mai 2012 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Gert Räägu kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Prokurör Milvi Väin Süüdistatav Gert Rääk isikukood: 38104110240 elukoht: XXXXX töökoht: XXXX Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Kohtuistungi toimumise aeg
järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 604 eurot. Maakohus arutas G. Räägule
järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholijoobes, solvas sõnadega (värdjas, munn, paks siga, kuradi värdjas sa veel kahetsed seda, et sul tekiks munandivähk, pederast) ja sülitas näkku 23.06.2010 kella 20.10 – 23.20 vahel turvaseaduse § 32 kohaselt ametikohustust täitvale OÜ Real Security turvatöötajale R.L. Valga mk Otepää linnas tema toimetamisel Pühajärve parklast OÜ Real Security firmale kuuluva turvateenistuse sõiduautoga Toyota Yaris reg nr XXXX Otepää konstaablijaoskonda asukohaga Valga mk Otepää linn Lipuväljak 13 ja Otepää konstaablijaoskonnas olles sõimates turvatöötajat jätkuvalt ebatsensuursete sõnadega. Isiku toimetamisel Pühajärve parklast kuni Otepää konstaablijaoskonnani tagus ta jalgadega turvateenistuse sõiduauto Toyota Yaris reg nr XXXX sisustust s.o vastu esiistmeid ja lage ning sülitas korduvalt viibides turvateenistuse sõiduautos autoakendele ja istmetele. Avalikku korda kaitsva muu isiku solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega pani G. Rääk toime
Maakohus leidis, et esitatud süüdistus on tõendatud. Maakohtu järeldus tugineb kohtus uuritud tõenditele, mida on hinnatud koostoimes kohtueelses menetluses kogutud kirjalike tõenditega. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 23.06.2010 viibis G. Rääk Otepää vallas Pühajärvel toimunud üritusel „Pühajärve Jaanituli 2010“. Samuti ei ole vaidlust selles, et sündmused said alguse G. Räägi poolt keelatud alas ujuma minemisega. Kuna G. Räägult võeti vetelpäästjate poolt ära käepael/pilet ja teda enam peoalale tagasi ei lubatud, siis G. Rääk vihastas, kuna tema meelest käituti temaga ebaõiglaselt ning läks peaväravasse piletikassa juurde, kus hakkas järjekorras seisvaid inimesi teavitama sellest, mis võib nendega sellel üritusel juhtuda. G. Rääk tunnistab, et ta käitus peaväravas agressiivselt. Tõendatud on nii süüdistatava kui ka tunnistaja T.T. ütlustega, et G. Räägu karjumine segas kliente, mistõttu kohale tulnud turvatöötajad käskisid tal sealt lahkuda. Süüdistatav on kohtuistungil kinnitanud, et ta keeldus turvatöötajate korraldusi täitmast, s.o keeldus lahkumast. 2 Süüdistatava poolt antud ütlustega kattuvad kannatanu R.L. ja tunnistaja R.L. ütlused selles, et peaväravas oli isik, kes oma lärmamise ja karjumisega püüdis takistada piletikassa järjekorras seisvaid inimesi üritusele minemast. Kannatanu R. L. ja tunnistaja R.L. on andnud kokkulangevaid ütlusi selles, et kuna süüdistatav ei allunud turvatöötajate korraldustele rahuneda ja lahkuda, võeti ühendust politseiga ning paluti abi. Kannatanu ja tunnistaja R.L. ütlusi politseile väljakutse tegemise osas kinnitab ka kohtuistungil uuritud Lõuna Prefektuuri 23.-24.06.2010 patrullileht ning G. Räägu tegevust peaväravas kinnitab G. Räägu suhtes koostatud väärteoprotokoll
G. Rääku karistati
