3-15-3228/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a., Tallinn Haldusasja number 3-15-3228 Haldusasi Tartu Vallavalitsuse kaebus Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-3/15/2139 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
4. Edasikaebamise kord Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja peatada Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatus avaliku teabe asjas nr 2.13/15/2139 osaliselt nii, et kaebajal tuleb teabenõudjale 5.10.2015 teabenõudega nõutud käskkirjad väljastada kattes neis kinni töölepingu alusel töötasu saavate isikute töötasud. Sekretäril edastada määrus viivitamatult Tartu vallale ja Andmekaitse Inspektsioonile. Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 30.12.2015 (koos 08.01.2016 täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule Tartu valla kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 18.12.2015 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-3/15/2139 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas Tartu vald kohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Andmekaitse Inspektsiooni 18.12.2015 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-3/15/2139 täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse kohaselt määratakse ettekirjutusega selle täitmise tähtajaks 15.01.
6. Sellise tähtajaga ettekirjutust ei ole Tartu Vallavalitsusel ka kõige parema tahtmise juures võimalik täita. Seega ei ole haldusakt üheselt mõistetav. Täitmine tähtaja jooksul on võimatu. Ettekirjutuses peab andma mõistliku aja selle täitmiseks. Haldusakt on tühine, kui seda ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik täita. Selline tähtaeg on Tartu Vallavalitsuse arvates muu objektiivne põhjus. Kaebaja ei nõustu Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadega ettekirjutuses. Avaliku teenistuse seaduse alusel palka saavate ametnike palgad on vastavalt seadusele avalikustatud. Samas töölepinguseaduse alusel töötavate töötajate osas teeb seadusandja erandi. Need, kes töötavad erasektoris, nende puhul peab töötaja ka nõus olema, et töötasu avalikustada võiks. Eelarvest töötasu saava töötaja puhul ei pea tema nõusolekut küsima, sest seadusandja leiab, et see on kontrolliks vajalik. Samas on võimalik kontrolli teostada ka anonüümselt. Riigikohus on oma lahendites viidanud, et alati tuleb eelistada anonüümset informatsiooni andmise viisi töötasude puhul. Eraelu tuleb ka eelarvest töötasu saava isiku puhul kaitsta. Ei saa väita, et ei ole võimalik saada informatsiooni eelarvest makstud tasude osas. Seda kõike on võimalik küsida anonüümselt ehk näiteks hallatavate asutuste lõikes ja ka töötajate lõikes. Kaebaja on seda kõike valmis anonüümselt väljastama. Vastavaid andmeid annab võrrelda kinnitatud eelarvega ja lisaeelarvetega ning võib alati küsida lisa, miks töötaja on saanud selliseid tasusid. Kaebaja märgib, et viide, et seaduseelnõu kirjutanu arvates peaks maksumaksjalt saadud raha, mida kasutatakse palga maksmiseks või millekski muuks, olema avalik, ei ütle samas, et avalik peaks olema ka isikustatud töötasu. Siin tuleks ikkagi lähtuda eraelu kaitsest. Antud juhtumil on Andmekaitse Inspektsioon eelistanud ühe isiku väidetavat õiguste riivamist 20 isiku eraelu puutumatusele. Antud asjas tuleks ära oodata õiguskantsleri seisukoht, et olla kindlad, et ei ole põhiseadusega vastuolu. Sest kui anda informatsioon praegu välja ja õiguskantsler tuvastab vastuolu, kas siis Andmekaitse Inspektsioon on valmis neile isikutele, kelle eraelu puutumatust rikuti, hüvitama moraalse kahju. Samas kui õiguskantsler ütleb, et põhiseaduslikku riivet ei ole, väljastatakse käskkirjad uuesti ja töötasusid ei kaeta kinni. Seega ei ole põhimõtteliselt vajalik ettekirjutus antud asjas. Haldusorgan ei ole keeldunud andmete andmisest, lihtsalt soovitakse neid anda mitteisikustatud viisil. Seega on tagatud ka andmete soovija õigused saada informatsiooni.
