Obsah (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-434 Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- 3-14-434 tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) koostas 05.05.2014 kontrollaktid nr 16-190-14003LHM ja 16-190-14-004LHM (III kd, tl 6-9), millega peatas OÜ-le Alfafish kuuluva kauba (külmutatud kalatooted) käitlemise. Kaup tunnistati kontrollaktidega mittenõuetekohaseks
a mais kehtinud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse (LKVetJS) § 44 lg 2 alusel.
VTA koostas 12.05.2014 kontrollaktid nr 16-190-14-005LHM ja 16-190-14-006LHM (I kd, tl 9-12), millega kohustas kaebajat hävitama veovahendites registreerimisnumbritega 719 YHH (haagise registreerimisnumber 895 MLK) ja 727 YHH (haagise registreerimisnumber 526 BHM) olevad kaubasaadetised hiljemalt 13.06.2014 (p 1); esitama andmed kauba kõrvaldamise / hävitamise kohta hiljemalt 23.05.2014 (p 2); kooskõlastama VTA-ga kõik kauba käitlemisega seotud tegevused (p 3). Kontrollaktide põhjenduste kohaselt ei ole kaubasaadetisega kaasas Rootsi pädeva asutuse väljastatud originaalsertifikaati ega seda väljastanud pädeva asutuse kinnitatud koopiat (LKVetJS § 42 lg 1 p 1) ning Rootsi pädev asutus ei ole nõus kaubasaadetist tagasi võtma. Kauba saatmiseks tagasi päritoluettevõttesse nr 946 Simrishamns Fryhus AB (Rootsis) taotleti nõusolekut sertifikaadi väljastanud pädevalt asutuselt, kelle teatel on veterinaarsertifikaat võltsimise tunnustega.
OÜ Alfafish esitas 16.05.2014 VTA-le taotluse (I kd, tl 13) mitte rakendada 12.05.2014 kontrollaktides käsitletud kauba hävitamiskohustust ja kasutada meetmeid, mis vastaksid kauba päritolule. Taotluses selgitas OÜ Alfafish juhataja, et kaup, mis oli Venemaalt tagastatud ning mille kohta ei olnud päritolu kinnitavaid dokumente, on soetatud ettevõtetest Fischimport Kukshaus (mis omakorda soetas selle ettevõttest Louis Schoppenhauer GmbH) ja OÜ-st Omul-Fot, veokid laaditi Klaipedas. Kauba müüjad kinnitavad vajadusel kauba soetamist ja võivad esitada kauba päritolu tõendavaid dokumente. Rootsi päritolule viitavad kleebised on paigaldatud Leedu laos eesmärgiga soodustada eksporti Venemaale. Taotluse koostaja tunnistab, et oli teadlik kauba valest markeeringust ja Rootsi sertifikaadi mittekehtivusest, kuid kasutas neid eesmärgiga lihtsustada kauba sissevedu Venemaale. OÜ Alfafish lisas taotlusele OÜ Omul-Fot ja Fischimport Kukshaus müügiarved ning Louis Schoppenhauer GmbH loa ühendusesiseselt kalatoodetega kauplemiseks.
OÜ Alfafish esitas 11.06.2014 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-434), milles palus tühistada VTA 12.05.2014 kontrollaktid, teha VTA-le ettekirjutus anda haldusakt, millega rahuldada kaebaja taotlus, vabastada kaubasaadetis ja võimaldada kaebajal ilma lisatin2

(14)3-14-434 gimusteta võtta vastu kaubasaadetise valdus või alternatiivselt kohustada VTA-d võimaldama kaebajal ilma lisatingimusteta võtta vastu kaubasaadetise valdus ja eemaldada see ladustamiskohast. 5. OÜ Alfafish esitas 15.09.2014 VTA-le täiendava taotluse haldusmenetluse uuendamiseks koos lisadokumentidega (III kd, tl 13-26). 6. VTA jättis 23.09.2014 otsusega nr 20 (III kd, tl 27) kaebaja 16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused haldusmenetluse uuendamiseks rahuldamata. Olles läbi vaadanud OÜ Alfafish poolt pärast haldusmenetluse lõppemist esitatud dokumendid, mis väidetavalt kinnitavad haldusmenetluses antud haldusaktide esemeks oleva kauba päritolu, leidis VTA, et dokumendid ei võimalda kindlaks teha 05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktidega kinni peetud, mittenõuetekohaseks tunnistatud ja hävitamisele suunatud kaubasaadetiste päritolu. See on tingitud asjaolust, et kaubal ja selle pakenditel puuduvad tähised ja muud iseloomulikud tunnused (välja arvatud tuvastatult võltsitud markeeringud), mistõttu ei ole võimalik saadetisi siduda esitatud dokumentidega, s.t pole võimalik tuvastada, et esitatud dokumendid on koostatud nimelt kontrollaktide esemeks oleva kauba kohta (dokumentides puuduvad viited kõnesoleva saadetise märgistusele ja veovahenditele). Seetõttu ei ole ära langenud kontrollaktide aluseks olevad asjaolud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1) ja pole ilmnenud uusi tõendeid, mis annaksid aluse kontrollaktidega tuvastatud asjaolude ja tehtud ettekirjutuste ümbervaatamiseks (HMS § 44 lg 1 p 2). HMS § 44 lg-s 1 toodud haldusmenetluse uuendamise alused puuduvad. 7. OÜ Alfafish esitas 26.09.2014 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-52229), milles palus tühistada VTA 23.09.2014 otsuse nr 20 ja 05.05.2014 kontrollaktid või alternatiivselt kohustada VTA-d rahuldama kaebaja 16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused ning uuendama haldusmenetlused, mille käigus anti 05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktid. Samuti taotles kaebaja VTA-le ettekirjutuste tegemist anda haldusaktid, millega tunnistada kaubasaadetis nõuetekohaseks ning edastada lõhe seljad (17 100

kg)ja lõhe kõhuääred (3600
kg)päritoluettevõttele Louis Schoppenhauer GmbH ning lõhe kõhuääred (19 950
kg)OÜ-le Omul-Fot või alternatiivselt Bakkafrost P/F-le või muule päritoluettevõtteks olevale isikule. 8. Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-14-434 ja nr 3-14-52229 ühte menetlusse. 9. OÜ Alfafish kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) VTA kontrollaktid on põhjendamata ja kaalutlusvigadega. LKVetJS § 44 lg 5 kohaselt on kaubasaadetise hävitamine lubatud juhul, kui seda ei ole võimalik saata päritoluriiki. Sätte mõtteks on reimpordi korral kauba jõudmine lähetajani. Vastustaja tuvastas, et saadetise Rootsi päritolu näitavad sertifikaadid ei olnud ehtsad ja Rootsi ei ole kauba päritoluriik, kuid see ei välista, et kauba tagasisaatmine päritoluriiki ei ole võimalik. 2) Lõhe kõhuääred on soetatud OÜ Omul-Fot poolt ja imporditud Euroopa Liitu (EL) Fääri saartelt. Kaup on ametlikult sisenenud EL-i. Tasutud on kaubaga seotud impordimaksud ning täidetud on kõik tolliformaalsused. Kauba omandiõigus on üle läinud OÜ-le Omul-Fot, kellel on olemas kauba säilitamiseks külmladu. Seega tuleb osaliselt kauba päritoluettevõtteks lugeda OÜ-d Omul-Fot ning kaup vastavas osas talle tagasi saata. Enne Venemaalt tagasipöördumist liikus kaup välja just OÜ Omul-Fot külmlaost ehk kauba päritoluks oli just vastav ladu. 3) Kauba hävitamine on liiga karm karistus. Kauba hävitamisele tuleb eelistada täiendavate andmete kogumist. Tootja saab määrata kauba päritolu ka pakkekarbi, pakkematerjali ja pakkimise viisi järgi. Vastavaid andmeid on võimalik koguda pakendi ja kauba fotografeerimise teel. Vastustaja asus uurimispõhimõtet täitma hilinenult. Kauba päritolu määramine on võima3

