) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 1
lg 4 järgi kirjeldava ja põhjendava osata hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega lahutas poolte abielu, mis on sõlmitud 30.04.1981 Tallinna Perekonnaseisuosakonnas (kanne nr XXX), märkis, et pärast abielu lahutamist jääb kostjale sama perekonnanimi, tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ja jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda. Samuti tühistas kohus asjas määratud kohtuistungi aja seoses lahendi vormistamisega. 3. 12.01.2016 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuses märgib kostja, et talle jäi selge teadmine ja arusaamine, et abielu lahutamise kohtuistung toimub 14.01.2016 ja kostja soovis kindlasti istungil osaleda. Kostja oleks soovinud kohtuistungil saada õigeid ja õiglaseid vastuseid hagejalt küsimustele, mis puudutasid hagis toodud väiteid poolte abielu lõppemise kohta.
lg 2 sätestab abieluasjade menetlemisel pooltel isiklikult kohtuistungile ilmumise ja osalemise kohustuse. Maakohus on eelnimetatud sätet rikkunud, tehes hagi õigeksvõtul põhineva otsuse osapooli ära kuulamata ja kohtuistungit pidamata. Samuti nõudis hageja hagis menetluskulude jätmist kostja kanda, millele vaidles kostja vastu, kuna abielu lahutamise hagi tuli talle ootamatult ja sel teemal ei olnud abikaasadel eelnevalt juttu. Kostja esitas hagile tähtaegselt nõuetekohase vastuse, kasutades selleks õigusnõustaja teenust, mille eest tasus 124.80 eurot. Selline summa on kostjale väga suur väljaminek, kuna ta on invaliidsuspensionär ning tema sissetulek piirdub vaid riigi poolt makstava pensioniga. Kuna kostjal puudus võimalus kohtuistungil oma abielu, abielu lahutamist ning kostja majanduslikku seisundit puudutavaid seisukohti selgitada, siis määras kohus menetluskulud poolte kanda. Kostja ei saanud tõendada, et selline menetluskulude tema kanda jätmine on talle majanduslikult väga raske ja koormav. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruse põhjendused 4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 5.
lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul just sellise olukorraga tegemist. 6. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse põhjusel, et seadusest tulenevalt oleks kohus pidanud abielu lahutamise asjas korraldama istungi. Samuti 2
Viidatud sätte kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja ilma kohtuistungit pidamata.
lõike 4 esimese lause järgi ei ole küll kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid käesolevas asjas ei olnud kohtul alust kostja selget tahteavaldust abielulahutusega nõustumise kohta arvesse võtmata jätta.
lõike 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu, samuti otsustavad taotluste esitamise. Sama sätte lõike 3 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Hagi õigeksvõtu korral ei olnud kohtul kohustust kohtuistungit pidada. 8. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt soovis kostja kohtuistungit põhjusel, et „saada hagejalt õigeid ja õiglaseid vastuseid küsimustele, mis puudutasid hagis toodud väiteid poolte abielu lõppemise kohta“. Abieluasjas istungi korraldamise (
lõige 2) eesmärgiks on eelkõige võimaldada kohtu kaasabi poolte lepitamisel juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt mõistlik ja võimalik. Samuti on istungi korraldamine vajalik menetlusosalise ärakuulamiseks. Antud juhul esitas kostja kõik oma seisukohad kirjalikult, apellatsioonkaebuses ei ole ka välja toodud, et kostjal jäi kirjalikus seisukohas midagi olulist avaldamata, mida ta soovis avaldada istungil ja mis võinuks mõjutada asja lõpptulemust. Samuti ei ole kostja märkinud, et ta ei nõustu abielu lahutamisega ning et tema hinnangul oleks veel perspektiivi poolte lepitamisel (millisel juhul võinuks asjas istungi toimumine eelduslikult mõjutada lõpplahendit). Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et ka peale maakohtus asja uut arutamist oleks võimalik teha teistsugune otsus, st jätta hagi rahuldamata ja poolte abielu lahutamata. Seega ei saaks
9. Seoses kaebuse väidetega, milliste kohaselt soovis kostja istungil selgitada ka menetluskulude hageja kanda jätmise taotlust ning et menetluskulud maakohtus tulnuks jätta hageja, mitte poolte endi kanda, märgib kolleegium, et isegi, kui menetluskulud oleks jäetud hageja kanda, ei oleks eelduslikult saanud kostja menetluskulusid hagejalt välja mõista. Nimelt nähtub apellatsioonkaebusest kostja soov, et hageja hüvitaks talle seoses hagile vastuse koostamisega kantud kulud õigusteenuse eest summas 124.80 eurot. Asja materjalidest ei nähtu kostjal lepingulise esindaja olemasolu. Vastuse kaebusele on allkirjastanud kostja isiklikult, samuti ei ole esindajat märgitud vastuse päisesse. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt kohtupraktikale menetluskulude kindlaksmääramise osas saab
lõike 1 alusel lepingulise esindaja kulusid menetluskulusid kandma kohustatud poolelt välja mõista üksnes siis, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses, st kui lepingulise esindaja olemasolu on tsiviilasja toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-14, p 13). Eeltoodu üheks eesmärgiks on, et teisel menetluspoolel peab olema mõistlikult ettenähtav, kas ja milliste kulude hüvitamise kohustus tal tulevikus tekkida võib. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei nähtu antud juhul asja materjalidest, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, seega ei saanuks kostja menetluskulusid ka hagejalt välja mõista isegi juhul, kui menetluskulude jaotamisel rakendada
lõike 1 punkti 6 alusel keelduda, puudub vajadus lahendada koos kaebusega esitatud riigi õigusabi taotlust. Seoses riigi õigusabi taotlusega märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et taotlusest nähtuvalt on kostja selles käsitlenud väiteid ja asjaolusid seoses poolte ühisvara jagamise menetlusega (tsiviilasi nr 2-1517552) ning taotlusele on lisatud ka kõnealuses asjas 05.01.2016 tehtud tagaseljaotsus, millega on hagi rahuldatud. Nagu ka kõnealuses tagaseljaotsuses märgitud, on kostjal õigus selle vaidlustamiseks esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale
415 alusel kaja. Kostja ei saa esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust. 11. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning seda ei edastatud vastamiseks vastustajale ja seega vastustajal ei saanud tekkida apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.