Maakohus tuvastas, et kuna süüdistatav ei rahunenud ja jätkas vaatamata korralduste andmisele oma tegevust, kutsusid turvatöötajad R. L. ja R.L. teda parklasse turvatöötajate auto juurde. Tunnistaja T.T. ütlused on kooskõlas süüdistatava ütlustega selles, et kuna G. Rääk keeldus minemast, võtsid turvatöötajad G. Räägul kätest kinni, viisid auto juurde ja paigutasid ta autosse. Tunnistaja R.L. ja kannatanu R.L. poolt antud ütluste kohaselt pidid nad politseid ootama parklas, kuid kuna auto juurde tuli naisterahvas, kes tahtis auto uksi avada ning peksis jalanõudega vastu autot ning ka süüdistatav muutus autos agressiivseks, otsustati, et sõidetakse politseipatrullile vastu. Kannatanu ja tunnistaja R.L. poolt antud ütlusi kinnitavad ka T.T. ütlused, mille kohaselt tahtis ta teada, kuhu G. Rääk viiakse, mistõttu ta võiski proovida autouksi avada. Samuti on tunnistaja T. T. kinnitanud, et ta oli selleks hetkeks piisavalt närvis, kuna kõik tema isiklikud asjad - mobiiltelefon ja raha olid G. Räägu käes, millest tulenevalt on kohtul alust arvata, et tunnistaja T.T. käitumine vastas kannatanu ja tunnistaja R.L. poolt kirjeldatule - oli liiga pealetükkiv ja turvatöötajate tööd segav ning milline tegevus sundis turvatöötajaid - kannatanut R. L. ja tunnistajat R.L. politseipatrullile vastu sõitma. Kohus luges G. Räägule esitatud süüdistuse turvatöötaja solvamise osas tõendatuks, tuginedes süüdistatava enda ütlustele, mille kohaselt kasutas ta autos ja hiljem politseijaoskonnas R.L. suhtes solvavaid sõnu ja väljendeid, mida kannatanu kohtuistungil ka avaldas. G. Rääk avaldas kohtuistungil, et kannatanu sõimamise tingis kannatanu poolt põhjendamatu vägivalla kasutamine tema suhtes. Ta seletas, et kannatanu pigistas tema kaela nii tugevalt, et ta kaotas mingiks ajaks teadvuse. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava G. Räägu poolt antud ütlused kannatanu poolt põhjendamatu või üleliigse vägivalla kasutamise osas on ümber lükatud kannatanu R.L. ja tunnistaja R.L. ütlustega. Kohus loeb kannatanu R.L. ütlused eluliselt usutavaks selles, et kuna süüdistatav oli väga agressiivne, lõi peaga vastu küljeklaasi, lõhkus jalgadega istet ja lage, sülitas kannatanu suunas, samal ajal sõimates teda valimatute väljenditega, pidi ta süüdistatava suruma teda õlgadest kinni hoides vastu istme seljatuge, et takistada teda autosalongi lõhkumast. Samuti on kannatanu poolt antud ütlused kooskõlas ka tunnistaja R.L. ütlustega, kes nägi tahavaatepeeglist, kuidas G. Rääk, vaatamata sellele, et ta oli käeraudadega, peksis peaga vastu aknaklaasi ja lõhkus jalgadega kõrvalistuja istme seljatuge. Mingil hetkel suutis G. Rääk ennast keerata nii, et hakkas jalgadega lage lõhkuma. Tunnistaja sõnul hoidis kannatanu R. L. G. Rääku õlgadest tagasi nii, et tema käsi oli G. Räägu käe alt läbi. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks viidata, et G. Rääk on andnud ütlusi selles, et ta oli väga vihane eelnevate sündmuste tõttu, mistõttu on tõenäoline, et tema korrale kutsumine autos põhjustas süüdistatava poolt süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise. Kohus uuris kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mille kohaselt ei leidnud kohtueelses menetluses tuvastamist, et G. Räägul olevad vigastused (vasaku ja parema õlavarre piirkonnas hematoom, vasaku randme piirkonnas valu ja valu kurgu piirkonnas) oleksid tekitatud kuriteo toimepanemise tahtlusega ning turvafirma