(14)3-14-434 lik. Vastustaja on põhjendamatult asunud täitma ja järgima Venemaa veterinaarameti tagasisaatmise määrust. Vastustaja on järjepidevalt eitanud kauba päritolu väljaselgitamise võimalusi ning püüdnud saada kinnitusi vastupidisele. 4) Kaebaja edastas 16.05.2014 vastustajale kauba päritolu puudutava dokumentatsiooni ja on kinnitanud kauba soetamist ettevõttest OÜ Omul-Fot ja osaliselt Saksa ettevõttest Fischimport Kukshaus. Ettevõtted on seda ka ise kinnitanud, mistõttu on kaup võimalik tagastada nii kaebajale kui ka müüjatele. Bakkafrost P/F-lt soetatud kauba osas on LKVetJS § 42 lg-s 1 toodud nõuded täidetud, mistõttu puuduvad takistused selle päritoluettevõttesse toimetamiseks. Saksamaa pädev asutus ei ole väitnud, et kauba päritolu ja liikumist ei ole võimalik kindlaks teha, vaid on märkinud, et kauba päritolu ei ole kindlaks tehtud. Puuduoleva sertifikaadi hankimisel Louis Schoppenhauer GmbH-lt on seaduse nõuded täidetud kogu kauba suhtes ja kogu kaup on võimalik saata tagasi päritoluettevõttesse. 5) Kaubasaadetise tagastamisel koostas Venemaa tollipunkt aktid nr 69 09/00005 ja 69 09/00004, milles kinnitatakse, et kaup on tagastatud Venemaa tollipunktist muutumatul kujul. Kaup on toodetud Euroopas ja seda ei õnnestunud eksportida Venemaale. Kuigi vastustaja on haldusmenetluse raames ise püüdnud kauba päritolu välja selgitada (pöördunud Saksamaa veterinaarameti poole), keeldub vastustaja järjepidevalt kauba päritolu tõendavaid dokumente arvestamast ega soovi menetluse uuendamise kaudu teistsuguseid akte anda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ) nr 1069/2009 art 22 p 1 sätestab saadetiste registreerimise ja dokumentide säilitamise kohustuse ning p 2 kohustab kasutama süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad teha kindlaks kaubasaadetise liikumise EL-s. Uuendatud haldusmenetluses oleks võimalik võtta arvesse esitatud andmeid ja dokumente ning soovi korral koguda täiendavaid tõendeid, mis peavad eksisteerima kooskõlas eelviidatud määrusega. VTA otsuses on vastustaja positsioon vastuoluline, kuna vastustaja ei usalda kauba päritolu tõendavaid dokumente ning usaldab kaubakastidel olevaid kleebiseid. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kaubal olev kleebis olla usaldusväärsem kui mitmed kauba liikumist ja päritolu tõendavad dokumendid. Olukorras, kus on võimalik koguda lisaandmeid või vajadusel teha kauba osas ekspertiise ja vaatlusi, on kauba hävitamine ja haldusmenetluse uuendamata jätmine välistatud. Otsuse tegemisel esinevad selged kaalutlusvead. Vastustaja ei saa keelduda menetluse uuendamisest HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. 6) Kaebaja viitas kauba päritolule enne kontrollaktide andmist, mistõttu pidi vastustaja HMS §-de 5 ja 6 kohaselt uurima päritolu väljaselgitamise võimalusi. Kooskõlas HMS §-ga 36 pidi vastustaja osutama päritoluettevõtte poole pöördumise ja ekspertiisi läbiviimise võimalusele. Kaebajale ei tehtud ettepanekut kauba päritoluandmete esitamiseks. Kaebaja esitatud dokumentide ebapiisavuse korral oleks vastustaja pidanud selgitama välja asjaolud ning koguma selleks tõendeid (HMS § 6). Uurimispõhimõtte kohaldamata jätmise tulemuseks on ebaproportsionaalse meetme valik. Kontrollaktide andmisel ei ole teostatud vajalikul määral kaalutlusõigust (HMS § 4). Vastustaja on viivitanud ebamõistlikult kaebaja taotluste lahendamisega, rikkudes efektiivse haldusmenetluse põhimõtet. 7) Väär on vastustaja seisukoht, et kaubal ja selle pakenditel puuduvad tähised ja muud iseloomulikud tunnused. Louis Schoppenhauer GmbH 11.09.2014 kirjas selgitatakse, et kauba pakendi ja pakendamise viisi järgi otsustades on suure tõenäosusega tegemist nende poolt toodetud kaubaga ning kauba näidiste alusel on kauba tuvastamine võimalik. Kuna kaubal on selle identifitseerimist võimaldavad iseloomulikud tunnused, siis on kauba seos esitatud dokumentidega tuvastatud. Lisaks on võimalik siduda kaupa konkreetsete päritoluettevõtetega ka muude tõendite kaudu (vahendajate kinnitused, pakkelehed, saatekirjad, arved, transpordidokumendid jne). Kõiki tõendeid tuleb arvestada kogumis. 4

