KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52845 TS kae

§ 187lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TS esitas 27.10.2014 Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsusele avalduse, milles palus lõpetada hooldus KL üle, kuna ta soovib naasta tööturule ning võtta ennast tööotsijana arvele.
2. Kristiine Linnaosa Valitsuse 29.10.2014 otsusega nr 5-10.3-1/2118.4 lõpetati KL üle 18.03.2014 otsusega nr 5-10.3-1/387.2 seatud hooldus (p 1) ning vabastati TS hooldaja ülesannete täitmisest (p 2). Otsuse p-ga 3 lõpetati TS-le hooldajatoetuse maksmine 01.11.
4. TS esitas Tallinna Halduskohtule 06.11.2014 kaebuse, milles palus tunnistada 29.10.2014 otsus nr 5-10.3-1/2118.4 õigusvastaseks ja mõista Tallinna linnalt välja selle otsusega tekitatud kahju, mis seisneb saamata jäänud hooldajatoetuses. Lisaks taotles kaebaja, et talle hüvitataks kohtukulud. Kaebaja on kulutanud kohtudokumentide vormistamisele oma aega ja raha. Kaebaja koostatud hinnakirja kohaselt on kulutused järgmised: kaebuse kavandamine – 1500 eurot; üldise kaitsestrateegia koostamine – 50 eurot; mõttetöö kaebuse kirjutamiseks – 1950 töötundi tunnitasuga 5 eurot; kohtudokumentide koostamisega seotud elektrikulu – 7 eurot; 3-14-52845 kahjutasu seoses kohtudokumentide koostamise käigus UÜ Wistare arvuti rikkumisega – 7500 eurot; kaebuse üldine vormistamine – 15 eurot/lk.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.06.2015 otsusega TS kaebuse (p 1), tunnistas Kristiine Linnaosa Valitsuse 29.10.2014 otsuse nr 5-10.3-1/2118.4 õigusvastaseks (p 2), mõistis Tallinna linnalt TS kasuks välja 30 eurot ja 80 senti (p 3) ning jättis menetlus-osaliste menetluskulud nende enda kanda (p 4). Vastuseks kaebaja taotlusele hüvitada talle kohtudokumentide koostamisega seotud kulud, selgitas kohus, et selliseid kulusid ei käsitata kahjuna riigivastutuse seaduse tähenduses ning nende väljamõistmist ei saa taotleda riigivastutuse sätete järgi kahju hüvitamist nõudes.

regulatsiooni järgi on võimalik taotleda vastaspoolelt menetluskulude hüvitamist

11. ptk reeglite järgi.

§-des 101-103 on määratletud, mida mõista menetlus-kulude all. Nende all ei mõelda menetlusosalise enda ajalist ega töist panust kohtumenetluses osalemisse.

§ 103

lg 1 p 2 kohaselt peetakse menetlusosalise enda kuludest menetlus-kuludena silmas sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muid sellesarnaseid kulusid, mis on kantud seoses menetlusega. Praeguses asjas selliste kulude kandmist ei ole kaebaja väitnud.

1. TS esitas 16.12.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 18.06.2015 otsuse peale osas, milles kohus jättis kaebaja kasuks välja mõistmata tema taotletud kohtukulud. Halduskohtu otsus rikub kaebaja õigust saada tasu tehtud töö eest. Kaebajale ei ole hüvitatud kulutusi, mille ta on teinud kaebuse koostamisel. Kaebajal kulus MTÜ-le Abikeskus ja teistele ühingutele kuuluvates ruumides kohtudokumentide koostamiseks kokku 22 tundi. Uue arvestuse kohaselt on kohtudokumentide koostamisega seotud elektrikulu 80 eurot, mitte 7 või 15 eurot, nagu kaebaja varem märkis. Lisaks on kaebaja jäänud võlgu füüsilistele isikutele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 187lg 3 p 5 alusel tagastada.

1. TS on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus jättis tema kasuks välja mõistmata taotletud kohtukulud. TS avaldustest nähtub, et kohtukulude all peab kaebaja silmas iseenda tööd ja ajakulu kohtudokumentide koostamisele ning haldusasja menetluses osalemisele, lisaks elektrikulu ning kahju, mis tekkis seoses UÜ Wistare arvuti rikkumisega.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotletud kulusid ei saa vastustajalt menetluskuludena välja mõista. Menetluskulude mõiste on avatud

§-ides 101–103. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 101lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (

§ 101lg 2).

Asja läbivaatamise kulud on: tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud (

§ 102

). Kohtuvälised kulud on: menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 2

§ 103lg 1).

Kohtuväliste kulude hulka loetakse ka Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemisega seotud kulud (

§ 103lg 2).

9. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks käesoleva asja menetlemisel kandnud

§-des 101–103 nimetatud kulusid. Halduskohus on kaebaja vabastanud riigilõivu tasumisest nii kaebuse (29.01.2015 määrus) kui ka määruskaebuse esitamisel (12.02.2015 määrus) ning toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks selles asjas tasunud riigilõivu.

järgi hüvitatakse vaid menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kui menetlusosaline ei ole menetluses kasutanud esindajat, vaid on menetlusdokumendid koostanud ise, ei saa ta nõuda oma tööpanuse hüvitamist menetluskuluna, sest tal ei ole tekkinud rahalist kulu.

§ 109lg 1 kohaselt tuleb menetluskulusid tõendada (esitada kuludokumendid).

Kaebaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente esindaja, nõustaja, sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muude sellesarnaste menetlusega seotud kulude kohta. Ka elektrikulu ei kuulu menetluskuluna hüvitamisele, kuna sellist kulu on praktiliselt võimatu seostada konkreetse kohtuasjaga ning seeläbi hinnata vastava kulu põhjendatust ja vajalikkust. Samuti ei ole praeguse asjaga seostatav ega menetluskuluna hüvitatav UÜ Wistare arvuti rikkumisega tekitatud kahju.

1. Kaebaja taotletud kulude hüvitamist ei saa vastustajalt nõuda ka riigivastutuse seaduses kahju hüvitamist reguleerivate sätete järgi. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tege-miseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju ja rikkumise vahel peab olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja kahju tekkimine peab olema rikkujale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Selle tulemusel, et kaebaja kulutas oma aega kohtumenetluses osalemisele, ei ole kaebaja varaline seisund halvenenud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal jäi kohtumenetluses osalemise tõttu saamata töötasu või muu tulu. Isegi kui kaebaja oleks esitanud tõendid kolmanda isiku arvuti rikkumise kohta kohtudokumentide koostamise käigus, siis sellise kahju tekkimine ei olnud vastustajale mingil moel ettenähtav. Samuti ei ole arvuti katkiminemisega seotud kahju ega kohtudokumentide koostamisega seotud elektrikulu tekkimise ärahoidmine rikutud kohustuse eesmärgiks.
2. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et apellatsioonkaebusel puuduvad eduväljavaated, s.o apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei viita halduskohtu vaidlustatud otsuse õigusvastasusele. Halduskohus ei ole kohtukulude kohta otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3