Real Security turvatöötajad oleksid tarvitanud G. Räägu suhtes ülemäärast jõudu. Kuna isikute käitumises puudus kuriteokoosseis, lõpetati kriminaalasjas menetlus. Seega asus 3 kohus seisukohale, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole süüdistatava väide kannatanu poolt vägivalla kasutamise osas tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et kuna eeltoodust tulenevalt ei esine G. Räägu käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid, on tõendamist leidnud G. Räägu poolt kannatanu R.L. ebasündsate sõnade ja väljenditega solvamine. Maakohus uuris kohtueelses menetluses kogutud kirjalikke tõendeid: - Väärteoprotokoll AB 1089265, millest nähtub, et G. Rääk oli 23.06.2010 kell 20.00 Valgamaal Otepää vallas Pühajärve ranna parklas avalikus kohas alkoholijoobes, karjus, ei allunud turvatöötajate korraldustele sõimates neid ebatsensuursete sõnadega, rikkudes avalikku korda; - Lõuna Prefektuuri 23.-24.06.2010 patrullileht, mille kohaselt patrullitoimkond S. G. ja V. K. said kell 20.35 väljakutse VIP parklasse, kuna VIP parklas on probleem isikuga – poolel teel antud politseile üle (turva poolt) alkoholijoobes isik G. Rääk (alkotest näitas 1,24 mg/l), kes oli solvanud turvatöötajaid, sõimates neid ebatsensuursete sõnadega, ei allunud korraldustele; - Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt oli G. Räägu joove 1,24 mg/l kohta. - 29.12.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millega lõpetati menetlus
Eeltoodud tõendeid hinnates maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et G. Rääku on juba karistatud sama teo eest väärteokorras
Avaldatud väärteoprotokollist AB 1089265 nähtub, et G. Rääk oli 23.06.2010 kell 20.00 Valgamaal Otepää vallas Pühajärve ranna parklas avalikus kohas alkoholijoobes, karjus, ei allunud turvatöötajate korraldustele sõimates neid ebatsensuursete sõnadega, rikkudes avalikku korda. Nimetatud asjaolu on tuvastamist leidnud ka süüdistatava G. Räägu poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kriminaalasjas on G. Räägule aga esitatud süüdistus selles, et ta solvas sõnadega ja sülitas näkku 23.06.2010 kella 20.10 – 23.20 vahel turvaseaduse § 32 kohaselt ametikohustust täitvale OÜ Real Security turvatöötajale R.L. le Otepää linnas tema toimetamisel Pühajärve parklast OÜ Real Security firmale kuuluva sõiduautoga Otepää konstaablijaoskonda ja Otepää konstaablijaoskonnas olles sõimates turvatöötajat jätkuvalt ebatsensuursete sõnadega. Kohus asus seisukohale, et tegemist on erinevate süüteokoosseisudega (esimesel juhul avaliku korra rikkumine; teisel juhul avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine), milliseid eristab ajavahemik, motiivid ja subjektide koosseis. Eelnevast tulenevalt on maakohus seisukohal, et on tõendatud 23.06.2010 kella 20.10-23.20 paiku G. Räägu poolt OÜ Real Security turvatöötaja R.L. , kes täitis turvaseaduse § 32 kohaselt ametikohustust, solvamine Valga maakonnas Otepää linnas tema toimetamisel Pühajärve parklast Otepää politseijaoskonda ja Otepää politseijaoskonnas. G. Räägu poolt R.L. suhtes toimepandud tegu vastab
Subjektiivse koosseisu osas oli G. Räägu poolt turvatöötaja solvamine toime pandud otsese tahtlusega, seda kinnitavad ka G. Räägu kohtuistungil antud ütlused, et ta teadlikult solvas turvatöötajat ebatsensuursete sõnadega.