(14)3-14-434

Veterinaar- ja Toiduamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kontrollaktid on õiguspärased ja kooskõlas nende aluseks olevate faktiliste asjaolude ning asjassepuutuvate õigusnormidega. Kontrollaktid vastavad HMS § 56 nõuetele ning nende andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu. 2) Kaebaja 16.05.2014 selgituse kohaselt oli ta teadlik, et kaup ei pärine Rootsi ettevõttest. Leedus kaubale paigaldatud Rootsi päritolule viitavaid markeeringuid ja mittekehtivaid Rootsi veterinaarsertifikaate kasutas kaebaja eesmärgiga lihtsustada kauba importi Venemaale. Kaebaja väidete kohaselt pärineb kaup Saksamaa tunnustatud ettevõttest, kuid Saksamaa pädev asutus ei andnud nõusolekut kauba tagasivõtmiseks. Keeldumise põhjuseks on asjaolu, et kaubasaadetise pakend ja märgistus ei vasta päritoluettevõtte toodangule ning kauba tegelikku päritolu ja liikumist ei ole võimalik kindlaks teha. 3) Kontrollaktide esemeks olevate kaubasaadetiste tegelikku päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kauba markeering viitab päritoluettevõttena Rootsi ettevõttele, kuid see info ei vasta tõele. Seda kinnitab Rootsi pädeva järelevalveasutuse poolt kinnitatud veterinaarsertifikaadi võltsituse fakt ja seda möönab ka kaebaja. Kuna kaubal tegelikkusele vastav märgistus puudub ja sellest asjaolust tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebaja või kolmandate isikute väited kauba päritoluettevõtte kohta on tõesed või mitte (Saksamaa järelevalveasutuse 22.08.2014 kiri kinnitab, et kaebaja väide kauba pärinemisest Saksamaa ettevõttest ei ole õige), siis ei saa kauba päritolu kohta teha muud järeldust, kui et tegemist on tundmatu päritoluga kaubaga. Päritoluettevõttena saab käsitleda üksnes seda ettevõtet, kes on kaubasaadetisse kuuluva toote valmistanud. Mistahes vahendajaid, kellelt kaebaja on kauba väidetavalt ostnud, ei saa lugeda päritoluettevõteteks. Seega ei ole küsimus, kas vahendajatele saab kaupa tagasi saata või mitte, antud vaidluse lahendamisel asjakohane. 4) Tegemist on mittenõuetekohase kaubasaadetisega LKVetJS § 44 lg 2 tähenduses. Seda, millisel viisil on võimalik sellist kaubasaadetist edasi käidelda, reguleerib LKVetJS § 44 lg
Põhimõtteliselt sätestab seadus valiku kahe variandi vahel – tagasisaatmine päritoluriiki või hävitamine. Praegusel juhul on esimene variant välistatud. Tingimused, mille täitmisel on lubatud Eestisse importida EL välisest riigist tagasisaadetud loomseid saadusi, sätestab LKVetJS §
Saadetiste Eestisse toimetamine pole lubatud, sest LKVetJS § 42 lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud. LKVetJS § 42 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimust ei ole võimalik põhimõtteliselt täita, sest kauba päritoluettevõtet ei ole võimalik tuvastada kauba markeeringute ja kaubaga kaasas olnud päritoludokumentide võltsituse tõttu. Seetõttu on kauba päritoluettevõttesse tagasisaatmise võimalus välistatud. Nõuetekohase veterinaarsertifikaadi puudumine on impordi keelamise alus ka LKVetJS § 34 p 5 kohaselt. 5) Kaebaja väide, et "nüüdse segaduse on põhjustanud kauba pakenditel olnud ebaõiged kleebised", ei kajasta tegelikkust adekvaatselt. Vaidlustatud haldusaktide andmise (ehk selle, mida kaebaja nimetab segaduseks) on põhjustanud fakt, et kauba tegelikku päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Selle asjaolu omakorda on põhjustanud fakt, et kauba kohta on esitatud võltsitud dokumente ja samuti on võltsitud kauba pakenditele kantud kaupa identifitseerivad kleebised. Viimatinimetatud fakti on kaebaja ka omaks võtnud. Kuivõrd tegelikkusele vastavaid kaupa identifitseerivaid andmeid ei ole, siis ei ole kaupa võimalik seostada ühegi tema õiget päritolu väidetavalt kinnitava dokumendiga. Samuti on ebaõige kaebaja väide tõlkeveast. 6) Kauba tegeliku päritolu kindlakstegemise võimatuse tuvastas vastustaja (vaadeldes kaupa, selle märgistust ja kauba kohta esitatud dokumente) enne kontrollaktide andmist. Hilisemad päringud olid kantud eesmärgist koguda täiendavaid andmeid ja tõendeid selle kohta, kes ja mis asjaoludel on esitanud kaubasaadetise liikumise kohta võltsitud dokumente (kuivõrd tegemist on suuremahulise kaubasaadetisega, mille väidetava liikumisega on olnud seotud mit5

(14)3-14-434 me EL liikmesriigi ettevõtted, tegelevad asjaolude uurimisega lisaks Eesti järelevalveorganile ka Saksamaa ja Rootsi pädevad asutused ning Euroopa Komisjon). Pärast kontrollaktide andmist aset leidnud teabevahetus ei ole suunatud kauba päritoluettevõttesse tagasisaatmise võimaluse väljaselgitamisele (selle võimatuse tegi vastustaja kindlaks juba kontrollaktide andmisel), vaid kauba liikumise kohta esitatud andmete täiendavale kontrollimisele. 7) Väide, et kauba päritolu väljaselgitamise viisid ei ole ammendatud ja tootja saab määrata pakkekarbi, pakkematerjali ja pakkimise viisi järgi, on asjatundmatu ja väär. Praegusel juhul ei ole küsimus mitte kauba pakkimise kohas, vaid kauba enda päritolus. Täpsemalt on vajalik tuvastada, et kaup pärineb konkreetsest tunnustatud ettevõttest. Rõhutada tuleb, et praegusel juhul puuduvad kauba pakenditel muud kauba identifitseerimist võimaldavad andmed peale etikettide, mis on ilmselgelt võltsitud ja mille võltsitust tunnistab ka kaebaja. Kui kaup on pakendatud identifitseerimisandmeteta pappkarpidesse, siis on ilmselge, et kauba pakendamise koha ja pakenditesse paigutatud kauba päritolu kohta ei ole tõsikindlaid andmeid võimalik saada. 8) Fischimport Kukshaus, kelle kaudu olevat liikunud Saksamaa päritoluettevõttest pärit kaup, väidab 30.05.2014 avalduses 7 kg pakkides kauba ostmist ning selle müümist kaebajale. Samuti kinnitab ettevõte, et on nõus selle tagasi võtma. Kaebaja väidab aga 08.09.2014 seisukohas, et ei ole samalt vahendajalt 7 kg pakkides kaupa ostnud ja seda tõendavat seisukoha lisas 1 toodud kiri (samuti dateeritud 30.05.2014). Kui võrrelda kaebuse lisas 7 ja 08.09.2014 seisukoha lisas 1 toodud dokumente, siis on ilmselge, et need on erinevad 7 kg pakkides kauba tarnimise osas. Järelikult ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega. Viidatud 30.05.2014 kirjade usaldusväärsust kahandab seegi, et mõlemas dokumendis on väljendatud valmisolekut kaup lattu tagasi võtta, kuid Saksamaa veterinaarasutuse 22.08.2014 kirjast nähtuvalt Fischimport Kukshausil ladu puudub. Kaebaja esitatud arved ei ole samuti seostatavad Eestisse jõudnud kaubasaadetisega (arvetele märgitud veovahendite numbrid ei kattu). 9) 23.09.2014 otsuse õiguslik ja faktiline alus on otsuses kirjeldatud ning vastustaja ei ole tuvastanud haldusmenetluse uuendamise aluste esinemist. VTA vaatas kaebaja esitatud dokumendid läbi ning leidis, et need ei võimalda teha kindlaks kaubasaadetiste päritolu. Kaubal ja selle pakenditel puuduvad tähised ja muud iseloomulikud tunnused (välja arvatud tuvastatult võltsitud markeeringud), mistõttu ei ole võimalik saadetisi siduda esitatud dokumentidega. Kuivõrd HMS § 44 lg-s 1 toodud haldusmenetluse uuendamise alused puuduvad, otsustas vastustaja jätta haldusmenetluse uuendamata. 11. Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2014 otsusega OÜ Alfafish kaebuse rahuldamata. 1) 12.05.2014 ettekirjutused on õiguspärased. LKVetJS § 44 lg 3 kohaselt teeb piiripunkti veterinaarjärelevalve ametnik mittenõuetekohase kauba puhul veterinaarkontrolli tegemist tõendavale dokumendile märke selle kohta, et kaubasaadetis tuleb saata tagasi päritoluriiki või hävitada. Mittenõuetekohase kaubasaadetise mõiste on sätestatud LKVetJS § 44 lg-s 2 ning vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuste aluseks olnud kaubasaadetis on mittenõuetekohane. On õige, et kooskõlas LKVetJS § 44 lg-ga 5 tuleb eelistada mittenõuetekohase kaubasaadetise päritoluriiki saatmist selle hävitamisele, kuid kaubasaadetise päritoluriiki tagasisaatmise võimatuse korral (päritoluriiki ei ole võimalik kindlaks teha või päritoluriigi pädev asutus ei anna luba) on ainsaks võimaluseks mittenõuetekohase kaubasaadetise hävitamine. Vaidlust ei ole selles, et veovahendites olnud külmutatud lõhe selgroogude ja kõhuäärte veterinaarsertifikaadid ja markeeringud on võltsitud ning kaebaja on võltsimist tunnistanud. 05.05.2014 ettekirjutuste alusel kauba kinnipidamisel võttis VTA ühendust kauba väidetava 6

