← Eesti

2-14-32956/19

Obsah (12)§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 468§ 162§ 163§ 177§ 174§ 138§ 139

Tsiviilasi nr 2-14-32956 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 20.oktoobril 2015 V

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Tartu Maakohtusse hagi E. S. vastu SMS Laen AS-i ja kostja vahel 29.07.2013 sõlmitud lepingu nr 306629 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja omandas nõude kostja vastu SMS Laen ja Era Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 011210 alusel. Võlgnevus koosneb tagastamata laenusumma (põhinõude) võlgnevusest summas 1000 eurot; intressi võlgnevusest summas 570 eurot; viivise võlgnevusest summas 910 eurot ja võla sissenõudmise kuludest summas 20 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 2 500 eurot.
  2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 14.09.2015.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 3.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha 2

(4)kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

4.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS SMS Laen 29.07.2013 laenulepingu nr 306629, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Laenu periood oli 180 päeva. Laen väljastati intressiga 570 eurot laenu perioodi eest. Hagiavalduses märgitu järgi oli intressimäär 175, 66 % aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 31.01.2014. Hageja arvestab viiviseid perioodi 01.02.2014 kuni 17.02.2015 eest viivise määras 175, 66% aastas, so,48% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kohus leiab, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Hagiavalduse kohaselt oli lepingus kokkulepitud intressimäär aastas 175, 66%. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi 415,17% ( tl 39). Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,65 % (krediidi kulukuse määr juunis 2013). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaksteist korda (415,17/32,65=12,72). Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Kostja ei ole hagejale lepingu alusel midagi tasunud. 3

(4)Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 31.01.2014, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt tasumata laenusumma, so 1000 euro tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda TsÜS § 86 lg 4 alusel raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1000 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 2,35 eurot (156 päeva eest 0,50% aastas, 2,14 eurot; 31 päeva eest, 0,25% aastas, 0,21 eurot ) kuni laenu tagastamise kuupäevani 31.01.2014 ning alates 01.02.2014 kuni 17.02.2015 tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis 85,49 eurot (150 päeva eest 8,25% aastas, so 33,90 eurot; 184 päeva eest 8,15% aastas, so 41 eurot; 48 päeva eest 8,05% aastas, so 10,59 eurot) ning võla sissenõudmise kulu 20 eurot, kokku 1 107, 84 eurot. Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 567, 65 euro ja viivise 824, 51 euro väljamõistmise osas. 6.Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 7.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Kohus rahuldades hagi osaliselt ligikaudu 44 % ulatuses, jätab hageja menetluskuludest 44 % ulatuses kostja kanda ja 56% ulatuses hageja kanda. E. S. menetluskulud jätta tema enda kanda. 8. Tulenevalt

§ 177lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 eurot.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt

§ 139

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Kuna kohus rahuldas hagi 44 % ulatuses ning jättis hageja menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ja 56 % ulatuses hageja kanda, siis mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitava menetluskuluna 110 eurot (250x 44%). Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel välja mõista hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.