G. Räägu teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaoluga, et G. Rääk on varasemalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud. 4 Hinnates võimalusi mõjutada G. Rääku edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestas kohus kõigepealt asjaoluga, et G. Rääk on püüdnud oma käitumist õigustada. Kohus leidis, et süüdistatavat G. Rääku saab karistada kergemaliigilise karistusega – rahalise karistusega. Karistuse eesmärk on, et isik hoiduks tulevikus uusi kuritegusid toime panemast ja samuti annab signaali teistele ühiskonnaliikmetele, et avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine ei ole lubatud. G. Räägule mõistetav rahaline karistus peaks jääma sanktsiooni miinimummäära lähedusse. Kohus leidis, et G. Räägule tuleb karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära. G. Räägu keskmine päevasissetulek 2009. a oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 12 eurot ja 08 senti. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G. Räägu kaitsja, kes palub maakohtu otsuse tühistamist ning G. Räägu
Järgnevalt on kokkuvõtlikult toodud apellatsioonis esitatud väited. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 23.06.2010 on koostatud väärteoprotokoll AB1089265, milles rikkumise kirjelduses on märgitud: “oli avalikus kohas alkoholijoobes, karjus, ei allunud turvatöötajate korraldustele, sõimates neid ebatsensuursete sõnadega rikkudes avalikku korda”. 16.07.2010 on G. Rääku
Patrullilehe koopiast (23.06.2010-24.06.2010) nähtub, et kell 20.35 “teatas Jaanitule turvateenistus, et Vip parklas on probleem isikuga ning kohale vajatakse politseid – poolel teel antud politseile üle alkoholijoobes isik G. Rääk, kes oli solvanud turvatöötajaid sõimates neid ebatsensuursete sõnadega, ei allunud korraldustele”. Samas on viimase lausena märgitud “koost. VTP
Kaitsja sedastab, et nimetatud dokumentidest nähtub, et G. Rääk sõimas ja solvas turvatöötajaid juba Pühajärve parklas ning jätkas seda tegevust turvafirma autos ja konstaablijaoskonnas. Ka tunnistaja R.L. ütluste kohaselt räuskas ja sõimles G. Rääk pidevalt ning esimene pikem vaikus saabus peale umbes tunniajast politseis viibimist. Samuti märgib tunnistaja, et tema arvates oli G. Rääk vihane kuna teda ei lastud peaväravast sisse. Kohtus on tunnistajad E. M., E. S. ja R.L. andnud ütlusi, mis haakuvad teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega, sealhulgas suures osas G. Räägu enda ütlustega. Kohtus leidis tõendamist, et G. Rääk räuskas ja sõimles juba Pühajärve pargis asuvas peaväravas, kuna teda ei lastud enam üritusele, kasutas samu väljendeid. Turvatöötajad toimetasid ta parklasse, kus panid ta turvaautosse. R.L. ütlustest nähtub, et aega G. Räägu peaväravast politseile üleandmiseni kulus maksimaalselt 15 minutit. Parklas autos viibis G. Rääk umbes paar minutit. Politseile andsid turvatöötajad G. Räägu üle Otepää aedlinna juures. Sellest järeldab kaitsja, et G. Räägu avalikku korda rikkuv käitumine sai alguse Pühajärve pargis ning jätkus samadel motiividel ja sama tahtlusega Otepää konstaablijaoskonda toimetamiseni, samuti seal viibimise ajal. G. Rääk sõimles jätkuvalt ning asjaolu, et teda toimetati turvatöötajate ja politsei poolt konstaablijaoskonda, ei muutnud tema tahtlust ega arusaamist toimuvast. Kuna R. L. viibis oma tööülesannetest tulenevalt kõige rohkem G. Räägu vahetus läheduses, siis paratamatult puutus ta kõige kauem ja lähemalt G. Rääguga kokku. Teised kohtus tunnistajana üle kuulatud ja G. Rääguga tegelenud turvatöötajad end kriminaalasjas kannatanuna ei tunne. 