(14)3-14-434 päritoluriigi pädeva asutusega, kuid selle tulemusel selgus, et kauba dokumendid (markeering ja sertifikaadid) on võltsitud. Seega püüdis VTA esmalt kohaldada LKVetJS § 44 lg-s 3 sätestatud võimalust saata kaup tagasi päritoluriiki, kuid võltsingu tõttu ei olnud see võimalik. See nähtub ka 12.05.2014 kontrollaktidest. Kaubasaadetise sertifikaadi ning pakendite markeeringute võltsituse tõttu ei olnud VTA-l võimalik tuvastada kaubasaadetise päritoluriiki(

e)ning võtta ühendust sealse(
te)pädeva(
te)asutus(t)ega, kes saaks anda nõusoleku kaubasaadetise tagasisaatmiseks selle päritoluettevõttesse (LKVetJS § 42 lg 2). Kuna kaebajale oli teada võltsitud dokumentide olemasolu ning asjaolu, et kaup ei pärine Rootsist ning Rootsi pädevalt asutuselt nõusoleku saamine päritoluriigi ettevõttesse kauba toimetamiseks ei ole võimalik, siis oleks kaebaja pidanud vastavalt HMS § 38 lg-le 3 sellest VTA-d teavitama. Kaebaja on väitnud, et ta viitas kauba päritolule enne 12.05.2014 kontrollaktide andmist, kuid ei ole seda tõendanud. VTA 12.05.2014 kontrollaktid ei ole põhjendamata. Aktidest nähtuvad õiguslikud alused ning need on seotud faktiliste asjaoludega. Samuti nähtub aktidest LKVetJS § 44 lg-s 3 toodud kahe alternatiivi kaalumine ning see, miks ei ole kauba tagasisaatmine päritoluriiki võimalik ning teha saab üksnes kaubasaadetise hävitamise ettekirjutuse. Kaubasaadetise dokumentatsiooni puudumine ja võltsitud dokumentatsiooni olemasolu viis kaalutlusõiguse nullini ning kooskõlas LKVetJS § 44 lg-tega 3 ja 5 ei olnud VTA-l 12.05.2014 kontrollakte andes võimalik teha muud otsust kui nõuda kaubasaadetise hävitamist. Seega on 12.05.2014 kontrollaktid kooskõlas kehtiva õigusega (sh kaalutlusõiguse piiridega), proportsionaalsed ja eesmärgipärased. Seoses kaebaja väitega, et Bakkafrost P/F-lt soetatud kauba osas puuduvad takistused selle päritoluettevõttesse toimetamiseks, märkis kohus järgmist. LKVetJS § 42 lg 1 p 1 näeb ette, et ühendusevälisest riigist Euroopa Liitu tagasi saadetud EL päritolu loomset saadust sisaldavat kaubasaadetist on lubatud toimetada ühendusevälisest riigist Euroopa Liitu, kui kaubasaadetisega on kaasas kas kaubasaadetise kohta väljastatud sertifikaadi originaal või selle väljaandnud järelevalveametniku kinnitatud sertifikaadi koopia koos põhjendusega kaubasaadetise tagasisaatmise kohta ning kaubasaadetise eest vastutava isiku või ühendusevälise riigi pädeva asutuse garantiikiri, milles kinnitatakse, et loomset saadust on ladustatud ja veetud nõuetekohastes tingimustes ning seda saadust ei ole töödeldud. Praegusel juhul ei ole ka väidetavalt Bakkafrost P/F-lt soetatud kaubasaadetisel nõuetekohast sertifikaati, mistõttu on kaebaja väide asjakohatu. Kaebaja ei ole sellise sertifikaadi olemasolu tõendanud. Kohus nõustus vastustajaga, et praegusel juhul ei ole küsimus selles, kus kaubasaadetis pakendati, vaid kauba päritolus ning seda ei ole kaebaja tõendada suutnud. Kõik tõendid peab seejuures sertifikaadi võltsija esitama oma väidete kinnitamiseks ise ning haldusorganil ei ole kohustust uurida, kas kaup võib olla pärit mujalt, kuhu seda tagasi saata. Neid tõendeid ei saa esitada esmakordselt kohtus, vaid haldusorganile palvega arvestada nendega haldusmenetluse uuendamisel. 2) VTA 23.09.2014 otsus nr 20 on õiguspärane. HMS § 44 kohaselt toimub haldusmenetluse uuendamise protsess kahes etapis. Esmalt tuleb võtta seisukoht menetluse uuendamise aluste esinemise osas ning kui need esinevad, tuleb asi uuendatud menetluses sisuliselt läbi vaadata ning otsustada, kas jätta varasem menetluse lõppjäreldus muutmata või mitte. Haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest keelduda, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud või usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. HMS § 44 lg 1 p-s 2 märgitud uue tõendi all tuleb mõista haldusmenetluse tulemit või järeldusi vahetult mõjutavat uut tõendit. Viidatud sätte alla ei kuulu asjaolud ja tõendid, mis olid menetluse ajal olemas. Ei ole kahtlust, et kõik kauba päritolu tõendavad dokumendid pidid olemas olema esmase haldusakti 7

(14)3-14-434 andmisel, mistõttu oleks kaebaja pidanud need ajavahemikus 05.05.2014–12.05.2014 vastustajale kooskõlas HMS § 38 lg-ga 3 ka esitama. VTA leidis otsuses, et 05.05.2014 ning 12.05.2014 kontrollaktide aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (HMS § 44 lg 1 p 1) ning esitatud ei ole uusi tõendid, mis annaks aluse kontrollaktide muutmiseks (HMS § 44 lg 1 p 2). Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja ei ole suutnud tõendada kauba päritolu ning ainsad kauba identifitseerimist võimaldavad andmed on võltsitud. LKVetJS § 2 lg 7 sätestab, et kaubasaadetis on sama liiki loomade või loomse saaduse kogus, mille kohta on väljastatud sama sertifikaat või EL õigusaktidega ettenähtud muu dokument (kaubasaadetisega kaasasolev muu dokument) ning mida on veetud sama liiki veovahenditega ja mis toimetatakse samast liikmesriigist, ühendusevälisest riigist või selle osast Eestisse või mõnda teise liikmesriiki. Seega on kauba päritolu tõendamiseks vajalik kas sertifikaat või EL õigusaktidega ettenähtud muu dokument. Seejuures ei ole oluline kauba pakendamise koht, vaid pakendatud kauba päritolu. Seega sätestab seadus tõendi liigi (sertifikaat), millega on võimalik kauba päritolu tõendada ning mis võiks olla aluseks kauba hävitamist nõudva ettekirjutuse muutmiseks, ning seda tingimusel, et kauba päritoluriigi pädev asutus annab nõusoleku kaubasaadetise tagasisaatmiseks päritoluettevõttesse. Selliseid tõendeid kaebaja haldusorganile esitanud ei ole. Muud tõendid pole lubatavad. Võltsitud dokumentidega kauba vedamine oli kaebaja teadlikult võetud äririsk ning kauba tegelikku päritolu tõendavad dokumendid pidid kaebajal olemas olema juba veose toimumise ajal. LKVetJS § 42 lg 2 välistab päritoluriigi nõusolekuta kaubasaadetise tagasisaatmise päritoluettevõttesse. Kaebaja on kontrollaktide järgselt väitnud, et kaup on osaliselt soetatud OÜ-st Omul-Fot ja osaliselt Fischimport Kukshaus ning kaubasaadetis pärineb Fääri saarte (Taani) ettevõttelt Bakkafrost P/F ja Saksamaa ettevõttelt Louis Shoppenhauer GmbH. Kaebaja on küll väitnud, et kaup liikus välja OÜ Omul-Fot külmlaost, kuid selliseid tõendeid haldusorganile esitatud ei ole. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et markeeris kauba ümber Leedus ning kaubasaadetise vedu Leedust kahe autoga tõendab ka OÜ Garant Trans arve nr

Kaebaja on esitanud erinevaid arveid (I kd, tl 14, 15, 159), saatekirju / deklaratsioone ( I kd, tl 151, 154-155, 157, 163) ning kinnitusi (I kd, tl 16, 17), kuid vajalikke sertifikaate või muid dokumente, mis saaks olla aluseks kauba päritolu tuvastamisel, kaebaja haldusorganile esitanud ei ole. Kaebaja esitatud saatekirjast (I kd, tl 151) nähtub, et veovahendi registreerimisnumber / poolhaagise registreerimisnumber oli 186 BKT/274 YJG, kuid VTA pidas kaubasaadetised kinni veovahendites 895 MLK/727 YHH ja 526 BMH/719 YHH. Lisaks on saatekirjad koostatud märtsis 2014, kuid kaubavedu toimus mais
Ka impordideklaratsioon (I kd, tl 163) ei ole seostatav kinnipeetud mittenõuetekohase kaubaga. OÜ Omul-Fot on 02.06.2014 kinnitanud (I kd, tl 16), et soetas veovahendis registreerimisnumbriga 719 YHH kauba (lõhe kõhuääred kaaluga 19 950 kg, pakendatud 2850 x 7 kg kastidesse), kaup pärineb ettevõttest Bakkafrost P/F ning nad on nõus võtma koorma vastu enda laos. Ka Fischimport Kukshaus kinnitas 30.05.2014 (I kd, tl 17, tõlge II kd, tl 82), et veovahendis registreerimisnumbriga 727 YHH oli nende poolt ettevõttelt Louis Schoppenhauer GmbH soetatud saadetis (lõhe kõhuääred kaaluga 3600 kg, pakendatud 180 x 7 kg kastidesse; lõhe seljad kaaluga 17 100 kg, pakendatud 855 x 20 kg kastidesse). Lisaks kinnitab Fischimport Kukshaus, et on valmis võtma koorma tagasi lattu. Kirjas on lõhe kõhuäärte kastide suurused varieeruvad, esmalt on suuruseks märgitud 7 kg ning lõpuks 20 kg. Teises Fischimport Kukshaus 30.05.2014 kirjas (I kd, tl 150, tõlge II kd, tl 86) on kastide suuruseks märgitud 20 kg. 8

(14)3-14-434 Louis Schoppenhauer GmbH kinnitas (II kd, tl 42, tõlge tl 93), et saadetud fotodel olevad kaubad näevad välja väga sarnased nende ettevõtte kaubaga ning suure tõenäosusega on tegemist nende ettevõtte tootega. Ainus erinevus seisneb pakenditel olevates kleebistes. Ettevõte kinnitab, et nad pakendavad kauba (lõhe kõhuääred ja lõhe seljad) 20 kg kastidesse. Seda väidab ka kaebaja (I kd, tl 148). Toimikusse lisatud fotodelt (I kd, tl 168-169 ja 171-173) nähtub, et lõhe kõhuääred (salmon bellies) on pakendatud 7 kg kastidesse ning lõhe seljad (salmon backbones) on pakendatud 20 kg kastidesse. Seega on kaebaja väited ning esitatud tõendid vasturääkivad. Haldusorganile ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt oleks lõhe kõhuääred olnud pakendatud 20 kg kastidesse. VTA pöördus info saamiseks Saksamaa pädeva asutuse poole (I kd, tl 122-123), kes kinnitas (I kd, tl 124, tõlge II kd, tl 72-73) , et Louis Schoppenhauer GmbH pakendab kauba eranditult 10 ja 20 kg kastidesse, mitte 7 kg kastidesse ning Fischimport Kukshaus on vahendaja, kellel puuduvad ladustamisvõimalused, mistõttu ei ole kaup kunagi saanud olla aadressil Karlsbader Str 9, D-35418 Buseck ning kaupa ei saa sinna ka tagasi saata. Sellele tuginedes asus Bremeni Liidumaa seisukohale, et neil puudub põhjus kauba tagasivõtmiseks. Ka Fääri saarte (Taani) pädev asutus ei ole andnud nõusolekut kauba tagasisaatmiseks selle päritoluettevõttesse. Praegusel juhul on kaup väidetavalt liikunud kas Saksamaalt või Fääri saartelt, mistõttu peaks see kaup olema nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuid vastavaid dokumente kaebaja esitanud ei ole, mistõttu on menetlusest uuendamisest keeldumine üksnes saatelehtede, arvete ning kinnituse alusel olnud õiguspärane. 3) 26.09.2014 kaebuses sisalduva 05.05.2014 kontrollaktide tühistamise nõude osas leidis kohus, et tegemist on ekslikult sõnastatud kohustamisnõudega. Haldusmenetluse uuendamist 05.05.2014 aktide osas taotles kaebaja VTA-lt esmakordselt 15.09.2014 avalduses. Saanud keelduva vastuse, esitas kaebaja kaebuse täienduse VTA 23.09.2014 otsuse nr 20 tühistamiseks ja 05.05.2014 aktide tühistamiseks või alternatiivselt VTA kohustamiseks uuendada haldusmenetlus 05.05.2014 aktide osas. Lubatavaks saab lugeda taotluse tühistada VTA otsus nr 20 ja kohustada VTA-d taotlust uuesti läbi vaatama. Seda põhjusel, et haldusorganil on menetluse uuendamisel kaalutlusruum ning kohus ei saa haldusorganit asendada. Kui haldusorganilt taotletakse haldusakti kehtetuks tunnistamist menetluse uuendamise tulemusel, ei ole samasisulise nõude halduskohtule esitamine lubatav. Seda saab teha üksnes juhul, kui haldusorganile esitati tähtaegselt vaie, mis jäeti rahuldamata (HMS § 87 lg 2 p 1,

§ 47lg 2).

