KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-5788 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Peeter Raantse väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.09.
- a otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik Peeter Raantse (ik 37506170301) Kohtuistungil osalenud menetlusalune isik Peeter Raantse apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON Jätta menetlusaluse isiku Peeter Raantse apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 30.09.
- a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 30.09.
- a otsusega tunnistati Peeter Raantse süüdi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 207 järgi ning talle mõisteti karistuseks 12-päevane arest.Kohus määras, et Peeter Raantsele mõistetud arest peab olema ärakantud hiljemalt
- detsembriks
- a. 1
(3)Maakohtu otsuse kohaselt juhtis Peeter Raantse, kellelt oli juhtimisõigus alates 12.06.
- a. kuueks kuuks karistusena ära võetud, 24.06.2015.a. kell 23.09 Harjumaal, Keila vallas, TallinnRannamõisa- Kloogaranna mnt. 27-l kilomeetril suunaga Rannamõisa poole mootorsõidukit Ford Transit, mis ei olnud läbinud nõuetekohast tehno nõuetele vastavuse kontrolli. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Peeter Raantsel mitu kehtivat väärteokaristust. Sellest järeldas kohus, et Peeter Raantse ei ole hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma. Kohus leidis, et seetõttu on põhjendatud P. Raantse karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi.
- P. Raantse esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga. Oma taotlust põhjendab P. Raantse sellega, et tal on 7 alaealist last. Ka on vajadus tema karistamiseks ära langenud, sest tema juhtimisõigus on taastatud. Lisaks märgib ta, et üldkasulik töö oleks tema arvates riigile majanduslikult ja sotsiaalmajanduslikult kasulikum.
- Ringkonnakohtu istungil osalenud P. Raantse jäi esitatud apellatsiooni juurde, taotledes aresti ära kandmata osa asendamist üldkasuliku tööga. P. Raantse kinnitusel kannab ta alates 30.12.
- a Harju Maakohtu 30.09.
- a otsusega mõistetud aresti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et aresti asendamiseks üldkasuliku tööga apellatsioonis toodud argumentidel ei ole alust. 4.1 Aresti asendamisel üldkasuliku tööga tuleb pidada oluliseks nii toimepandud väärteo asjaolusid kui ka süüdlast iseloomustavaid andmeid. Seoses sellega tuleb nentida, et aresti asendamise vastu räägib see, et P. Raantse pani väärteo toime peatselt pärast juhtimisõiguse äravõtmist ning nagu nähtub ka kaebusest, on teda karistatud veel ühe samalaadse väärteo eest. Seega ei allunud P. Raantse talle määratud karistusele, mida ta oleks pidanud ise täitma – otsuses ettenähtud ajaks loobuma mootorsõiduki juhtimisest. Seoses apellatsioonis toodud argumentidega nendib ringkonnakohus seda, et karistuse kohaldamisel ei oma tähtsust majanduslikud kaalutlused, vaid karistus on vastus toimepandud süüteole ning peab aitama ära hoida uute süütegude toimepanemist. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg on lõppenud. Ka ei tähenda nimetatud tähtaja möödumine kohtukolleegiumi hinnangul seda, et P. Raantsel automaatselt juhtimisõigus taastus. Nimelt võeti talt juhtimisõigus karistusena ära 6 kuuks, vastavalt LS § 129 lg-le 1 tuleb sellisel juhul sooritada edukalt juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooriaeksam. 4.2 Karistuse asendamiseks ei anna alust ka see, et P. Raantsel on 7 alaealist ülalpeetavat. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et P. Raantsele mõistetud arest seaks tema ülalpeetavad raskesse olukorda. Seoses sellega tuleb nentida, et kuigi ringkonnakohus võttis väärteoasja menetlusse ja korraldas väärteoasja arutamiseks istungi nii kiiresti kui võimalik, on P. Raantse suurema osa arestist juba ära kandnud. Nimelt jõustub VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus isiku arestiga karistamise kohta koheselt. Kuna P. Raantse asus karistust kandma 30.12.2015, saab otsuse tegemise päevaga kantud 8 päeva aresti ning aresti jääb kanda veel 4 päeva. Tegemist on KarS § 69 lg 1 kohaselt nii lühiajalise arestiga, et seda ei ole karistusseadustiku kohaselt võimalik asendada üldkasuliku tööga lähtudes tavapärasest arestipäevade ja üldkasuliku töö tundide suhtest (1 päevale arestile 2
(3)vastab 1 tund üldkasulikku tööd). Nimelt näeb KarS § 69 lg 1 lause 2 ette, et üldkasulikku tööd ei või mõista vähem kui 5 tundi. 5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind /allkirjastanud digitaalselt/ Pavel Gontšarov /allkirjastanud digitaalselt/ Julia Katškovskaja 3
(3)