23.06.2010 koostatud alkomeetri ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et G. Räägul tuvastati politseis kell 20.55 alkoholijoove 1,24 mg/l. Samuti on nimetatud 5 protokollis märgitud, et tema käitumine oli rahutu. Vaatamata sellele ning vormistatud väärteoprotokollile ei peetud vajalikuks G. Rääku paigutada kainenemisele või kuriteos kahtlustatavana kinni pidada. 25.06.2010 alustati G. Räägu avalduse alusel kriminaalmenetlust selles, et tema suhtes on 23.06.2010 Pühajärve jaanitulel turvatöötajate poolt kasutatud põhjendamatut füüsilist vägivalda. 29.12.2010 on kriminaalmenetlus lõpetatud, kuna leiti, et tahtlikult ei ole keegi G. Räägule nimetatud ajal ja kohas vigastusi tekitanud. Kriminaalmenetlust R.L. solvamise osas alustati 22.07.2010 R.L. ülekuulamisega, s.o kuu aega peale käsitletavat sündmust. Selline asjade käik annab kinnitust arvamusele, et kriminaalmenetluse alustamine G. Räägu osas oli vastukäik tema poolt turvatöötajate peale politseile tehtud avaldusele. Kaitsja sedastab, et G. Räägu käitumine alates temalt käepaela ärarebimisest kuni politseisse toimetamiseni ning seal tehtud toimingute ajal oli kantud ühest tahtlusest. Tema soov oli algusest lõpuni avaldada võimalikult kõvahäälselt rahulolematust tema ürituselt kõrvaldamise kohta, millega rikuti tema ja tema kaaslase pidu. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu kaitsja maakohtu seisukohaga, et tegemist on erinevate süüteokoosseisudega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kriminaalmenetluse ajal esitati G. Räägule kahtlustus, mille sisuks oli kokkuvõtvalt R.L. solvamine 23.06.2010 ajavahemikul kella 20.10-21.30 Valga maakonnas Otepää linnas Pühajärve parkla lähedal asuvas peaväravas kuni G. Räägu toimetamiseni Otepää konstaablijaoskonda ja ka seal turvatöötajate jätkuv sõimamine ebatsensuursete sõnadega. Seega on uurimise ajal käsitletud G. Räägu käitumist ühe jätkuva teona. Hiljem on aga süüdistusest välja jäetud G. Räägu poolt turvatöötajate sõimamine Pühajärve pargis asuvas peaväravas. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti samastanud mõisteid “tegu” ja “süüteokoosseis”.
lg 5 ja § 63 lg 1 teevad neil selget vahet.
lg 1 kohaselt mõistetakse juhul, kui isik on pannud toime teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, üks karistus. Otsustamisel, kas erinevad süüteokoosseisud on täidetud ühe või mitme teoga, tuleb lähtuda teoühtsuse põhimõttest, mille kohaselt on tegemist teoainsusega juhul, kui iseenesest väliselt lahutatavad osateod on kantud tegija ühtsest tahtest ning on ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne vaatleja leiab tegemist olevat ühe teoga.
