← Eesti

3-14-51333/44

Obsah (12)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 157§ 158§ 79§ 59§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2016, Tallinn Hal

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

3-14-51333 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) kohustas 05.06.2014 ettekirjutustega nr 1-7/1742 ja nr 1-7/1749 vastavalt AS SEB Pank ja Tallinna Äripanga AS kehtestama Leedu Vabariigi kodaniku NS arvelduskontole käsutamise piirangu 30 ööpäevaks alates 05.06.
  2. Ettekirjutustes viidati nende tegemisele rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1302276 raames ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 38 ja § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel. Ettekirjutused täideti tähtaegselt.
  3. NS esitas 01.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1742 ja nr 1-7/1749 õigusvastasuse tuvastamiseks, viidates soovile esitada tulevikus vastustajale kahju hüvitamise nõue. RahaPTS § 40 lg 1 võimaldab ettekirjutuse teha üksnes rahapesu kahtluse korral, kuid RAB on ettekirjutuses tuginenud pelgalt rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimise vajadusele. Kaebaja suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust rahapesu kahtlustusega. NS kontodel oleva raha päritolu selgus 11.06.2014 kohtumisel ning tegemist on legaalsete sissetulekutega, mis on seotud kaebajale kuuluvate äriühingute (N, M OÜ, W OÜ, N OÜ, T OÜ) tegevusega (kasutatud sõidukite ost, müük ja vahendus). RAB-le olid need asjaolud teada juba ettekirjutuste koostamisel. RahaPTS § 40 lg-te 1 ja 3 ning § 41 lg-te 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses ei märgita nende faktilist alust, kuid see peab olema kajastatud eraldi dokumendis, mida tuleb puudutatud isikule üldjuhul tutvustada. Kaebajale sellist võimalust antud ei ole, kuigi ta seda 11.06.2014 taotles. Keeldumine ei saa rahapesu kahtluse puudumist arvestades olla õiguspärane. Ettekirjutused riivasid kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt, sest vaieldavate küsimuste tõusetumisel saanuks RAB piirduda kaebaja küsitlemisega või dokumentatsiooni analüüsimisega. Kontode käsutamist piirates ei arvestanud RAB asjaoluga, et nimetatud rahalised vahendid olid kaebajale vajalikud igapäevaseks toimetulekuks ning käsutuspiirang tekitas talle probleeme ja ebameeldivusi.
  4. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. RAB on haldusorgan, kes kontrollib saabunud rahapesukahtlusega informatsiooni ja RahaPTS § 40 sätestatud piirangute rakendamine ei sõltu kriminaalmenetluse alustamisest, vaid piisab teatud faktiliste asjaolude pinnalt tekkinud rahapesukahtlusest ning vajaduses tagada vara säilimine teatud ajani. Konkreetse haldusmenetlusega seotud rahapesukahtluse kontrolltoimik nr 1302276 avati 16.07.2013, kuid esimene teade kaebajaga seotud kahtlastest tehingutest laekus juba 04.10.
  5. Seega tekkis piirangu seadmise vajadus pikemaajalise haldusmenetluse tulemusena. RAB-le on praeguseks teada, et NS on kahtlustatav Leedu Vabariigi menetletavas kriminaalasjas nr XX-X-XXXXX-XX ning vaidlusalune vara on arestitud Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega nr X-XX-XXXX. Maakohtu määrusest nähtuvalt oli kaebajale teade 2