Kohus pidas vajalikuks kontrollida, kas oleks alust soovitada kaebajale taotleda otse halduskohtult 05.05.2014 kontrollaktide tühistamist.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Seega lõppes 05.05.2014 kontrollaktide vaidlustamise tähtaeg 04.06.2014.

§ 47sätestab kohtueelse menetluse ning selle mõju kaebuse esitamisele.

Viidatud sättes on mõeldud nt vaidemenetlust. Menetluse uuendamise taotlus selle alla ei kvalifitseeru. Kaebaja taotles 16.05.2014 kirjas 12.05.2014 ettekirjutuste muutmist, kuid 05.05.2014 ettekirjutuste muutmist kaebaja ei taotlenud. Seega ei ole 16.05.2014 taotlus tõlgendatav 05.05.2014 ettekirjutuste osas vaidena ning 23.09.2014 kaebus 05.05.2014 ettekirjutuste tühistamiseks olnuks esitatud kaebetähtaja olulise rikkumisega. Mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei saa tõenäoliselt olla, arvestades asjaolu, et aktid sisaldasid vaidlustamisviidet ja kaebaja kasutas professionaalset õigusabi. Seega poleks kaebuse muutmisel perspektiivi. 4) Kohus on tuvastanud kontrollaktide õiguspärasuse ning selle, et kaebaja esitatud dokumendid ei ole käsitatavad uute asjaoludena ja/või oluliste tõenditena, mis kohustaksid haldusorganit haldusmenetlust uuendama. VTA 23.09.2014 otsus nr 20 on õiguspärane ning kohus ei saa kohustada haldusorganit õiguspärast haldusakti uuesti välja andma. Samuti ei saa kohus ko9

(14)3-14-434 hustada VTA-d tunnistama kaubasaadetist nõuetekohaseks olukorras, kus kaubasaadetise päritolu on teadmata, dokumentatsioon on vastuoluline ja sisaldab võltsitud dokumente. Ka ei saa kohus kohustada VTA-d andma haldusakti, mille sisuks on kaubasaadetise edastamine päritoluettevõttesse, kuna selle jaoks on vajalik esmalt välja selgitada kaubasaadetise päritolu ning saada päritoluriigi pädeva asutuse nõusolek. Ilma vastavasisulise nõusolekuta ei ole kauba päritoluriiki tagasisaatmine võimalik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 12. OÜ Alfafish palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada VTA 23.09.2014 otsus nr 20; kohustada VTA-d rahuldama kaebaja 16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused ning uuendama haldusmenetluse, mille käigus anti 05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktid, või alternatiivselt kohustada VTA-d haldusakti andmiseks, millega tunnistada kaubasaadetis nõuetekohaseks; tühistada 12.05.2014 kontrollaktid; kohustada VTA-d haldusakti andmiseks, millega edastada kaubasaadetis päritoluettevõttesse või kaebajale päritoluettevõttesse edastamise korraldamiseks. 1) Kaebaja lisas vastustajale 16.05.2014 ja 15.09.2014 esitatud taotlustele kauba päritolu tõendavad dokumendid. Vastustaja asus 23.09.2014 otsuses ebaõigele seisukohale, et kauba päritolu ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja on otsuses kohaldanud seadust ebaõigesti, otsuse motivatsioon on puudulik ja ebaõige. Kaebaja selgitas juba 16.05.2014 taotluses, et kaup on soetatud osaliselt Eesti ettevõttest OÜ Omul-Fot ja osaliselt Saksa ettevõttest Fischimport Kukshaus. Mõlemad ettevõtted on seda kirjalikult kinnitanud. Kaebaja on omaks võtnud, et kauba päritoluettevõtteks ei olnud Rootsi ettevõte Simrishamns Fryshus AB, vaid Fääri saarte ettevõte Bakkafrost P/F ja Saksamaa ettevõte Louis Shoppenhauer GmbH. Kauba kastidel olid ebaõiged kleebised, mille edastas kaebajale Venemaa partner kauba impordi lihtsustamiseks. Kauba saabumist Saksamaa ettevõttelt Louis Schoppenhauer GmbH tõendab rahvusvaheline kaubaveo saateleht, millel on märgitud saatjaks Louis Schoppenhauer GmbH ning kauba kogus 20 700 kg. Vastustajale on esitatud ka nimetatud firmale väljastatud luba nr D-HB-EFB 047 kalatoodetega kauplemiseks, samuti kauba pakkelehed, kus on mh märgitud, et kaup pandi veokile numbriga 186 BKT/274 YJG, mis vastab esitatud saatelehele. Eeltooduga on üheselt tõendatud, et külmutatud lõhe seljad ja kõhuääred pärinevad Louis Schoppenhauer GmbH-lt. Lisaks tõendab seda ka nimetatud firma enda kiri. Vastustajale on esitatud Bakkafrost P/F pakkeleht, milles on kirjeldatud OÜ-le Omul-Fot edastatud lõhe kõhuääri, samuti on esitatud Bakkafrost P/F-le kauba kohta väljastatud veterinaarsertifikaat. Eeltooduga on üheselt tõendatud, et lõhe kõhuääred pärinevad Bakkafrost P/Flt. Vastustajale on esitatud ka Bakkafrost P/F arve kauba eest OÜ-le Omul-Fot. Kauba Venemaa tollipunktist tagastamisel koostatud aktides sisaldub kinnitus, et kaupa ei ole käideldud mingil moel, mis muudaks selle seisukorda. Seega on ilmne, et vastustaja aktid on antud formaalsel alusel, teada on uued asjaolud, mis muudavad aktid õigusvastaseks ning vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusmenetluse uuendamisest. Uuendatud menetluses oleks võimalik võtta arvesse esitatud andmeid ja dokumente ning soovi korral koguda täiendavaid tõendeid, mis peavad kooskõlas Euroopa Liidu määrusega 1069/2009 eksisteerima. LKVetJS § 44 lg 5 mõtteks on eeskätt see, et sisseveo võimatuse tõttu toimuva reimpordi korral jõuaks kaup lähetajani, kelleks võivad olla kas ettevõtted OÜ Omul-Fot ja Fischimport Kukshaus või Bakkafrost P/F ja Louis Schoppenhauer GmbH. Kaup on võimalik esitatud päritolutõendite najal tagastada OÜ Omul-Fot ja Louis Schoppenhauer GmbH külmlattu. 10

