas sellega, et K. Gusev oli sellel ajal 40% töövõimetu ja sai töövõimetuspensioni 1915 krooni kuus ning talle kuulus ½ mõttelist osa kinnistust Rakvere linnas. Seega arvestas kohus juba elatisraha väljamõistmisel K. Gusevi tervisliku seisundiga ja tänaseks päevaks on K. Gusev juba niivõrd paranenud, et ta ei ole taotlenud töövõimetusprotsendi määramist. Samuti ei saa nõustuda kohtu seisukohaga selles, et K. Gusevile ei ole etteheidetav ka majaosa ja auto omamine. Puuduvad tõendid selle kohta, et oma majas elamine on odavam kui korteris ja ei ole tõendatud ka K. Gusevile kuuluva maja vilets seisukord. K. Gusevi ütlustest tuleb välja see, et ta on kogu aeg maja kallal kõpitsenud ja seda renoveerinud ning oma teenistusest on ta olulise osa paigutanud ehitusmaterjalidesse. Seega on K. Gusev raha, 4 mida oleks võinud lapse ülalpidamiseks maksta, majasse paigutanud ning kui maja ülalpidamine on niivõrd kulukas, siis oleks K. Gusev võinud maja maha müüa ja selle asemel endale jõukohasema elamispinna soetada. Auto väärtus on tänaseks päevaks tõesti väga väike, kuid kui K. Gusev oleks juba varem autost loobunud, oleks olnud saadav rahasumma tunduvalt suurem. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistataval olid võimalused oma lapse ülalpidamiseks, kuid ta ei teinud vajalikke muudatusi elukorralduses, ei seadnud esikohale oma lapsele elatisraha maksmist, vaid ei otsinudki endale püsivat töökohta ega sissetulekut ega kasutanud ära kõiki seadusega ettenähtud võimalusi raha saamiseks ning on ise tunnistanud, et tal on olemas võimalused lapsele elatisraha maksmiseks, kuid ta ei tee seda, sest lapse ema väidetavalt piirab kokkusaamist lapsega. K. Gusev jättis tahtlikult maksmata temalt kohtuotsusega lapse kasuks väljamõistetud elatise ja realiseeris sellega KarS § 169 ettenähtud kuriteokoosseisu. K. Gusevi kaitsja esitas vastuväited prokuröri apellatsioonile, milles palub jätta Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kaitsja leiab, et maakohus on andnud faktilistele asjaoludele korrektse hinnangu ning õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtuotsus vastab seadusele ning puuduvad õiguslikud alused apellatsiooni rahuldamiseks ja kohtuotsuse tühistamiseks. K. Gusevi tegevus ei ole hinnatav kuritahtliku kõrvalehoidumisega elatise maksmisest, tema tegevuses puuduvad kuritahtlikkusele viitavad tunnused. Apellant ei ole esitanud kaalukaid argumente, mis võiksid olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Kohus on hinnanud tõendeid vastavalt seadusele nende kogumis ning teinud tõendite alusel seadusliku ja põhjendatud otsuse. Kaitsja ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks ebaõige kohtu järeldus selle kohta, et kriminaalasjast ei nähtu, et K. Gusev oleks keeldunud töötamast. Apellandi toodud väited ei võimalda lugeda K. Gusevi tegevust kuritahtlikuks. Asjakohatu on apellandi väide, nagu oleks K. Gusev tasunud elatist enne 01.07.2010 toimunud kohtuistungit selleks, et kohtule head muljet jätta. Prokuröri sellekohane väide on spekulatiivne ning tõendamata. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kummutaksid K. Gusevi ütlused, milledest nähtuvalt on ta maksnud elatist niipalju kui see on võimalik olnud, ning et oluliseks takistuseks töötamisel ja nõuetekohasele elatisemaksmisele on olnud jalatraumast tulenenud vaegused. Jalatraumaga seonduvalt peab kaitsja vajalikuks märkida, et lisaks kaitsja esitatud dokumentaalsetele tõenditele ning K. Gusevi ütlustele on ka A. K. andnud ütlusi, millest nähtuvalt on K. Gusevil olnud tõsine jalatrauma, ta on käinud karkudega ning olnud taastusravil. Haigusloost nähtuvalt on tegemist raske vigastusega, millest täielikult paraneda ei ole võimalik. Lisaks K. Gusevi enda ütlustele on maja kehva olukorda selgitanud oma ütlustes A. K. Alusetud on apellandi väited, nagu oleks K. Gusev raha, mida oleks võinud lapse ülalpidamiseks maksta, majasse paigutanud. K. Gusev on püüdnud maja muuta elamiskõlblikuks ning põhjendatud ei ole siduda K. Gusevi elukoha hädavajalikku korrashoidu ning väidetavat elatisest kuritahtlikku kõrvalehoidumist. K. Gusevi tegevuses ja käitumises ei ole kuritahtlikkust elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks. Seega ei ole K. Gusev pannud toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. 