EIK on topeltkaristamise mõistet käsitlenud otsuses Sergey Zolotukhin v. Russia, p-s
Avaliku korra rikkumine G. Räägu poolt seisnes turvatöötajate kõvahäälses sõimamises ja solvamises, mistõttu ei saa teda samadel asjaoludel süüdi tunnistada
Vastuväited apellatsioonile Kaitsja apellatsioonile on vastuväited esitanud prokurör, kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnaprokurör leiab, et maakohtu otsus on põhjalik ning analüüsitud on ka väidet, et G. Rääku on juba karistatud sama teo eest väärteokorras. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et G. Rääk rikkus jaanitulel avalikku korda, räuskas ja sõimas isikuid, kes tema korralekutsumisega tegelesid, kuid see tegevus oli üldine, ei olnud konkretiseeritud ja oli seotud tema jaanitulelt minema ajamisega. Turvatöötaja R.L. solvamine talle näkku 6 sülitamisega, välimuse halvustamisega, ebasündsate ja vulgaarsete väljendite ütlemisega oli aga seotud konkreetselt R.L. tegevusega turvaautos, kui ta pidi kasutama füüsilist jõudu süüdistatava suhtes, kes autos rabeledes kahjustas nii ennast kui autot (G. Räägu kohtuistungil antud ütlused tl 22, 23, 25), mis oli ka põhjuseks, et G. Rääk anti enne politseimajja jõudmist politseile üle. Politseijaoskonnas jätkus R.L. solvamine väidetavalt põhjendusel, et kannatanu jõi uurijaga koos kohvi. Selle tegevuse lõpetamiseks kutsusid politseitöötajad teda pidevalt korrale (R.L. ütlused istungiprotokoll tl 2), kuid ta ei allunud. Tunnistaja R.L. ütlustega on tuvastamist leidnud, et jaanitulel oli korrarikkujaid palju, arestikambris ei olnud vabu kohti ja ei olnud võimalust G. Rääku ka Tartusse viia. Tema agressiivne suhtumine toimuvasse võis tingida tema suhtes dokumentide vormistamise venimise, mistõttu patrullilehel on kajastatud ka vastav aeg. Kellaajaliselt ei jäeta patrullilehel vaheaega sellele ajale, mis korrarikkuja viibib turvafirma autos. Ringkonnaprokurör leiab, et kohus on õigesti hinnanud G. Räägu tahtlust erinevalt eri aegadel ja erinevates kohtades toimepandu osas, mida eristavad sündmuskoht, motiivid ja isikud, kelle huve on kahjustatud. R. L. ei olnud seotud nende rikkumistega, mis põhjustasid G. Räägu jaanitulelt eemaldamise. G. Rääk on menetluse käigus soovinud selgitada, et tema pole midagi valesti teinud ja „asi on põhimõttes". Saades kriminaalmenetluse lõpetamise määruse on ta pidanud ennast jätkuvalt kannatanuks. Tema selgitused ei ole mõistetavad, kuna kahtlustatavana on ta üle kuulatud 29.10.2010, tema avalduse põhjal menetletud kriminaalasja lõpetamise määrus on koostatud 29.12.2010. Väide, et antud kriminaalasja menetlust alustati kättemaksuks G. Räägule tema poolt avalduse esitamisel, on alusetu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid G. Rääk ja tema kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ning palusid maakohtu otsuse tühistada. Kaitsja leidis, et menetluslikult on õige taotleda mitte õigeksmõistmist, vaid kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS §-de 199 lg 1 p 5 ja 274 lg 1 alusel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus maakohtu otsuse jätta muutmata. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1, kuid vajaduse korral tulenevalt apellatsioonis esitatud taotlustest lisab omapoolseid põhjendusi. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-09 punkt 11 kohaselt kui ringkonnakohus on nõustunud maakohtu kõigi põhjendustega süü tõendatuse kohta ning on omalt poolt lisanud vaid täiendavaid põhjendusi, siis tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi mitte käsitleda isoleeritult, vaid seda tuleb teha koos maakohtu otsuses märgituga. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-22-10 punkt 8.1 kohaselt kohtuotsus peab vastama KrMS § 312 punktide 1-3 nõuetele, mis seavad raamid kohtuotsuses obligatoorselt sisalduma pidavale tõendite analüüsile. Kohtuistungi protokolli kantu veelkordseks kajastamiseks kohtuotsuses puudub igasugune vajadus ja põhjendus. Seega ei ole vajalik ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine kohtuotsuses. Piisab sellest, kui kohtuotsuse põhjendavas osas esitatakse kokkuvõtlikult ütluste sisu, seostades selle konkreetse tõendamiseseme asjaoludega. 