7. Vastustaja märgib vastuseks kohtunõudele, et 18.12.2015 vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.-3/15/2139 on õiguspärane. 12.01.2015 parandas inspektsioon ilmse ebatäpsuse otsuses ning teavitas sellest haldusakti adressaati (tl 29). Andmekaitse Inspektsioon lähtus oma toimingu tegemisel lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule ka asjaolust, et 30.12.2015 teavitas Tartu vald inspektsiooni sellest, et on valmis ettekirjutuse täitma, kui kohus esialgset õiguskaitset ei määra (tl 27). Tartu vald ei viidanud oma kirjas sellele, et ei saa ettekirjutuse sisust aru või peab seda täitmatuks, vaid avaldas valmidust ettekirjutus täita. Seega sai haldusakti adressaat ilmselgelt aru, et tegemist on menetleja eksimusega, mis olemuselt on ilmne ebatäpsus. Esialgse õiguskaitse taotlusega Andmekaitse Inspektsioon nõustub põhjusel, et kui ettekirjutus täidetakse, on tegemist olukorraga, mille puhul ei ole võimalik esialgset olukorda hiljem taastada ning kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käskkirjade nr 13-1/7 ja 13-1/39 osas nõustub Andmekaitse Inspektsioon esialgse õiguskaitse raames töötasude kinnikatmisega, kuid teave, millele võimalikud juurdepääsupiirang(ud) ei laiene, tuleb teabenõudjale välja anda esimesel võimalusel, kui käskkirjad on teabevaldaja valduses. KOHTU SEISUKOHT
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja 2 õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).
9. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Andmekaitse Inspektsiooni 18.12.2015 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-3/15/2139 täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Nimetatud ettekirjutus-hoiatusega kohustati Tartu Vallavalitsust väljastada teabenõudjale käskkirjad, mida nõuti 05.10.2015 teabenõudega (reg nr 14-5/695-1) kooskõlas avaliku teabe seaduse (AvTS) § 36 lg 1 p 9 sätestatuga (koos tasudega) va käskkiri nr 13-1/25, mille puudumise kohta saab teabenõudja teabe käesolevast vaideotsusest. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.01.2016 (vt 12.01.2016 vea parandamise teatis nr 2.1-3/15/2139 tl 29) va käskkirjad nr 13-1/7 ja 13-1/39, mis tuleb väljastada esimesel võimalusel, kui teave on teabevaldaja valduses.
10. Kohus leiab, et kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb arvestades kojhtule hetkel teada olevaid asjaolusid rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga. 5.
11. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus ning kaebusel on eduväljavaated. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on esmalt asunud ekslikult seisukohale, et vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni 18.12.2015 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-3/15/2139 on tühine või kuulub tühistamisele, kuna seda ei ole võimalik täita (täitmise kuupäevaks oli algselt märgitud 15.01.2015 ning mis parandati 12.01.2016 vea parandamise teatisega nr 2.1-3/15/2139 kuupäevaks 15.01.
12. Kohus leiab nõustudes vastustajaga, et täitmise tähtaja osas oli tegemist ilmselge ebatäpsusega, mis on käesolevaks ajaks ka parandatud. Lisaks oli kaebajal võimalus, kui talle jäi ettekirjutus-hoiatuse täitmise aeg ebaselgeks, vastavale asjaolule vastustaja tähelepanu juhtida ning küsida täiendavalt seisukohta, millal tuleb ettekirjutushoiatus täita. Selline käitumine oleks olnud kooskõlas ka hea halduse tavaga. Järelikult ei oma tühistamiskaebus eeltoodud põhjendusel eduväljavaateid. 5.