(8)3-14-51333 kuriteokahtlustusest kätte antud 04.06.
  1. NS andis 11.06.2014 toimunud kohtumisel RABle selgitusi ning kuna tema suhtes toimus paralleelselt kriminaalmenetlus, siis oli ettekirjutuste faktilistest asjaoludest NS informeerimisest keeldumine igati põhjendatud. Kuivõrd kogu kaebuse põhjendus on ehitatud üles valeväitele, et puudus kriminaalasi, siis on kaebus ilmselgelt põhjendamatu. Leedus menetletav kriminaalasi kaebaja ja temaga seotud ettevõtete suhtes algatati suuresti just RAB tehtud Eestis asuvate kontode analüüsi põhjal, millest ilmnesid rahapesule viitavad tunnused. RAB-l ei ole kohustust ega ka võimalust ennustada järgneva kriminaalmenetluse tulemust. Isegi kui RAB ei oleks rahapesukahtlusele viitavaid tunnuseid leidnud, on RAB ülesandeks RahaPTS § 37 lg 1 p 3 järgi ka kriminaaltulu jälitamine, mille säilimise tagamiseks (kuni vara arestimiseni kriminaalmenetluses) on samuti võimalik rakendada riiklikku sundi. Kuna Leedu kolleegide kaudu sealsetele uurimisorganitele saadetud materjali põhjal oli alust arvata, et alustatakse kriminaalmenetlust, kus rahapesu objekt või kriminaaltulu tuleb konfiskeerida, oli RAB poolt seatud piirang õigeaegne, proportsionaalne ja vajalik.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2015 otsusega NS kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RAB juhindus kaebaja kontode käsutamise piirangu kehtestamisel RahaPTS § 40 lg-test 1, 2 ja
  3. Pankadele tehtud ettekirjutustes ei pea RAB kajastama temale teadaolevaid asjaolusid ning selliste ettekirjutuste lakooniline sisu on õigustatud (vt RahaPTS § 38 lg 2, samuti Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12 ja 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13). Kaebaja pidi olema teadlik tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusest, mistõttu ei saa väita, et tal puudus piirangute põhjuste kohta igasugune informatsioon. Samuti oli kaebajal olemas teave temaga seotud ettevõtete Eestis asuvatel kontodel toimunud tehtud tehingute kohta. Kohus tutvus ettekirjutuste aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentidega 06.01.2015 RAB ruumides ja lühikokkuvõte edastati kohtule ka krüpteeritult. RAB käsutuses oleva informatsiooni valguses oli kaebaja kontodele käsutamispiirangu seadmine põhjendatud. Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega nr X-XXXXXX on samuti peetud põhjendatuks arestida W OÜ pangakontod. Ettekirjutuste tegemiseks oli RAB-l õiguslik alus ja sellele on ettekirjutustes ka viidatud. Kaebaja ei saa kirjutada vastustajale ette, kuidas RAB peaks menetlust läbi viima ning milliseid menetlustoiminguid tegema või tegemata jätma. RAB tegutses oma pädevuse ja kaalutlusõiguse piirides ning kohus ei ole tuvastanud nende ületamist. Kaebaja kontode suhtes kohaldatud ajutine piirang (30 ööpäeva) oli vajalik ja proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. NS palub 29.03.2015 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole ettekirjutuste tegemise seaduslikkust ja proportsionaalsust piisavalt põhjendanud.

§ 157

lg 2 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. See tähendab muu hulgas, et otsusega lahendatavas asjas peab olema tehtud määrus tõendi kogumiseks ja vastuvõtmiseks ning menetlusosalistel peab olema võimalus olla enne asja arutamise lõpetamist informeeritud, millistele tõenditele võib kohus otsuses tugineda. Praegusel juhul ei ole kohus neid nõudeid järginud ega otsust sisuliselt põhjendanud. Apellandile ei ole senini teada, milliste dokumentide alusel kohus järeldused tegi ning kaebajale ei ole tagatud reaalset võimalust avaldada nende suhtes oma arvamust, millega on rikutud NS põhiõigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Halduskohtu viide Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusele nr XXX-XXXX jääb arusaamatuks, sest praegune haldusasi ei puuduta W OÜ-d ning W OÜ-le ei ole ka Leedus mingit kahtlustust esitatud. Halduskohus ei ole vastanud kaebaja väitele, et 3

(8)3-14-51333 RAB võinuks piirduda tema küsitlemisega või dokumentatsiooni analüüsimisega. Kaebaja ei saa küll kirjutada RAB-le ette, kuidas vastustaja peaks menetlust läbi viima, kuid tal on õigus nõuda, et rakendatavad piirangud ei riivaks tema õigusi ebaproportsionaalselt. Vaidlusalused ettekirjutused olid NS suhtes ebaproportsionaalsed, sest RAB ei arvestanud asjaoluga, et piirangualused rahalised vahendid olid kaebajale vajalikud igapäevaseks toimetulekuks, tekitades sellega kaebajale probleeme ja ebameeldivusi. 6. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo vaidleb 06.05.2015 kirjalikus vastuses (ja 02.11.2015 täiendustes) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on otsuses põhjalikult selgitanud, miks on haldusorgan praegusel juhul tegutsenud oma pädevuse piires ja koostöös teise riigi rahapesu andmebürooga tõkestanud võimalikku rahapesu. RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud dokumendiga võib tutvuda kohus, mida halduskohus ongi teinud, tutvudes nii nimetatud dokumendiga kui ka toimikuga üldisemalt, jõudes selle tulemusel järeldusele, et piirangud olid õiguspärased. Harju Maakohtu 15.07.2014 määrus nr X-XX-XXXX kinnitab, et RAB rakendatud piirangud olid asjakohased ning aitasid kahtluse all olevat vara säilitada kuni kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseni. RAB analüüsi põhjal võis järeldada, et NS tegevus Eestis piirdus ettevõtete registreerimise ja pangakontode avamisega, kusjuures hulga äriühingute asutamine ja Eesti pankades kontode avamine ei olnud majanduslikult põhjendatud, vaid teenis tehingute tegeliku olemuse varjamise huve, mis viitas rahapesule. RAB pädevuses ei ole uurimisorganite suunamine nende uurimistegevuses (vt ka lahend nr 33-1-76-13, p 13) ning viimaste hilisem tegevus ei muuda RAB eelnevat tegevust õigusvastaseks. Samuti on RahaPTS § 37 lg 1 p 3 kohaselt RAB ülesandeks kriminaaltulu jälitamine ja riikliku sunni rakendamine. Praegusel juhul oli RAB-l kaebaja suhtes rahapesukahtlus ning alus arvata, et tema suhtes alustatakse kriminaalmenetlust, kus rahapesu objekt või kriminaaltulu tuleb konfiskeerida, mistõttu oli ka RAB seatud piirang õigeaegne, proportsionaalne ja vajalik. NS ei kasutanud Eestis avatud kontosid üldjuhul igapäevasteks ostudeks, mistõttu ei ole kaebaja sellekohased väited tõsiseltvõetavad. RAB ei saa piirangu lõpetamisel lähtuda pelgalt kaebaja seisukohast, et tema eluks vajalikud pangatoimingud on raskendatud, sest piirangute eesmärk on tagada vara säilimine. Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsuses nr 3-14-51336 toodud suunised RAB tegevuse ja haldusaktide põhjendamise kohta ei ole praktikas täidetavad, sest vastustaja tegevus ei piirdu üksikute kahtlaste tehingute kohta saadud teadete analüüsiga ja vastavate materjalide uurimisorganitele saatmisega. Praegusel juhul asutas Leedu kodanik Eestis neli äriühingut ja ostis lisaks ühe off-shore ettevõtte ning avas neljas Eestis asuvas pangas endale ja oma ettevõtetele kokku 15 kontot, omamata Eestis mingit reaalset äritegevust, vaid asus mitmete miljonite eurode ulatuses aktiivselt ostma kokku kasutatud autosid Lääne-Euroopast ja müüma neid kasumlikult Leedus. Isiku ja tema ettevõtete käitumismustri järgi tehingute tegemisel võis järeldada, et Eesti kontode kasutamise eesmärk võis olla maksukuritegu Leedu vastu ning sellest saadud tulu pesemine. Sellele analüüsile tuginedes alustatigi Leedus kriminaalmenetlust ning Leedu RAB palus Eesti RAB-l piirata kõik isikuga seotud varad, et neid oleks hiljem võimalik õigusabipalve alusel arestida. Osadel kontodel olid tehingud äritegevusest, osadel teeseldud tehingud rahapesu eesmärgil, osa kontosid aga seisid reservis, et neid rahapesuskeemides edaspidi kasutada. Leedu RAB kirjaliku loa alusel esitas vastustaja haldusasja nr 3-14-51336 raames Tallinna Ringkonnakohtule 11.09.2015 kirja nr 3-4-6/11-5 lisas 2 toodud Leedu RAB palve piirata isikuga seotud kontod, edastades ka RahaPTS § 38 lgs 2 sätestatud dokumendi. Kui rahvusvaheline kokkulepe keelab teabe edastamise ilma selle omaniku kirjaliku loata, ei saa erandit teha ka kohtuvõimudele ning vastavat teavet ei tohi märkida ka RahaPTS § 38 lg 2 sätestatud dokumenti. Oleks äärmiselt keeruline koostada RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud dokumenti iga ettekirjutuse jaoks nii, et oleksid järgitud kõik 4
(8)3-14-51333 kohtute poolt esitatud suunised, sest üldjuhul püütakse tehinguid rahapesuskeemides näidata võimalikult tõepärastena. RAB kuriteokahtlus tekib tihti isiku või isikute grupi finantskäitumise mustri järgi, mis on küll äratuntavad RAB eelneva kogemuse põhjal, kuid mida on haldusakti põhjendustes väga raske kajastada, sest rahapesu analüütikule elementaarsete asjaolude piisav lahtiseletamine võiks võtta uurimisorganitele esitatava materjali mõõtmed. Arvestades, et haldusasjades nr 3-14-51333, nr 3-14-51334, nr 3-1451335 ja nr 3-14-51338 on tegemist sama RAB toimikuga, kõik piirangud on seatud samadel alustel ja samade põhjendustega, kõigi kaebuste asjaolud on analoogsed, tuleks RAB haldusakte hinnata haldusasjas nr 3-14-51336 Tallinna Ringkonnakohtule juba 11.09.2015 edastatud faktiliste asjaolude alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1742 (tl 11-12; tl 16-17) ja nr 1-7/1749 (tl 13-14; tl 18-19) õiguslikuks aluseks oli RahaPTS § 40 lg 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega muu hulgas kehtestada kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Vastava ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused on ettekirjutuse tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui RAB sellest mõnel RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu. Seega eeldab RahaPTS § 40 lg 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.
  3. Tallinna Halduskohus nõudis 11.11.2014 määrusega vastustajalt välja ettekirjutuste tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid ja ettekirjutuste andmise sisulisi kaalutlusi kajastava dokumendi ning vastustaja edastas 13.11.2014 kohtule (tl 54-57) RAB 05.06.2014 esildise, mis on olnud kõigi NS ja temaga seotud äriühingute kontode piiramiseks tehtud 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1740 kuni 1-7/1753 aluseks. Viidatud dokument esitati kohtule krüpteeritult ja seda ei ole haldusasja toimikusse lisatud, sest RAB hinnangul esinevad RahaPTS § 38 lg 2 viimases lauses sätestatud alused dokumendi kaebajale tutvustamisest keeldumiseks (vt ka vastustaja esindaja seisukohad Tallinna Halduskohtu 22.12.2014 istungil – tl 73-74). Vaatamata sellele, et praegusel juhul on tegemist kaebajat koormavate ettekirjutuste põhistust sisaldava dokumendiga ja kaebaja huvi sellega tutvumiseks tuleb pidada iseenesest kaalukaks, on avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe (s.o RAB 05.06.2014 esildise) saladuses hoidmiseks ringkonnakohtu hinnangul selle teabe iseloomu ning rahapesu andmebüroole nii RahaPTS § 38 lg 3 neljandast lausest ja § 43 lg-st 3 kui ka rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades siiski ilmselgelt kaalukam kui kaebaja huvi kontrollida ettekirjutuse faktilist põhistust. Kaebaja õiguste kaitse on tagatud seeläbi, et vastava dokumendi nõuetele vastavust hindavad kohtud. Täiendavas vastuses apellatsioonkaebusele on RAB palunud lisaks arvestada haldusasja nr 314-51336 raames ringkonnakohtule esitatud RAB 11.09.2015 kirja nr 3-4-6/11-5 lisas 2 toodud Leedu RAB palvega piirata NS-ga seotud kontode käsutamine, kuna see puudutab 5
(8)3-14-51333 kõiki NS ja tema äriühingutega (sh sama rahapesukahtluse kontrolltoimikuga nr 1302276) seotud vaidlusi (haldusasjad nr 3-14-51333 kuni 3-14-51338). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud dokumendi praeguse haldusasja juurde võtmine vajalik. Vastustaja viidatud Leedu RAB pöördumisest nähtub üksnes palve piirata NS-ga seotud kontode käsutamine, kuid see ei kajasta mingeid sisulisi faktilisi asjaolusid, mis saaksid olla ettekirjutuste põhistuseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 04.09.2015 otsustes nr 3-10-3144 (p 21) ja nr 311-332 (p 11), et kriminaalasja menetleja taotlust ei saa samastada RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendiga. Samamoodi ei saa RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumenti asendada välisriigi RAB üldsõnaline taotlus.
  1. Tallinna Ringkonnakohus on RahaPTS § 40 alusel tehtavale ettekirjutusele esitatavaid nõudeid analüüsinud 29.01.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-2220 ning jääb seal väljendatud seisukohtade juurde. RAB 05.06.2014 ettekirjutustega seonduvat on ringkonnakohus lisaks hinnanud 17.09.2015 otsuses nr 3-14-51336 ja 25.11.2015 otsuses nr 3-14-
  3. RahaPTS § 38 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et RAB peab vastavas dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangut RahaPTS § 40 lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel. Kuna RAB-l on RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste põhjenduste märkimata jätmist õigustada ka kohustus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest, millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab.
  4. RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtava ettekirjutusega kuni 30 ööpäevaks vara suhtes käsutuspiirangu kehtestamine eeldab sättest tulenevalt esmajoones rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse esinemist. Seega peab vastava ettekirjutuse põhistamiseks RahaPTS § 38 lg 2 alusel koostatav eraldi dokument sisaldama tuvastatud asjaoludest lähtuvat põhjendust, millise vara osas ja millest tulenevalt on haldusorganil rahapesukahtlus tekkinud. Täiendavalt tuleb põhistada vara suhtes käsutuspiirangu rakendamise vajadust (nt asjaoludest tulenevalt võib piirangute kehtestamata jätmise korral eeldada vara mittesäilimist). Dokumendis ei pea olema välja toodud selged hinnangud, millise konkreetse eelkuriteoga võib piiratav vara olla seotud, sest sellist tingimust RahaPTS § 40 lg-st 1 ei tulene, vaid piisab kahtlusest, et piiratav vara võib olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 37 kohaselt ei ole RAB pädevuses kriminaalmenetluse alustamine ega läbiviimine, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks. Vara kriminaalne päritolu ning rahapesu või terrorismi rahastamine tuvastatakse lõppastmes kriminaalasja menetluses (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 33-1-76-13, p 13). Arvestades, et RahaPTS § 40 lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi olla sama kõrge, kui näiteks RahaPTS § 40 lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul. RahaPTS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu kehtivusajal eelkõige ise esitama RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta. Iseseisvat tähtsust ei oma, kas RAB avas rahapesukahtluse kontrolltoimiku vahetult enne ettekirjutuse 6
(8)3-14-51333 tegemist või sellest juba oluliselt varem, sest piiramine seondub siiski konkreetse tehingu, toimingu, ülekande või varaga.
  1. RAB 05.06.2014 ettekirjutuste nr 1-7/1740 kuni 1-7/1753 faktilisi asjaolusid kajastavaks dokumendiks RahaPTS § 38 lg 2 tähenduses on vastustaja kinnitusel RAB 05.06.2014 esildis. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud üldsõnaline esildis ei täida sisuliselt RahaPTS § 38 lg-s 2 toodud ettekirjutuse põhistamise eesmärki, kujutades endast sisuliselt vaid üldisi viiteid vastustaja RahaPTS-st tulenevale pädevusele, ülesannetele ja tegevuseesmärkidele, kuid ei sisalda mingeid konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis saaksid põhistada NS ja temaga seotud äriühingute kontode käsutamise piiramist. Konkretiseerimata hinnang äriühingute kahtlasele tegevusele ei ole ettekirjutuse põhistamiseks ilmselgelt piisav. Kuivõrd ettekirjutuse põhistus peab kohustuslikult sisalduma just RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendis ja RAB 05.06.2014 esildis põhistuse mõõtu välja ei anna, siis on RAB 05.06.2014 ettekirjutused nõuetekohaselt motiveerimata. Nagu ringkonnakohus märkis juba 17.09.2015 otsuses nr 3-14-51336 (p 14), ei sisalda RahaPTS § 38 lg-s 2 nõutud sisulist faktilist põhistust ka Leedu RAB palve NS-ga seotud kontodele käsutuspiirangute seadmiseks. Haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle õigusvastasust (vt haldusmenetluse seaduse §-d 54 ja 56; Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13). RahaPTS § 38 lg 2 järgi nõutava kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitatav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-121-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 22). Seejuures ei piisa haldusakti põhjendamise nõuete täitmiseks üksnes RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud dokumendi formaalsest olemasolust, vaid see dokument peab põhjendamiskohustuse täitmiseks ettekirjutuse põhistust ka tegelikult sisaldama.
  2. Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh kriminaalasja materjalides) ja RAB-l puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see haldusorganit ettekirjutuse RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). Kohtupraktikas on küll peetud erandina võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan nendest kaalutlustest haldusakti andmisel lähtus (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15), kuid see lähenemine ei ole antud vaidluses asjassepuutuv, sest saaks õigustada üksnes põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti haldusmenetluse seaduse § 58 alusel tühistamata, mitte õigusvastaseks tunnistamata jätmist. Haldusakti õigusvastasuse seisukohast ei oma samas tähtsust, kas haldusorgani poolne rikkumine (sh puudulik motiveerimine) võis mõjutada asja sisulist otsustamist või mitte ning haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise korral ei ole võimalik jätta tuvastamiskaebust rahuldamata (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 26). Vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et Harju Maakohtu 03.07.2014 määrusega nr X-XX-XXXX (tl 27-29p) on NS kontod Leedu ametiasutuse õigusabitaotluse raames arestitud, sest haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (

§ 158

lg 2) ning RAB 05.06.2014 ettekirjutuste tegemise järgselt teatavaks saanud asjaoludega ja toimunud sündmustega ei saa ettekirjutusi tagasiulatuvalt põhistada. 15. Ringkonnakohus märkis haldusasjas nr 3-13-2220, et RAB-le RahaPTS § 38 lg-ga 2 pandud kohustuse täitmine tagaks muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse sisulise kohtuliku kontrolli võimaluse ning arvestades nii RAB-le kui ka kohtule antud volitusi piirata vajaduse korral puudutatud isiku juurdepääsu nimetatud teabele, ei saaks sellise dokumendi vormistamata jätmist õigustada RAB tegevuse konfidentsiaalsusega. Erinevalt RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatust ei anna RahaPTS § 38 lg 2 RAB-le alust keelduda 7

(8)3-14-51333 vastava dokumendi edastamisest ettekirjutuse õiguspärasust kontrollivale halduskohtule, kuid haldusorganil on alati võimalik esitada kohtule taotlus piirata

§ 79

lg-te 1 ja 2 ning § 88 lg 2 alusel teiste menetlusosaliste juurdepääsuõigust edastatavale dokumendile. Kui RAB vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevaid andmeid RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendis ei kajasta või seda halduskohtule ei esita, tuginedes näiteks RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatule (mis iseenesest ei välista RAB algatusel teabe edastamist ka rahapesu vältimiseks tehtud ettekirjutuse peale esitatud kaebust menetlevale halduskohtule), siis võtab ta sellega riski, et kohus hindab vaidlusaluse asjaolu

§ 59

lg 4 alusel tema kahjuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsus nr 3-11-1156, p 17). Kui rahapesukahtlus põhineb välisriigi edastatud dokumentidel või operatiivteabel, mida RAB ei tohi rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt ilma teabe andnud välisriigi nõusolekuta halduskohtule avaldada ega edastada, siis ei saa RAB ettekirjutuse tegemisel tugineda ainuüksi säärasele informatsioonile. Sellise teabe võtab RAB asutusesiseseks kasutamiseks ja analüüsimiseks. Kui koosmõjus muu RAB käsutuses oleva teabega või täiendavate toimingute tulemusel ilmneb, et rahapesukahtlus on põhjendatud, on RAB-l võimalik koostada RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokument, mis ei sisalda viiteid välisriigilt laekunud teabele. Ringkonnakohus rõhutab veelkord (vt p 12), et näiteks RahaPTS § 40 lg 1 alusel esmase ettekirjutuse tegemise korral ei pea RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokument olema väga üksikasjalik, kuid selles tuleb siiski vähemasti lühidalt välja tuua, millised faktilised asjaolud ettekirjutuse koostamise tingivad (nt teatud põhjustel kahtlust äratav käitumismuster tehingute või ülekannete tegemisel vmt). Seejuures puudub haldusorganil vajadus kirjutada nimetatud dokumendis n-ö igaks juhuks lahti kõiki erialatermineid, millega konkreetset tehingute vormistamise skeemi või isikute käitumismustrit rahapesu analüütikute tegevuspraktikas tähistatakse (nt „phishing“, „smurfing“, „sulatamisteenus“ jm), vaid sellised ettekirjutuse motivatsiooni mõistmist hõlbustavad selgitused saab vajaduse korral esitada kohtule täiendavalt. 16. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 3 alusel tuleb NS apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega rahuldab NS kaebuse ning tunnistab RAB 05.06.2014 ettekirjutused õigusvastaseks. 17.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et NS on tasunud esimese ja teise astme kohtus riigilõivu kokku 30 eurot (tl 5; tl 91). Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kaebaja andmeid esitanud. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab NS apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab NS kaebuse, peab menetluskulud

§ 108lg 1 alusel kandma vastustaja.

Seega tuleb PPA-lt mõista NS kasuks menetluskulude katteks välja 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.