5 K. Gusev esitas samuti vastuse ringkonnaprokuröri apellatsioonile, milles palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud riigi kanda. Vastuväidete kohaselt on otsus seaduslik ja põhjendatud. Ekslik on apellandi arvamus, et K. Gusev ei ole otsinud endale alalist töökohta ning et jalatraumast tulenevad vaegused seda ei takista tegemast. K. Gusev nõustub sellega, et ta ei saanud kohtule esitada põhjalikku haigusloo ülevaadet, kus on detailselt kirjeldatud pöördumatuid vigastusi, läbiviidud operatsioone, postoperatiivseid deformatsioone hüppeliigeses ning statsionaarsete eemaldamisele mittekuuluvate metallplaatide olemasolu ning nendest põhjustatud vaevusi. Kuna niisuguste vigastuste puhul klassifitseeritava invaliidsuseprotsendi eest ei ole sõltumata valudest ja vaevustest ette nähtud mingit rahalist hüvitist, ei ole K. Gusev seetõttu seda ka taotlenud, kuna see ei annaks mitte midagi reaalset. K. Gusev märgib, et sellest tervisehäirest tingituna ei saa ta omada statsionaarset töökohta kindla tööandja juures, kuna tema tervis on ettearvamatu, mistõttu ei või kunagi teada, kas tervislik seisund võimaldab antud ajahetkel töötada või mitte. Arusaamatuks jääb apellandi halvustav väide, et K. Gusev hakkas maksma elatist alles enne istungit 01.07.2010. Elatis laekus A. K. juba enne esimese kriminaalasja alustamist. Laekumised on tõendatud (kriminaalasi nr. 08240105084). Mis puutub 5000 krooni maksmisesse, siis makse sooritamise hetkel polnud ta teadlik, millal kohtuistung ka reaalselt toimuma hakkab. K. Gusev nõustub sellega, et 06.11.2007 mõistis Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-10675 lapse elukohaks isa alalise elukoha, kuid Viru Ringkonnakohtu otsus samas tsiviilasjas muudeti ümber. K. Gusev märgib, et nägi oma last viimati kolm aastat tagasi, sügisel 2008.a. Apellandi arvamus, et K. Gusevi maja vilets olukord ei ole tõendatud, on oletuslik ja meelevaldne, kuna maja asub südalinnas ja selle kehvapoolset seisukorda suudab hinnata ka võhik. Arvamus, et maja renoveerimise peale on kulunud oluline osa sissetulekutest, on ekslik, kuna maja kõpitsemine on koosnenud maja puhastamisest, eeltöödest ja hädavajalikest parandustest. Rahaline osa on olnud suhteliselt tühine, mis on ka näha maja pealiskaudsel vaatlusel. See on jõukohane elamispind, kuna, erinevalt korterist, ei ole sellel majal kanalisatsiooni ega veevärki ning kommunaalkulusid. Vana auto on tarbevahend, millega elatist teenida, mitte luksusese, kuna objektilt objektile liikumine ei ole tööd tehes ühistranspordiga võimalik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Süüdistatav ja kaitsja palusid jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 2. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt

§-le 342 lg 3 p

1. Ringkonnakohus märgib menetlusõigusest tulenevalt esmalt, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04). 6
2. Prokuröri apellatsioon on esitatud tõendite hindamisele ja seetõttu taotletakse ringkonnakohtult maakohtu otsuses esitatud tõendite-järelduste ümberhindamist ning maakohtu otsusest erineva, s.o süüdimõistva kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioonis esitatud väited ja põhjendused ei anna alust ega veena ringkonnakohut maakohtu otsuse põhiosas (tl 125-126 ) esitatud seisukohti ja järeldusi ümber hindama. Vastupidiselt apellatsioonis märgitule leiab ringkonnakohus, et maakohus pole süüdistuse sisust ja uuritud tõenditest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 3.1 Maakohus on hinnanud kõiki käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, kohtu seisukohad on ammendavad ning kohus on õigesti tuvastanud kuritahtlikkuse puudumise süüdistatava poolt elatusraha mittenõuetekohasel maksmisel. Seega ei leidnud õigustatult tuvastamist K. Gusevi tegevuses süüteokoosseis KarS § 169 mõttes. 3.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatavale esitatud süüdistusest ei avaldu, milles seisnes lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus. Erinevalt prokuröri apellatsioonis märgitust, leiab ringkonnakohus seega, et maakohtu otsuses tõendite uurimisest tulenev arutluskäik on ilma selliste vastuoludeta, mis tingiks maakohtust erinevale järeldusele jõudmise K. Gusevi süüküsimuse lahendamisel. 4.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

1. Süüdistuse kohaselt on süüdistatav ajavahemikul alates 01.09.2009 kuni 31.03.2011 hoidunud kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma noorema kui kaheksateistaastase lapse E.G. (sünd XXX ) ülalpidamiseks.
2. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav maakohtus antud ütluste juurde ja kinnitas, et tema pole oma lapsele elatusraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud. Süüdistatava põhiline vastuväide süüdistusele on see, et ta on püüdnud oma võimaluste piires lapsele elatusraha maksta. Pärast jalavigastust 2006 aastal on ta teinud ehitustöölisena juhutöid. Kindlat spetsialiseerumist pole tal kutsetööna olnud. Jalavigastuse tõttu ei saa ta püsti seistes pidevalt töid teha ning seetõttu teeb tööd ka põlvili olles. Süüdistuses märgitud perioodil on ta viiel korral elatusraha maksnud ja ühel korral lapsele talveriideid ostnud. Süstemaatiliselt pole olnud võimalik elatusraha maksta põhjusel, et tal polnud kindlat tööd. Süüdistatav omab elukohana vanemat majaosa, mille katus on käesoleva ajani halvas seisukorras ning sõiduautot, mille väljalaskeaasta on
3. Süüdistatav selgitas, et ei ole lasknud määrata jalavigastusest tulenevalt töövõimetust, kuna ei pea seda vajalikuks, sest väljastatav dokument ei muuda tema jalga terveks. Viimati maksis lapsele elatisraha
4. aprill 2011, summas 150 eurot. Käesoleval ajal ootab uut tööpakkumist Soome tööleminekuks. Süüdistataval on kavatsus summa, mis temalt nõutakse, kiiresti ära maksta ja mitte teha seda väikeste osade kaupa.
5. Ringkonnakohtu arvates kummutab süüdistuses märgitud kuritahtlikkust olulisel määral juba maakohtu otsuses tuvastatu, et nimetatud ajaperioodil on K. Gusev maksnud viis korda elatusraha ning seda suhteliselt suures summas ja lisaks ostnud lapsele ka talveriideid. Seetõttu pole alust teha KarS § 169 süüteokoosseisu mõttes karistusõiguslikku järeldust, et K. 7 Gusev on kuritahtlikult kõrvale hoidunud elatusraha maksmisest. Tuleb nõustuda, et elatusraha maksmine on toimunud küll ebaregulaarselt, kuid sellest ei saa koheselt järeldada kuritahtlikku kõrvalehoidumist, sest K. Gusevil puudusid selleks vajalikud rahalised vahendid. Prokuröri apellatsioon sisaldab mõneti oletuslikke väiteid, milliseid ei ole sisukohaselt tõendatud ja ei veena kohut järeldama K. Gusevi tegevuses KarS §-s 169 sätestatud süüteokoosseisu.
6. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber K. Gusevi ütlused, milledest nähtuvalt on ta maksnud elatist niipalju kui see on võimalik olnud, ning et oluliseks takistuseks töötamisele ja nõuetekohasele elatusraha maksmisele on olnud jalatraumast tulenenud vaegused. Maakohus on õigustatult märkinud, et jalatraumaga seonduv on lisaks K. Gusevi ütlustele kinnitust leidnud ka Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega. Sotsiaalkindlustusameti 09.11.2009 otsuse nr 564419 (tl 71) kohaselt järeldati, et K. Gusev omab püsivat töövõimetust alates 20.10.2009 kuni 31.10.
7. Jalavigastusega seoses on vajalik märkida, et lisaks esitatud dokumentaalsetele tõenditele ning K. Gusevi ütlustele on ka kannatanu A. K. andnud ütlusi, millest nähtuvalt on K. Gusevil olnud tõsine jalatrauma, ta on käinud karkudega ning olnud taastusravil. Haigusloo kohaselt on tegemist raske vigastusega, millest täielikult paraneda ei ole võimalik. Lisaks K. Gusevi enda ütlustele on süüdistatava eluasemeks oleva maja kehva olukorda selgitanud oma ütlustes A. K. Usaldusväärselt pole tõendamist leidnud ka apellatsiooni väide, nagu oleks K. Gusev raha, mida oleks võinud lapse ülalpidamiseks maksta, maja remonti paigutanud. Süüdistatav on püüdnud maja muuta elamiskõlblikuks ning tuleb nõustuda, et põhjendatud ei ole siduda K. Gusevi elukoha hädavajalikuks korrashoiuks kulutatud raha ning väidetavat elatisest kuritahtlikku kõrvalehoidumist. Asjakohaseks ei saa pidada prokuröri etteheidet süüdistatava igapäevasele olmekäitumisele süüdistuses märgitud perioodil, kus ta on kasutanud oma kontol olevaid rahalisi vahendeid Rakvere piirkonnas esmatarbekaupade eest ostude, samuti teenuste eest tasumiseks.