(14)3-14-434 Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust. Kohus jättis ebaõigesti HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtte ja HMS § 36 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse kohaldamata. Kui VTA-l puudusid võimalused või soov kauba päritolu välja selgitada, siis tulnuks teha kauba päritolu tõendamise ettepanek kaebajale. VTA 23.09.2014 otsuse tegemise ajaks oli kaebaja kogunud ja esitanud piisavalt tõendeid kauba päritolu kohta. See, et VTA tegi peale kaebaja poolt halduskohtusse pöördumist ka ise katseid kauba päritolu osas selgusele jõudmiseks, näitab, et olulist tähtsust omavad asjaolud jäid välja selgitamata. 2) Kohus viitas otsuse p-s 20 konkreetsele dokumendile (sertifikaat), mille esitamisel oleks kaebuse eesmärk saavutatud. Kaebaja esitas vastava sertifikaadi Bakkafrost kauba kohta (19.03.2014 kuupäevaga dateeritud “health certificate”). Kohus jättis selle tõendi tähelepanuta. Samuti jättis kohus kaebajale selgitamata, et ka Louis Schoppenhauer GmbH kauba kohta tuleks esitada samalaadne tõend ja muud tõendid pole kauba päritolu tõendamiseks piisavad. Kaebaja tähelepanu ei juhitud sellele, milliste dokumentidega võiks olla kauba päritolu tõendatav. Kaebaja esitas kõik tõendid, mis olid tema ja ta koostööpartnerite kaudu kiirelt kättesaadavad. Välisriikidest dokumentide hankimine oli keerukas, kuid teatud tingimustel võimalik, ning kaebaja esitas ka need tõendid VTA-le ja kohtule. 3) Kohus viitas otsuse p-des 22-23 ebaõigesti vasturääkivustele. Kaup liikus erinevate transpordivahenditega, mistõttu on seletatavad transpordivahendite erinevad numbrid. Kastide varieeruvate kaalude osas selgitas kaebaja kohtuistungil, et tegemist on trükiveaga, ning esitas parandatud kirja. On arusaamatu, miks on kohus leidnud kaebaja esitatud mitmetest tõenditest üksnes vasturääkivusi ning VTA esitatud ainukesele tõendile (Saksamaa pädeva asutuse kiri) omistanud asjas määrava tähtsuse. Samuti on ebaõige kohtuotsuse p-s 25 toodud järeldus selle kohta, et Fääri saarte pädev asutus ei ole oma nõusolekut kauba vastuvõtmiseks andnud. VTA ega kohus pole vastavat nõusolekut küsinudki. Vasturääkivustele ja nende kõrvaldamise võimalusele tähelepanu osutamata jätmisega rikkus halduskohus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust. See on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Kohus ei arvestanud tõsiasjaga, et kaup ei saa olla päritoluta. 4) Vastustaja on 12.05.2014 kontrollaktides ja ka edasises kohtuvaidluses asunud ekslikule seisukohale, et kauba tagasisaatmine päritoluriiki ei ole võimalik. Päritoluettevõtte tuvastamise võimalikkusele viitab vastustaja enda tegevus – vastustaja on kaupa fotografeerinud ja saatnud päringuid eesmärgiga tuvastada kauba päritolu. Ebaõige on kohtu käsitlus, et VTA on ammendanud võimalused kauba päritoluriiki saatmiseks. Kohus on ebaõigesti käsitlenud Rootsit kauba päritolumaana. Kauba päritolu on tõendatud. VTA ei ole sisulisi katseid kauba päritoluettevõttesse saatmiseks teinud. Ka on eeltoodud põhjustel ebaõige kohtu järeldus, et kaubasaadetise päritoluriike polnud võimalik tuvastada. Andmed kauba päritoluriikide kohta esitas kaebaja juba haldusmenetluses. Kohus viitas otsuse p-s 16 dokumendi (sertifikaat) puudumisele. Kohus ei selgitanud vastava tõendi kogumise vajalikkust. Bakkafrost P/F-lt on kaup soetatud ametlikult ja toimetatud Eestisse seaduslikult, mistõttu pidi kauba kohaletoimetamisel olema kaubaga kaasas ka vastav dokument. Kuna kaebaja soetas vastava EL-s asuva kauba vahendaja kaudu, siis vastavat sertifikaati ei olnud kaubaga kaasas EL sisesel liikumisel. Vastava dokumendi oleks saanud vahendajalt välja nõuda. Kohus on otsuse p-s 16 viidanud, et päritoludokumendid tulnuks esitada haldusorganile koos menetluse uuendamise taotlusega. Kaebaja on esitanud vastavad dokumendid VTA-le ja palunud menetluse uuendada, mida VTA ei teinud. 13. Veterinaar- ja Toiduamet palub 09.02.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 11

