3-16-95/8

3-16-95 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. jaanuar 2016, Tallinn 3-16-95 V.K.i esialgse õiguskaitse taotlus paigutamiseks Tallinna Vangla I sektsiooni 1-4 või 1-1) Menetlusosalised ja nende esindajad Taotluse esitaja: V.K. Esindaja: adv. Karl-Morten Jõgi Vastustaja: Tallinna Vangla (ümber üksuse RESOLUTSIOON
2. Jätta V.K.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3. Saata määrus kaebaja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, § 204 lg 2). ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
4. Tallinna Vanglas karistust kandev V.K. esitas
5. jaanuaril 2016 Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku HkMS § 249 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse, soovides Tallinna Vangla kohustamist tema ümber paigutamiseks I üksuse sektsiooni 1-4 või 1-
6. Taotluse kohaselt on kaebaja nõudnud vanglalt enda ümber paigutamist enda julgeoleku tagamiseks, ent Tallinna Vangla keeldus sellest
7. jaanuaril 2016 otsusega, mille peale on kaebaja esitanud vaide Justiitsministeeriumile. Kaebaja põhjendab kohtult esialgse õiguskaitse taotlemist sellega, et tema viibimiskohaks olevas 3 üksuse sektsioonis 3-2 viibivad koos temaga teised kinnipeetavad, kes on tema vastu peamiselt tema varasemast taustast tulenevalt negatiivselt meelestatud ning on avaldanud, et kavatsevad teda grupiviisiliselt ja terariista kasutades. Kaebaja on seisukohal, et sellise ohu ennetamiseks on vältimatult vajalik paigutada ta vanglasiseselt ümber, kuniks Justiitsministeerium on lahendab tema esitatud vaiet. Taotluses on välja toodud rida intsidente, kus kaaskinnipeetavad on taotlejale selgitanud, et ei soovi tema varasema tausta tõttu temaga ühes kambris viibida, sundinud teda ennast vigastama ning teda rünnanud. Samuti on taotleja seisukohal, et Tallinna Vangla ametnikud võivad olla huvitatud tema halvasti kohtlemisest tulenevalt asjaolust, et ta on varem Tallinna Vangla tegevuse peale palju kaebusi esitanud. Taotleja näib pidavat oma kogemuste pinnalt võimalikuks, et Tallinna Vanglas paigutatakse ta nimelt sellistesse kambritesse, kus tal tõenäoliselt tekivad konfliktid teiste kinnipeetavatega. Taotleja hinnangul on esialgse õiguskatse kohaldamine vajalik, kuna vastasel korral võidakse teda raskelt vigastada või võidakse ta tappa, mis on käsitatav pöördumatu tagajärjena.
8. Tallinna Vangla vaidleb
9. jaanuaril 2016 esitatud seisukohas esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ning selgitab, et
10. jaanuaril 2016 paigutati V.K. III üksuse sektsiooni 3-2 kambrist 01 tema enda julgeoleku tagamiseks ja vangistusseaduse § 69 alusel ümber esimese üksuse lukustatud kambrisse nr
11. Vangla selgitab, et ehkki selles kambris ei paikne V.K. üksi, on seal viibivad isikud ja nende tegevus kõrgendatud järelevalve all ning tavapärasest sagedamini toimivad sellises kambris läbiotsimised keelatud esemete leidmiseks. Samuti selgitab vastustaja, et V.K.il on pidevalt olnud konflikte kaaskinnipeetavatega, mille puhul ta alati ise määratleb end kannatanuna, ent sageli ilmneb hiljem, et konfliktid saavad alguse V.K.i enda provokatiivsest ja manipuleerivast käitumisest. Vangla märgib, kui V.K. paigutatakse ümber uude kambrisse, tekivad sealgi varsti konfliktid ning ta nõuab jälle enda julgeoleku tagamiseks uut ümberpaigutamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlusest nähtuvalt tulenes kaebaja hinnangul oht tema elule ja tervisele eeskätt III üksuse sektsioonis 3.2 viibivatest teistest kinnipeetavatest. Kuivõrd kaebaja on
13. jaanuaril 2016 paigutatud III üksuse sektsioonis 3.2 paiknevast kambrist ümber eraldatud lukustatud kambrisse, ei saa temaga varem ühes sektsioonis viibinud isikud teda ohustada. Vangla on ise kinnitanud, et praeguses viibimiskohas on ohud V.K.ile minimeeritud. Vangla vastuses välja toodud V.K.iga seotud intsidentide loetelu arvestades on usutav, et V.K.i näol on tegemist väga konfliktse isikuga, kes läheb hõlpsalt tülli kaaskinnipeetavatega ning kellel on olnud tõsiseid probleeme ka vanglateenistuse korraldustele allumisega. Vangla peab küll tagama kõigi kinnipeetavate julgeoleku, ent ei pea igale kinnipeetavale tagama täpselt soovitud tingimusi või täpselt soovitud profiilile vastavaid kambrikaaslasi. Seega ei saa lõppkokkuvõttes tekkida olukorda, kus kinnipeetava enda käitumisest tingituna ei sobi talle ükski kamber. Kõige esmasema enda julgeoleku tagamiseks saab teha iga kinnipeetav ise. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada väidet, et konfliktid teiste kinnipeetavatega on tingitud üksnes taotleja varasemast kinni pidamisest Murru Vangla teatud üksuses, kindlasti pole taotleja ainus sellise taustaga kinnipeetav. Seega ei saa taotleja ühelgi juhul nõuda enda paigutamist mingisse konkreetsesse kambrisse või mõnda konkreetsesse sektsiooni. Juhul kui vangla (või vaideorgan või kohus) tuvastab, et olemasolevates tingimustes viibimine kujutab endast kinnipeetavale ohtu, tuleb tema või temale ohtu kujutavad kinnipeetavad ümber paigutada selliselt, et see oht oleks neutraliseeritud, ent kinnipeetav ei saa ise valida, kuhu ta ümber paigutatakse. Esialgse õiguskaitse meetmena saavad kõne alla tulla üksnes eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikud meetmed. Antud juhul on vajalik eesmärk (vahetu oht kaebaja elule ja tervisele seoses viibimisega III üksuse sektsioonis 3.2) saavutatud juba sellega, et kaebaja on sealt ümber paigutatud tugevama järelevalvega ning väiksemate suhtlemisvõimalustega eraldatud lukustatud kambrisse. Siinkohal ei ole oluline see, kas isiku lukustatud kambrisse paigutamine oli õiguspärane või mitte. Soovi korral on taotlejal võimalik vangla sellekohane
14. jaanuari 2016 käskkiri nt 5-1/31 vaidlustada, ent taotletud esialgse õiguskaitse kontekstis on taotleja selline paigutamine see igal juhul eesmärgipärane ega ole ka ilmselgelt õigusvastane. Neil asjaoludel tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2