1-15-9078/4

(15230103297)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi Deniss Slavnov süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raigo Aas Süüdistatav Deniss Slavnov – isikukood 38103170015, viibib Vanglas, kodakondsus määratlemata, algharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamist Kaitsja Karine Nersesjan (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Deniss Slavnov KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 21.06.2015.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 21.06.2015.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Deniss Slavnovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 1512 eurot riigituludesse. Kohustada Deniss Slavnovi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 217.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Deniss Slavnovile posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - glükoosipulbrid, kofeiinipulbrid, plastikpurgid, minigrip kilekotid, digitaalsed kaalud, kohviubade purustaja, plastiksüstal koos nõela ja nõelkaitsmega, kaks pakendit tühjade kasutamata minigrip kilekottidega (asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - sõiduauto VW Golf reg nr XXX (asub Tallinnas Rahumäe tee 6) anda XXX või tema poolt volitatud isikule KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Deniss Slavnovilt: - sularaha summas 567 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Rahandusministeeriumi kontole EE701700017001577198); - jalgratas Classic (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Deniss Slavnovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2011.a otsusega nr 1-11-6120 karistatud KarS 184 lg 2 p 2 järgi, uuesti omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 21.06.2015.a suures koguses (s.o vähemalt 10 isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid amfetamiini, marihuaanat 1-(1-bensofuraan-5-üül)-N-etüülpropaan-2-amiini (5-EAPB) ja metüleendioksümetamfetamiinihüdrokloriidi (MDMA). Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis Deniss Slavnon enda juures ning enda kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Golf (reg.nr XXX) kuni 21.06.2015.a kellani 08.32, mil ta nimetatud sõiduauto kõrvalistmel politsei poolt Tallinnas Raaadiku 7 juures kinni peeti. Sõidukile teostatud vallasasja läbivaatuse käigus koguti tema istmelt ja selle ümbrusest kokku 7,48 grammi pulbri ja pinnase seg, milles oli amfetamiinsulfaadi sisaldus 12% (puhtal kujul 0,66 grammi amfetamiini). Deniss Slavnovi seljakotis leiti ja võeti ära erinevates pakenditest kokku 5,20 grammi pulbreid, mis sisaldavad 9,4 %-16% amfetamiini sulfaadina (puhtal kujul amfetamiini 0,598 grammi), 0,33 grammi marihuaana ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 7,9 %, 12 kollast tabletti kogukaaluga 3,32 grammi, sisaldades 5-EAPB-d, 34 lillakat tabletti kogukaaluga 9,46 grammi, mis sisaldavad 34 % MDMA-d (puhtal kujul MDMA-d 2,70 grammi). Sõiduki pagasiruumist kilekotist kohviubade purustajast leiti ja võeti ära 0,78 grammi pulbrit, mis sisaldab 19% amfetamiinsulfaati (puhtal kujul 0,11 grammi amfetamiini) ja minigrip kilekott, milles 2,75 grammi pulbrit, sisaldades amfetamiinsulfaati 21% (puhtal kujul 0,42 grammi amfetamiini). Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis Deniss Slavnov enda elukohas Tallinnas XXX Hostelis (XXX ) toas nr 2, mille läbiotsimisel 21.06.2015.a alates kella 18.15 ajal andis Deniss Slavnov vabatahtlikult välja erinevaid purke, mis sisaldasid kokku 10,96 grammi pulbrit, milles varieerus amfetamiinsulfaadi protsent 10 ja 19 vahel (puhtal kujul amfetamiini 1,396 grammi). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, MDMA, marihuaana ja 5-EAPB kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-EAPB puhul keskmiselt 0,85 grammist (0,25-1,5 grammi), amfetamiini puhul 1,3 grammist, MDMA puhul 1,4 grammist ja marihuaana puhul 7,5 grammist. Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisaks ligikaudu 90 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise) pani Deniss Slavnov isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
4. peatükis
5. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Deniss Slavnov, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 30.10.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Deniss Slavnovi karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse aja algust hakata lugema alates Deniss Slavnovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.06.2015.a. Deniss Slavnovi nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega tema poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha summas 567,00 eurot ja jalgratas Classic väärtusega ligikaudu 200 eurot, mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.09.2015.a määruse nr 1-15-6808 alusel arestitud. 28.08.06.2015.a Politseija Piirivalveameti tagatiskontole Rahandusministeeriumi kontole EE
6. Jalgratas Classic asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee
7. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid konfiskeerida ja hävitada: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - glükoosipulbrid, kofeiinipulbrid, plastiktopsid, minigrip kilekotid, digitaalsed kaalud, kohviubade purustaja, plastiksüstal koos nõela ja nõelkaitsmega (asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6); - sõiduauto VW Golf reg nr XXX (asub Tallinnas Rahumäe tee 6) tagastada XXX või tema poolt volitatud isikule Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 1512 eurot riigituludesse. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus ajatamisega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. detsembri
9. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalasjas on tehtud narkootilise aine ekspertiis nr 15E-AN0749 mille maksumuseks oli 1092 eurot ja narkootilise aine ekspertiis nr 15E-AN0747 mille maksumuseks oli 420 eurot. Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu need ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Deniss Slavnovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-11-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik