Obsah (11)

§ 142§ 187§ 3111§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-17311 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esi

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. AS Maleko esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Lõunapiim vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kostja ja hageja leppisid kokku katusetööde teostamise kostja abihoonete juures asukohaga Mõniste vald Võrumaa. Hageja on tööd teostanud, mille kohta on 25.03.2014 esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise akt MO
2. Vastavalt poolte kokkuleppele oli tööde maksumuseks 18 924 eurot, mille kohta on hageja esitanud arve MO7030, millest kostja on 21.11.2014 tasunud 1000 eurot. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja oma rahalisi kohustusi täitnud. Hageja nõue on summas 20 160,41 eurot, millest põhinõue 17 924 eurot, viivis 2 196,41 eurot ning võla sissenõudmiseks tehtud kulutused 40 eurot.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale elektrooniliselt 18.11.2015 (

§ 3111lg 3).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Lõike 2 kohaselt hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas 2 täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20 160,41 eurot, millest põhinõue on 17 924 eurot, viivis 2 196,41 eurot ning võla sissenõudmiseks tehtud kulutused 40 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 900 eurot ning õigusabikulud summas 350 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 900 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esitatud arvelt nähtub, et hagiavalduse koostamiseks on kulunud 1 tund ning tunnihind on 350 eurot. Kohtupraktikas (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13) on mõistlikuks tunnitasuks peetud 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt ei pea kohus tunnitasu 350 eurot mõistlikuks. Lähtudes kohtupraktikast on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulud käesolevas asjas 120 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 162lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud summas 1020 eurot kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3