järgi ja karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 13.10.2011 otsusega mõistetud karistuse 9 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.12.2008. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Kõik kriminaalkaristused on kehtivad. Isik on sooritanud kolm eriliigilist kuritegu. Esimene oli seotud dokumentide võltsimisega, teine oli raske narkokuritegu ja kolmas vägavallakuritegu vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, taastava õiguse programmis Tee ning sotsiaalsete oskuste treeningul. Isik on omandanud väikeettevõtluse eriala ning riigikeele A1-, A2- ja B1-tasemed. Kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel hooldajana ning hetkel töötab AS EVT komplekteerimistsehhis. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ning tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus
Vladimir Ossipov on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmetel 50% kaasomandiga Vladimir Ossipov ning 50% kaasomandiga tema ema Tatjana Ossipova. Kodukülastuse käigus nimetatud aadressile selgus, et tegemist on 3-toalise korteriga, kus hakkavad elama lisaks kinnipeetavale tema elukaaslane K M koos oma alaealise tütrega. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning kinnipeetava ema ja elukaaslane on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav omab keskharidust. Ta on läbinud kursused xxxx laadijamehhanisaatori erialal. Enne vangistust isik ei töötanud kaks aastat, teenides tulu kriminaalsel teel. Enne seda vahetas töökohti umbes iga paari aasta järel. Isikul on võetud pangalaen, mida tasub isa. Tasumata nõudeid 01.09.2015 seisuga ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töökoha OÜ xxxx, mille direktor V L on väljastanud vastavasisulise garantiikirja. Samuti on lähedased valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Kinnipeetava sõnul elas pere väga sõbralikult. Samuti on isikul head ja toetavad suhted vanematega. Karistuse kandmise ajal suhtleb kinnipeetav regulaarselt oma lähedastega kokkusaamiste ajal ja telefonikõnede teel. Vangistuse ajal on isik ühe abielu lahutanud ning teise sõlminud. Kuritegu on sooritatud grupis, seega saab järeldada, et isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava riskivat ja hoolimatut suhtumist näitavad korduvad liiklusväärteod. Alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumide tarvitamise ohtlikkus ja risk puuduvad. Kinnipeetav keskendub kiiretele lahendustele, mõtlemata tagajärgedele. Isik unistab oma majast, perest ja autost. Probleemide lahendamise oskuse puudulikkust näitab viimane kuritegu, mille puhul isik lahendas tüli vägivallaga. Samas isik ise väidab, et impulsiivsus on vanusega vähenenud. Ainuke hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus vanglas on määratud kaaskinnipeetava ründamise eest. Isikul on soov muutuda ja ta usub, et saab sellega hakkama. Suhtlemine ametnikega on nõuetele vastav. 2015. aasta juunis Viru Vanglas toimunud kinnipeetavate toidust loobumise aktsioonist võttis kinnipeetav alguses osa, kuid oli üks esimesi, kes hakkas taas toitu vastu võtma. Hetkel on sellise käitumise tõttu kinnipeetava suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Oht seisneb kinnipeetava puhul narkootikumidega kauplemises, vangistuses füüsilises vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav satub kokku teise 3 kinnipeetavaga, kellega ei saa hästi läbi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 18%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 19%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata Vladimir Ossipovile katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 12.02.2019 ning käitumiskontroll 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Vladimir Ossipovi täitma
Elektroonilise valve kohaldamise tähtaja pikkuseks teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata 11 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Vladimir Ossipov on sündinud 06.01.1981 Jugoslaavias. Tema lähedasteks inimesteks on ema T O, isa L O, õde J O ja elukaaslane K M. Kinnipeetava lahutatud abikaasa A O ja tema alaealine poeg V O elavad omaette, kuid Vladimir Ossipov suhtleb oma pojaga. Kinnipeetava ema sõnul on suhted lähedastega head ja toetavad. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja keelatud ning eriluba nõudva salakaubaveo eest. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuulub võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et Vladimir Ossipovil puuduvad probleemid sõltuvusainete tarvitamisega. Kinnipeetavat on ühel korral karistatud väärteokorras NPALS alusel, kuid korduvalt on teda karistatud liiklusväärtegude eest, mis näitab riskivat ja hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglite täitmisesse. Kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Ossipov tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt
lg 5 ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 12.02.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata V. Ossipovile
Vladimir Ossipov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on valmis täitma kõiki neid kohustusi, mis kohus määrab. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Ossipovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 01.09.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. V. Ossipovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on isikut karistatud mh I astme kuriteo – narkokuriteo - toimepanemise eest. Vangistatul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, teda on vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega
121, § 65 lg 2 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range 4 järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes (prokuratuuri menetluses) pooleli kriminaalasi nr 15922700092 (
Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida üldjuhul narkokuritegude puhul süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest oma eesmärki. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh korduva narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust V. Ossipovi ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetav ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb võimalike lisakohustuste panemine süüdimõistetule.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajal allutakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liiga pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp 12.02.2019) arvab prokurör, et pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav umbes 3 aasta 2 kuu jooksul suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rahvatervise- ja isikuvastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (
Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal V. Ossipovi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Kaitsja leidis, et teatavasti ei ole kohtule siduv vangla ega prokuratuuri arvamus. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et vangla suhtleb kinnipeetavaga otse, prokurör ei ole antud asjas V. Ossipovi oma silmaga näinud. Vangla on leidnud, et tema puhul on olemas alus ta enne tähtaega 5 vabastada ja talle on võimalik kohaldada elektrooniline valve, mis on tehtud sisuliselt maksimaalse tähtajaga. Kaitsja palus kohtul arvestada iseloomustuses toodud positiivseid asjaolusid, samuti seda, et viimane kriminaalasi on kohtueelses menetluses ja nagu prokurör ütles, ei ole see seotud tema tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Mis puudutab väidetavat distsiplinaarkaristust, siis see on vaidlustatud halduskohtus ja seda saab kontrollida. Antud asjas omab tähtsust, et on leitud, et uue kuriteo toimepanemise protsendid ei ole kõrged ning eelkõige tuleb arvestada seda, et isik on viibinud vangistuses 7 aastat. Edaspidi talle mingeid programme ette näha ei ole, kõik on läbitud, see tähendab, et kui aasta pärast on uus võimalus, siis ollakse samas seisus nagu praegu. Isikul on olemas oma elukoht emaga kahepeale kuuluvas korteriomandis, isa peab tasuma laenu, kuna isik viibib vangistuses. Nende peres kasvab tütar ilma isata, iga kauem oldud aeg omab tähtsust selle lapse elus. Kaitsja leidis, et prokuratuuri toodud väited on otsitud, kuivõrd on eesmärk, et V. Ossipov mingil juhul ei vabaneks. Kui lähtuda iseloomustavatest andmetest, siis ei ole mingit takistust teda vabastada tingimisi enne tähtaega. Seega palus kaitsja vabastada V. Ossipov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Ossipov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Vladimir Ossipovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Vladimir Ossipov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistust. Viimase kuriteo
järgi pani kinnipeetav toime 19.06.2013 vanglas karistust kandes kaaskinnipeetava suhtes, mis näitab, et kinnipeetav ei ole teinud senistest karistustest õigeid järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka vanglas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Lisaks sellele väärib märkimist, et kinnipeetav kannab liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest
Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on vaidlustatud halduskohtus. Lisaks on kinnipeetava suhtes hetkel käimas kriminaalmenetlus
lg 1 järgi, mis käsitleb kinnipidamiskohas selle sisekorra vastaste toimingute organiseerimist või sellistes toimingutes osalemist. Kui isik ei ole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, siis puudub kohtul veendumus, et isik suudaks seda teha vabaduses olles. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vladimir Ossipovi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on osalenud ja osaleb vangla tööhõives. Lisaks iseloomustab kinnipeetavat positiivselt erinevate sotsiaalprogrammide läbimine ning riigikeele B1 tasemel omandamine vangistuse ajal. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.