← Eesti

3-14-52430/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52430 Haldusasi AJ kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 18 000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – AJ Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada AJ määruskaebus.
  5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-1452430 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tallinna Vanglas registreeriti 21.03.2014 AJ taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 18 000 eurot seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Taotluse kohaselt viibib AJ Tallinna Vanglas alates 07.11.2010 ning talle ei ole vanglas viibimise ajal olnud tagatud piisavas suuruses põrandapind. Samuti ei ole taotlejale võimaldatud kambriväliseid tegevusi, nagu kehakulutuuriga tegelemine ning tööl ja koolis käimine. Ruumipuudus on tekitanud taotlejale vaimseid kannatusi ning tema inimväärikust on alandatud.
  9. Tallinna Vangla tagastas 15.09.2014 vastusega nr 5-18/14/8554-3 AJ kahjunõude perioodi 07.11.2010-18.03.2011 osas seoses kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja rikkumisega ja jättis rahuldamata kahjunõude seoses inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes viibimisega perioodil 19.03.2011-18.03.
  10. 3-14-52430
  11. AJ esitas 16.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 18 000 eurot seoses nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega perioodil 07.11.2010-05.03.2014 ning Tallinna Vangla 15.09.2014 vastuse nr 5-18/14/8554-3 tühistamist. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 07.11.2010-05.03.2014 kambrites, kus oli vaba põrandapinda ühe kinnipeetava kohta vähem kui 3 m². Ruumipuuduse tõttu ei olnud kinnipeetavatel korraga võimalik istuda laua taga, puudus võimalus võimelda ja tervise eest hoolitseda. Seda ei kompenseerinud ka üks kord päevas võimaldatud jalutuskäik 15 m² suuruses betoonist seinte ja põrandaga boksis. Kaebajale mõjus kitsastes tingimustes pikema perioodi vältel viibimine depressiivselt (hingelised üleelamised, stress, meeleolu langus), põhjustas talle valusid (selja- ja liigesevalusid ning peavalu) ning nõrkust alakoormusest. Kaebaja ööpäevaringne väikestes kambrites pikema perioodi jooksul hoidmine on sedavõrd intensiivne õiguste rikkumine ja alandav kohtlemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 mõttes, et põhjendatud on mittevaralise kahju hüvitis 15 eurot iga väikeses kambris viibitud päeva eest (kokku 18 000 eurot). Kahjunõude osaline läbi vaatamata jätmine vangla poolt ei olnud põhjendatud, kuna kaebaja õigusi rikuti jätkuvalt ning kaebajal puudus võimalus olukorda parandada. Kaebaja sai oma õiguste kaitsmise võimalusest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poolt Tunis vs Eesti asjas otsuse tegemise järgselt (19.12.2013 otsus asjas nr 429/12). Kaebaja palub kahjunõue täies ulatuses läbi vaadata.
  12. Tallinna Halduskohus tagastas 04.03.2015 määrusega kaebuse tühistamisnõude osas ning võttis menetlusse kaebuse hüvitamisnõudes ja määras muu hulgas vastustajale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja.
  13. Tallinna Vangla palus 15.04.2015 kirjalikus vastuses jätta kaebus perioodi 07.11.201018.03.2011 osas läbi vaatamata, kuna selle perioodi osas on möödunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. Kahjunõue on vastustajale esitatud 18.03.2014, mistõttu tuleb kahjunõuet menetleda üksnes perioodi 19.03.2011-18.03.2014 osas. Kaebuse esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema hetkest, kui kaebaja oma väidetavaid kannatusi reaalselt tajuma hakkas, s.o Tallinna Vanglasse saabumise hetkest. Kaebaja on kahju tekkimist hakanud väitma ja hüvitist nõudma alles pärast seda, kui tekkis teoreetiline võimalus Eesti riigilt raha saada (kui EIK tegi 19.12.2013 lahendi Tunis vs Eesti). Seejuures ei ole vastustajale teada ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistas kaebajal varem pöördumast vangla poole seoses tema väärikuse alandamisega ja sellega tekitatud kahjuga.