(14)3-14-434 1) Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses halduskohtus esitatud väiteid ja põhistusi, kuid ainuüksi selline kordamine ei võimalda asuda seisukohale, et halduskohus on teinud ebaõige lahendi. Halduskohus on otsuses veenvalt põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebuse aluseks olevate väidetega ning miks ta on leidnud, et vaidlustatud haldusaktid ei kuulu tühistamisele. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ning tugineb kõigile väidetele ja põhistustele, mida vastustaja esitas halduskohtus. 2) VTA 05.05.2014 kontrollaktidega seonduvalt ei ole apellatsioonkaebuses pööratud tähelepanu kohtu asjassepuutuvatele põhjendustele. Apellatsioonkaebus ei anna alust tuvastada selles osas kohtuotsuse tühistamist tingivaid asjaolusid. 3) Kauba päritolu ei ole kindlaks tehtud ning seda ei olegi võimalik kindlaks teha. Vaidlust ei ole selles, et kaubal puuduvad selle identifitseerimist võimaldavad tunnused (kauba pakenditel olnud kleebised olid võltsitud ning muud (võltsimistunnusteta) markeeringud puuduvad). Järelikult ei ole võimalik kaupa seostada ühegi väidetavalt selle kauba kohta välja antud dokumendiga, sh veterinaarsertifikaadiga. Seega on vastustaja haldusmenetluses õigesti ja põhjendatult tuvastanud, et kaup on tundmatu päritoluga ning järelikult pole võimalik kauba suhtes kohaldada selle lähteriiki tagastamist. Halduskohus on õigesti leidnud, et sellises olukorras vastustajal kaalutlusõigust ei olnud ning kaubasaadetise hävitamisele suunamine oli ainuvõimalik lahend. Halduskohtu seisukoht on rajatud LKVetJS § 42 lg-le 1 ning kohtu järeldused tulenevad kehtiva normi tekstist, mistõttu need ei saa olla üllatuslikud. Kaup saabus Eestisse mitte EL sisese liikumisega, vaid ühendusevälisest riigist (Venemaalt) tagastatuna kui mittenõuetekohaseks tunnistatud kaubasaadetis. Seejuures olid kaubal selle Venemaalt Eestisse saabumisel kaasas (võltsitud) dokumendid, mille kohaselt kaup pärines Rootsi ettevõttest. Nende faktide tuvastamist kaebaja vaidlustanud ei ole. Järelikult on ka ilmselge, et apellatsioonkaebuses ja halduskohtu otsuses viidatud veterinaarsertifikaati, millest oleks nähtunud kauba pärinemine ettevõttest Bakkafrost, kaubaga kaasas ei olnud. Kuivõrd kaupa ei saaks niikuinii identifitseerimist võimaldavate andmete puudumise tõttu ühegi dokumendiga seostada, ei omaks ka ettevõttest Bakkafrost pärinemist kinnitava dokumendi (veterinaarsertifikaadi) väljanõudmine tähtsust asja lahendamisel. 4) Haldusmenetluste uuendamata jätmise õiguspärasust ja kohustamiskaebuste rahuldamata jätmist on halduskohus põhjalikult käsitlenud. Kohtu põhjendustele ei ole apellatsioonkaebuses pööratud mingit tähelepanu, rääkimata selle selgitamisest, miks on halduskohtu järeldused ebaõiged. 5) Küsimus kõnealuse meetme (kauba hävitamine) võimalikust liigsest rangusest saab tõusetuda vaid juhul, kui vastustajal oleks kehtiva õiguse kohaselt võimalik rakendada kaebaja õigusi ja huve vähem riivavat meedet. Antud juhul vastustajal vastav kaalutlusruum puudus tundmatu päritoluga kaup (mida põhimõtteliselt ei ole võimalik päritoluriiki tagasi saata) kuulub LKVetJS § 44 lg 3 ja 5 kohaselt hävitamisele ning alternatiivid sellisele meetmele puuduvad. Tundmatu päritoluga loomsed saadused, mis on määratud inimtoiduks, kujutavad endast ilmselgelt ka ohtu rahvatervisele, sest ei ole välistatud, et need on valmistatud toorainest või viisil, mille puhul ei ole tagatud toiduohutuse nõuded. Toiduohutuse järelevalve valdkonnas kehtib ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt saab turule lubada vaid sellist toitu, mille puhul saab olla veendunud, et tegemist on nõuetekohase ja ohutu kaubaga. Tundmatu päritoluga kala turule lubamine tooks endaga kaasa lubamatu riski ning ka seetõttu ei ole antud juhul kohaldatud meede ebaproportsionaalne. Kaebaja on seejuures ise põhjustanud kauba päritolu tuvastamise võimatuse ja sellest johtuva hävitamisele saatmise, kasutades teadlikult võltsitud markeeringuid ja võltsitud dokumente kauba päritolu kohta. Ka see asjaolu välistab kohaldatud meetme ebaproportsionaalseks kvalifitseerimise. 12

(14)3-14-434 6) Kaebaja jätab tähelepanuta pooltevahelise vaidluse tegeliku sisu ja faktilistest asjaoludest tulenevad järeldused. Kui ühendusevälisest riigist (antud juhul Venemaalt) saabub Eestisse kaup, millega on kaasas võltsitud dokumendid kauba päritolu kohta ning millel puuduvad kauba identifitseerimist võimaldavad tähised (peale võltsitud kleebiste), siis on põhimõtteliselt välistatud sellise kauba päritolu tõsikindel tuvastamine. Kui kaubal identifitseerimist võimaldavad markeeringud puuduvad, ei saa kindlaks teha, et mistahes selle kauba päritolu väidetavalt tõendav dokument on ka tegelikult koostatud ja väljastatud just selle kauba kohta. Järelikult jääb selline kaup tundmata päritoluga kaubaks sõltumata sellest, milliseid dokumente kauba valdaja hiljem kauba kohta esitab. Tundmatu päritoluga inimtoiduks määratud loomsete saaduste riiki toimetamine ja siin vabasse ringlusse lubamine on välistatud. 7) Käesolevaks hetkeks on vaidlustatud kontrollaktide esemeks olnud kaup hävitatud asendustäitmise korras tolli järelevalve all. Kauba hävitamine toimus pärast halduskohtu otsuse tegemist, mistõttu ei olnud vastavat asjaolu ja sellekohaseid tõendeid võimalik esitada esimese astme kohtus. Kuivõrd kauba hävitamine on lõpule viidud, on kontrollaktides sisalduvad ettekirjutused HMS § 61 lg 2 mõttes kehtivuse kaotanud. See fakt välistab tühistamiskaebuste rahuldamise ning ühtlasi ei ole selle tõttu võimalik rahuldada ka kohustamisnõudeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Esmalt märgib ringkonnakohus, et vaidlusalune kaup (külmutatud lõhe kõhuääred ja seljad) on Maksu- ja Tolliameti 08.12.2014 otsuste alusel hävitatud (16.12.2014 kauba hävitamise akt nr 2.6-5.3/0465-1-1 ja 02.01.2015 kauba hävitamise akt nr 2.6-5.3/0471-1-1). Ringkonnakohtu istungil märkis kaebaja, et soovib seoses kauba hävitamisega VTA 12.05.2014 kontrollaktide õigusvastasuse tuvastamist hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, millised on kujunenud olukorras kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad nõuded (tühistamis-, kohustamis- või tuvastamisnõuded), ei ole halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.
Asja materjalidest nähtuvalt on halduskohus otsuse tegemisel ja VTA menetluse uuendamise taotluse suhtes seisukoha kujundamisel tuginenud ühele ja samale tõendite kogumile – kaebaja on esitanud haldusmenetluse uuendamiseks VTA-le samad tõendid, mis olid eelnevalt esitatud juba käimasoleva kohtumenetluse kestel ka halduskohtule. Ringkonnakohus nõustub VTA ja halduskohtu hinnanguga, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik teha kindlaks, et Venemaa Föderatsioonist tagasi saadetud, 05.05.2014 kontrollaktidega kinni peetud ning 12.05.2014 kontrollaktidega hävitada otsustatud saadetiste puhul on tegemist sama kaubaga, mille Saksamaa ettevõttest Louis Schoppenhauer GmbH Fischimport Kukshaus kaudu soetamise ja Fääri saarte ettevõttest Bakkafrost P/F OÜ Omul-Fot kaudu soetamise kohta on kaebaja dokumente esitanud. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et hävitada otsustatud kauba päritolu on tõendatud.
Kuivõrd väidetavalt Saksamaa ettevõttest Louis Schoppenhauer GmbH Fischimport Kukshaus kaudu soetatud kaubaga seonduvate tõendite hindamise osas on kaebaja piirdunud oma varasemate seisukohtade kordamise ja halduskohtu otsuse suhtes üldist laadi etteheitega kaebaja dokumentides vasturääkivuste otsimisele ja vastustaja tõendi eelistamisele konkreetseid menetlusvigu esile toomata, piirdub ka ringkonnakohus märkimisega, et nõustub halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kaebaja väite osas, et transpordivahendite numbrite erinevus on selgitatav asjaoluga, et kaup liikus erinevate transpordivahenditega, tuleb märkida, et saadetise ümberlaadimine on muu hulgas (kauba markeeringute ja veterinaarsertifikaadi võltsituse kõrval) asjaolu, mille tõttu ei ole hiljem võimalik kauba päritolu üheselt tuvastada. 13