lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2 Kuigi kostja on pärast tsiviilasjas toimunud kohtuistungit, kus hageja loobus hagist, vaielnud vastu hagist loobumisele, ei esine kohtu hinnangul loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 88 lg 6 p 1, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et ta märkis summade tasumisel, millise kohustuse katteks tasumine toimus, võis hageja arvestada need ka eelmiste võlgnevuste katteks. Kostja ei ole vaidlustanud arvetes sisalduvate võlgnevuste arvutamise aluseks olnud üldkoosolekute otsuseid, vaid jätnud arved tasumata. Seega oli hagejal õigus arvestada kostja poolt tasutud summad esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja riigilõivu tagastamine
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja tasus pärast hagi esitamist võlgnevuse, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, mistõttu tuleb hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hagejalt tuleb välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivust pool, so 50 eurot, kuivõrd ülejäänud pool riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu summas 20 eurot vastavalt
. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu ettevalmistuse ja kohtuistungil osalemisel 5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. 04.06.2015.a. kohtuistung kestis vastavalt kohtuistungi protokollile 5 minutit, lisades sellele kohtuistungiks ettevalmistamise aja, on kohtu hinnangul toimingu põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Samuti vähendab kohus 17.09.2015.a. vastuse koostamise ajakulu (1 tund) 30 minuti võrra, kuna arvestades vastuse mahtu ja sisulist keerukust ei ole ühetunnine ajakulu põhjendatud. Seega on põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Arvestades tunnihinnaks 83 eurot, moodustab see 415 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud seega 435 eurot, mis kuulub kostjalt lisaks riigilõivule summas 50 eurot väljamõistmisele.
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi 3 viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. KÜ Koidu tn 88/90 on tasunud riigilõivu järgmiselt: 09.06.2014.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 viitenumbriga 2900072369 selgitusega ,,Täiendav riigilõiv tsiviilasjas 2-14-13668’’ summas 55 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses summas 45 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 50 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 9. juuli 2015. a määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. 09.11.2015 kohtumäärus 2-14-13668 jõustus 29.01.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.