  14. Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2015 määrusega AJ kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata osas, milles AJ taotleb Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist perioodi 07.11.2010-17.03.2011 osas. Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 07.11.2010-18.03.2011 osas tagastanud, kohtule on aga hüvitamisnõue esitatud ka vangla poolt tagastatud ajavahemiku osas. Kui vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse viidatud osas tagastanud õigesti, tuleb lugeda, et tagastatud osas on hüvitamisnõude kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-20-15, p 9). Olukorras, kus mittevaralise kahju hüvitamist nõutakse muu hulgas seoses sellega, et kambris oli kinnipeetava jaoks liiga vähe ruumi, on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 mõttes hetk, mil kaebaja niisugustesse kinnipidamistingimustesse asetati. Kui kaebaja ei tunnetanud hingelisi üleelamisi, stressi, meeleolu langust tema hoidmisel ebainimlikes ja liiga kitsastes tingimustes koheselt, siis ei saanud ebainimlikes tingimustes viibimine põhjustada kaebajale ka märkimisväärset kahju. Kaebaja pidi vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-st 8 ja 2

(4)3-14-52430 RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale eelviidatud sättes nimetatud tähtaja jooksul. Kaebaja pidi aduma koheselt peale tema ebainimlikesse tingimustesse asetamist vähemalt ebamugavust. Kannatused, millele kaebuses viidatakse, said ilmneda vahetult inimväärikust alandavatesse tingimustesse sattumise järgselt. Seejärel oli kaebajal mõistlik aeg (kolm aastat) oma üleelamised kahju hüvitamise nõudesse sõnastada. Oluline ei saa olla see, millal kaebaja sai teada EIK seisukohtadest e. Tunis vs Eesti lahendist. Riigikohus on selgitanud, et õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust (vt Riigikohtu 15.05.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 07.11.2010-17.03.2011 osas õigesti tagastanud, kuna tagastatud ajavahemiku osas ei olnud kaebaja vangla poole kahjunõudega tähtaegselt pöördunud. Seega pole kaebaja läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ning kaebus kuulub vastavas osas läbi vaatamata jätmisele. Tähtaegselt esitatuks saab lugeda üksnes vanglale 18.03.2014 esitatud hüvitusnõudele eelnenud kolme viimase aasta sisse jäävat kinnipidamise ajavahemikku, s.o alates 18.03.
  1. Arvestades Tallinna Vanglale kaebaja kahjunõude esitamise aega, s.o 18.03.2014, ei ole õiguspärane Tallinna Vangla poolt kaebaja kahjunõude tagastamine 18.03.2011 osas. Tulenevalt eelviidatud RVastS sätetest on 18.03.2014 osas kahjunõue esitatud tähtaegselt.
  2. AJ esitas halduskohtu määruse peale 30.11.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 08.01.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. AJ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 määrus tühistada. Kohus tegi ebaõige otsuse ega võtnud arvesse kaebaja põhjendusi. Määruskaebuse esitaja viibib kinnipidamisasutuses alates 01.12.
  5. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata jätta. Halduskohus on kaebuse perioodi 07.11.2010-17.03.2011 osas jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata. Tallinna Vangla jääb varem esitatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. AJ esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 18.03.2014 ning Tallinna Vangla lähtus kahjunõude läbivaatamisel eeldusest, et kahju on lubatav nõuda üksnes kolme eelnenud aasta eest (19.03.2011-18.03.2014).
  7. Halduskohus leidis, et tähtaegselt esitatuks saab lugeda üksnes vanglale 18.03.2014 esitatud hüvitusnõudele eelnenud kolme viimase aasta sisse jäävat kinnipidamise ajavahemikku (alates 18.03.2011) ning seega ei järginud kaebaja kahjunõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda ajavahemiku 07.11.2010-17.03.2011 osas ja jättis selles osas kaebuse läbi vaatamata.
  8. Riigikohus on 06.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-93 leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes on jätkuv haldustoiming. Kahju lõplik ulatus selgub 3
(4)3-14-52430 isikule pärast jätkuva toimingu lõppemist. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Nimetatud põhimõtet kordas Riigikohus 15.05.2015 määruses nr 3-3-1-20-
  1. Riigikohus rõhutas eelviidatud lahendis, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastane hüvitamisnõude esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisega, mitte aga kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega. Selle seisukohaga seonduvalt on halduskohus õigesti leidnud, et kaebetähtaja kulgema hakkamine ei ole seostatav kohtulahendiga Tunis vs Eesti. Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel.
  2. Määruskaebuse esitaja on taotluses vanglale ja kaebuses halduskohtule märkinud, et viibis Tallinna Vanglas alates 07.11.
  3. Määruskaebusest nähtuvalt viibis AJ Tallinna Vanglas alates 01.12.2010, sama nähtub ka Tallinna Vangla 11.02.2014 vastusest AJ teabenõudele nr 5-18/14/4045-
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul õige jagada perioodi 07.11.2010(01.12.2010)-18.03.2014 osadeks. Põhjendatud ei ole eraldi vaadelda perioode, mil kaebaja viibis katkematult Tallinna Vangla kambrites, mis tema hinnangul ei olnud nõuetekohased. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja kinnipidamistingimused oleks nimetatud perioodil oluliselt muutunud. Kuivõrd praegusel juhul puuduvad need erandlikud asjaolud, mis lubavad väita, et kaebaja pidi inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju lõplikust ulatusest teada saama juba varem, siis tuleb eelviidatud Riigikohtu lahendeid (eriti lahendi 3-3-1-20-15 p 13) silmas pidades kahjunõude esitamise 3-aastast tähtaega hakata arvestama alates 18.03.2014, mil lõppes periood, mille eest määruskaebuse esitaja kahju hüvitamist nõuab. Jätkuva toiminguga tekitatav mittevaraline kahju on muu hulgas seotud inimväärikust alandava kohtlemise kestusega.
  5. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 määrus tühistada ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme / allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.