13. Teiseks ei nõustunud kaebuse esitaja ettekirjutus-hoiatuse põhjendustega viidates, et lähtuda tuleks isikute eraelu kaitse põhimõttest, millest tulenevalt ei ole isikustatult palgaandmete väljastamine põhjendatud. Samuti leiab kaebaja, et hetkel kehtiv regulatsioon võib olla vastuolus põhiseadusega. Vastustaja on kohtu arvates vaides õigesti märkinud, et AvTS § 36 lg 1 p 9 keelab tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks dokumente avalik õigusliku isiku eelarvevahendite kasutamise 3 ja eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta. Ehk, kui teabele piirangut kehtestada ei saa või ei tohi, siis tuleb teave väljastada täies ulatuses. AvTS § 36 lg 1 p 9 on võrreldes töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2 p 13 erinorm, mis sisuliselt sätestab, et eelarvest maksutud tasud sh makstud palk on väljaküsitavad teabenõude korras. Kohus nõustub vastustaja poolt ettekirjutus-hoiatuses märgituga ka selles, et seadusandjaeesmärgiks teabe väljastamise tagamisel eelarvest makstud tasude kohta AvTS § 36 lg 1 p 9 alusel oli ilmselt tagada avaliku sektori läbipaistvus. 5.
14. Samas on kohus seisukohal, et kaebaja on käesoleval juhul sisuliselt tõstatanud küsimuse, kas AvTS § 36 lg 1 p 9 vastab põhiseadusele osas, millest võib tuletada kohustuse avaldada avalikest eelarvetest töölepingu alusel palka saavate isikute palgaandmed vastusena vastavale teabenõudele ehk kas see kohustus selles osas ei riiva ülemääraselt isiku eraelu (vt ka isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 1). Kohus on seisukohal, et nimetatud küsimus eeldab edasise menetluse käigus põhjalikumat analüüsi, mille käigus tuleb lisaks siseriiklikule seadusandlusele arvesse võtta ka EIÕK ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat isikuandmete kaitsega seotud küsimustes. Seetõttu ei saa kohus käesoleval hetkel asuda seisukohale, et kaebus on perspektiivitu. 5.
15. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudutab esialgse õiguskaitse rakendamise küsimus veel menetlusse kaasamata kolmandate isikute põhiseadusega tagatud õigusi eraelu kaitsele ja esialgse õiguskaitse andmata jätmine tekitab paratamatult olukorra, kus ettekirjutuse täitmise järel kaebaja ja kaebaja poolel kaasatavate kolmandate isikute õigused jäävad kaitseta ja kaebuse eesmärgi saavutamine osutub sisuliselt võimatuks. Kohus märgib, et eeltoodud kolmanda isiku eraelu kaitsmise vajadus kaalub kohtu arvates vähemalt protsessi käesolevas staadiumis üles ka võimalikult kolmanda isikuna protsessi kaasatava teabenõude esitaja õiguse saada vastusena teabenõudele seaduses sätestatud tähtajaks teavet avaliku eelarve vahendite kasutamise osas.
16. Kohus märgib, et ka vastustaja on pidanud võimalikuks esialgse õiguskaitse taotluse vähemalt osalist rahuldamist, sest ettekirjutuse täitmine toob kaasa olukorra, mil esialgset olukorda enam hiljem taastada võimalik ei ole ja kaebuse eesmärgi saavutamine muutub sisuliselt võimatuks. Vastustaja nõustub käskkirjade nr. 13-1/7 ja 13-1/39 osas esialgse õiguskaitse osas töötasude kinnikatmisega tingimusel, et teave, millele võimalikud juurdepääsupiirangud ei laiene, tuleb teabenõudjale välja anda esimesel võimalusel, kui käskkirjad on teabevaldaja valduses.
17. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada osaliselt selliselt, et peatada Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ja ettekirjutushoiatus avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/2139 osaliselt nii, et kaebajal tuleb teabenõudjale 5.10.2015 teabenõudega nõutud käskkirjad väljastada kattes neis kinni töölepingu alusel töötasu saavate isikute töötasud.
18. Kohus selgitab, et teeb edasised menetlustoimingud peale esialgse õiguskaitse määruse jõustumist eraldi määrusega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4