7 Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega G. Räägu süü tõendatuse kohta, siis Riigikohtu eeltoodud seisukohtadest juhindudes ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonis esitatud tõendite ümberhindamise taotlusele vastates hakata kordama maakohtu otsuses kajastatut (otsuse lk 3-8). Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punkt 12.2 kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on neid nõudeid järginud, sest tegemist ei ole tõendite loetlemisega, vaid neid on hinnatud kogumis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punkt 8 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eelneva alusel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus leiab, et kõiki tõendeid on hinnatud nende kogumis ja kohtuotsuses ei esine vastuolusid, mis viitaksid põhjenduste puudumisele. Maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu seisukohad süüdistuse tõendatuse kohta on selged, ammendavad ja vastuoludeta. Maakohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (otsuse lk 6-8). Seejuures on seoses süüdimõistva otsusega sisuliselt antud hinnang ka taotlusele G. Rääk õigeks mõista, kuna teda on kaitsja hinnangul juba antud teo eest väärteokorras karistatud. Nimetatud taotlus oli maakohtule teada kohtuvaidluste kaudu (lk 103 pöördel-105). Sama taotlust korratakse apellatsioonis. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega G. Räägu süü tõendatuse kohta. Maakohus on täielikult järginud tõendite hindamisele esitatud nõudeid ja ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et G. Räägu süü on tõendatud. Vastuseks apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist. Kaitsja väidab, et kuna G. Rääk sõimas ja solvas turvatöötajaid juba Pühajärve parklas ning jätkas seda tegevust turvafirma autos ja konstaablijaoskonnas, siis on tegemist ühtsest tahtlusest hõlmatud teoga. Kaitsja leiab, et G. Räägu avalikku korda rikkuv käitumine sai alguse Pühajärve pargis ning jätkus samadel motiividel ja sama tahtlusega Otepää konstaablijaoskonda toimetamiseni, samuti seal viibimise ajal. G. Rääk sõimles jätkuvalt ning asjaolu, et teda toimetati turvatöötajate ja politsei poolt konstaablijaoskonda, ei muutnud tema tahtlust ega arusaamist toimuvast. Kuna R. L. viibis oma tööülesannetest tulenevalt kõige rohkem G. Räägu vahetus läheduses, siis paratamatult puutus ta kõige kauem ja lähemalt G. Rääguga kokku. Teised kohtus tunnistajana üle kuulatud ja G. Rääguga tegelenud turvatöötajad end kriminaalasjas kannatanuna ei tunne. Kaitsja leiab, et G. Räägu käitumine alates temalt käepaela ärarebimisest kuni politseisse toimetamiseni ning seal tehtud toimingute ajal oli kantud ühest tahtlusest. Tema soov oli 8 algusest lõpuni avaldada võimalikult kõvahäälselt rahulolematust tema ürituselt kõrvaldamise kohta, millega rikuti tema ja tema kaaslase pidu. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tegemist on erinevate süüteokoosseisudega. Kaitsja arvates seda kinnitab ka asjaolu, et kriminaalmenetluse ajal esitati G. Räägule kahtlustus, mille sisuks oli kokkuvõtvalt R.L. solvamine 23.06.2010 ajavahemikul kella 20.10-21.30 Pühajärve parkla lähedal asuvas peaväravas kuni G. Räägu toimetamiseni Otepää konstaablijaoskonda ja ka seal turvatöötajate jätkuv sõimamine ebatsensuursete sõnadega. Seega on uurimise ajal käsitletud G. Räägu käitumist ühe jätkuva teona. Hiljem on aga süüdistusest välja jäetud G. Räägu poolt turvatöötajate sõimamine Pühajärve pargis asuvas peaväravas. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti samastanud mõisteid “tegu” ja “süüteokoosseis”.
lg 5 ja § 63 lg 1 teevad neil selget vahet.
lg 1 kohaselt mõistetakse juhul, kui isik on pannud toime teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, üks karistus. Otsustamisel, kas erinevad süüteokoosseisud on täidetud ühe või mitme teoga, tuleb lähtuda teoühtsuse põhimõttest, mille kohaselt on tegemist teoainsusega juhul, kui iseenesest väliselt lahutatavad osateod on kantud tegija ühtsest tahtest ning on ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne vaatleja leiab tegemist olevat ühe teoga.