8. KarS § 169 kahjustatav õigushüve on lapse varaline huvi, tema õigus saada elatist. Elatusraha peab olema välja mõistetud kohtu poolt. Objektiivse koosseisu moodustab elatise maksmata jätmine ja seega on tegemist ehtsa tegevusetusdeliktiga. Seega jätab lapsevanem tegemata teo, mis seisneb elatise maksmises. Kohtupraktika ja konkreetse kriminaalasja tõenditest tulenevalt on kohtu tuvastada kas ülalpidamisekohustuse rikkumine on kuritahtlik. Käesoleval juhul ei ole süüdistuses märgitud ajavahemik 01.09.2009 kuni 31.03.2011 kestnud aastaid, elatise võlg pole tekkinud pika aja vältel ning vaidlust ei ole selles, et nimetatud ajaperioodil on süüdistatav korduvalt oma võimaluste piires ka elatisraha lapsele maksnud.
9. Kriminaalasjas kogutud ja maakohtu otsuses analüüsitud tõendid ei võimalda järeldada süüdistatava kuritahtlikku käitumist elatise mittemaksmisel. Ei saa süüdistatavale ette heita, et ta ei ole võtnud midagi ette elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Süüdistatav on ülalpidamiskohustuse jätnud küll osaliselt täitmata, kuid süüdistatava käitumises puudub kuritahtlikkus. Järeldades käesoleval juhul K. Gusevi käitumises KarS § 169 süüteokoosseisu olemasolu, asetaks see süüdistatava ebavõrdselt olukorda isikutega, kes tõepoolest aastate jooksul elatusraha ei maksa ja on ennast distantseerinud kohtuotsusega pandud kohustusest maksta elatusraha, samal ajal kui selleks on reaalsed vahendid olemas. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav pole keeldunud võimaluste piires töötamast, pole varjanud sissetulekuid ega elanud eluviisi, millest võiks järelduda priiskav-külluslik eluviis. 8
10. Kriminaalasjas ei ole ilmselt vaidlust selles, et jalavigastuse olemasolu on pärssinud ka oluliselt K. Gusevi võimet pakkuda tööturul oma tööoskusi. Säilinud töövõime juures on süüdistatav teinud temale sobilikke juhutöid. Ringkonnakohus leiab maakohtus uuritud tõenditest tulenevalt, et süüdistatav ei püüa ennast esitleda vähekindlustatud isikuna, vaid tema viimaste aastate elu-olu ja ajutiste töövõimaluste tõttu saadud ebaregulaarne sissetulek, ei võimalda teda klassifitseerida materiaalselt küllaldaselt toimetuleva elanikkonna hulka.
11. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi R. Levini taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks ning väljamõistmiseks on põhimõtteliselt kooskõlas RÕS-s sätestatuga, arvestades kaitsja osalemist kriminaalasja menetluses ja kuulub rahuldamisele. 08.02.2012 taotluse kohaselt kulus kaitsjal üldmenetluses toimunud kriminaalasja kohtuotsusega tutvumiseks (02.12.2011), prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks (19.12.2011), vastuse koostamiseks apellatsioonile (27.12.2011), jooksvaks infovahetuseks ja konsultatsiooniks kaitsealusega kokku 6 pooltundi, mille eest kaitsja taotleb 96 eurot. Ringkonnakohtu istungil osalemises 08.02.2012 1 pooltunni eest taotleb kaitsja 16 eurot ning eelnevaga kokku teeb see 112 eurot, millele lisandub käibemaks 22.40 eurot. Seega kuulub kaitsja R. Levinile hüvitamisele 134.40 eurot. 13.

§ 185lg 2 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi abi R.

Levini poolt osutatud õigusabi eest summas 134.40 eurot tuleb jätta riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi

§-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi ja apellatsiooni esitaja oli prokuratuur. Tiit Lõhmus Mati Kartau 9 Maarika Kuusk