Kriminaalasi nr 1-07-411 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-411 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

§ 114p 1 järgi ning karistati vangistusega 10 aastat.

Lisaks tunnistati Keijo Martin süüdi

§ 199

lg 1 ning karistati vangistusega 9 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Keijo Martinile liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2008. a otsusega tühistati osaliselt maakohtu otsus. Keijo Martin mõisteti õigeks

§ 114

p 1 alt 2 järgi (tapmine julmal viisil) ja

§ 199lg 1 järgi. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 1

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.11.

1. a. 17.11.
2. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Keijo Martini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Keijo Martini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Kõiki asjaolusid arvestades asub prokurör seisukohale, et eriti just Keijo Martini kuritegelik käitumine ja toimepandud raske isikuvastase kuriteo iseloom ning Keijo Martini enda isikuomadused ja –hoiakud ning vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev piisavalt kõrge risk (19%) uue vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust Keijo Martini ennetähtaegseks vabastamiseks. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Keijo Martin avaldas, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, vaid karistusaja lõpuni kanda ja siis lahkuda tööle välisriiki. Ta näeb, et vabaduses ja kriminaalhooldusel viibides võib tal tekkida konflikte, mis võivad tuua kaasa hilisemalt karistuse täitmisele pööramise. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Keijo Martin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Keijo Martinil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Keijo Martini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud vangla iseloomustusest nähtub, et Keijo Martin ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kohtuistungil jäi Keijo Martin varasemalt avaldatud seisukoha juurde. Kohus leiab, et isik, kes ei soovi vabaneda enne tähtaega, ei ole ilmselt valmis ka alluma kriminaalhooldusele, mistõttu tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ning käitumiskontrollile allutamine ei ole ka põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2