EIK on topeltkaristamise mõistet käsitlenud otsuses Sergey Zolotukhin v. Russia, p-s
Avaliku korra rikkumine G. Räägu poolt seisnes turvatöötajate kõvahäälses sõimamises ja solvamises, mistõttu ei saa teda samadel asjaoludel süüdi tunnistada
Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendanud, miks ta ei nõustu kaitsja väitega, et G. Rääku on juba sama teo eest väärteokorras
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need tulenevad väärteoprotokollis ja täpsustatud süüdistuses toodud rikkumiste (lk 47 ja 50) kirjeldusest, mis ei ole teo toimepanemise aja, koha, motiivide ja muude tehiolude osas kattuvad. Ringkonnakohus leiab, et kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et G. Rääk rikkus jaanitulel avalikku korda, räuskas ja sõimas isikuid, kes tema korralekutsumisega tegelesid, kuid see tegevus oli üldine, ei olnud konkretiseeritud ja oli seotud tema jaanitulelt minema ajamisega. Turvatöötaja R.L. solvamine talle näkku sülitamisega, välimuse halvustamisega, ebasündsate ja vulgaarsete väljendite ütlemisega oli aga seotud konkreetselt R.L. tegevusega turvaautos, kui ta pidi kasutama füüsilist jõudu süüdistatava suhtes, kes autos rabeledes kahjustas nii ennast kui autot, mis oli ka põhjuseks, et G. Rääk anti enne politseimajja jõudmist politseile üle. Politseijaoskonnas jätkus R.L. solvamine väidetavalt põhjendusel, et kannatanu jõi uurijaga koos kohvi. Selle tegevuse lõpetamiseks kutsusid politseitöötajad teda pidevalt korrale, kuid ta ei allunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud G. Räägu tahtlust erinevalt eri aegadel ja erinevates kohtades toimepandu osas, mida eristavad sündmuskoht, motiivid ja isikud, kelle huve on kahjustatud. R. L. ei olnud seotud nende rikkumistega, mis põhjustasid G. Räägu jaanitulelt eemaldamise. 9 Kaitsja viitab oma väidete kinnituseks EIK 10.02.2009 otsusele asjas Sergey Zolotukhin vs. Venemaa. Ringkonnakohus leiab, et see viide ei anna alust apellatsiooni rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et viidatud kohtuasjas oli süüdistus esitatud kolmes kuriteos, mis kõik tulenesid sama päeva sündmustest. EIK arvates ei moodustanud need kolm episoodi ajaliselt ja ruumiliselt ühtset tervikut. Nimetatud otsuse punktis 92 on märgitud, et kuigi süüdistatava käitumisaktid olid sarnased, polnud see jätkuv tegevus, vaid ühe ja sama käitumise erinevad ilmingud mitmetel selgelt eristatavatel juhtudel. Riigikohus on oma 18.01.2010 otsuse nr 3-1-1-57-09 p 17-18 samuti käsitlenud kohtuasja Sergey Zolotukhin vs. Venemaa ning leidnud, et selles toodud isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise keelu asjaolude kontrollimise tõlgendus vastab PS § 23 lg 2 sõnastusele. Riigikohus on märkinud, et eeltoodust tulenevalt tuleb teo teistkordse menetlemise keelu rikkumine tuvastada süüdistatavale omistatud kuritegude faktiliste asjaolude võrdlemise teel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on G. Räägu käitumises tuvastatavad ajaliselt ja ruumiliselt selgelt eristatavad juhud. Seejuures tuleb märkida, et käesoleva kriminaalasja tehiolud on küllaltki sarnased kohtuasja Sergey Zolotukhin vs. Venemaa tehioludele. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu lubas prokuröril, ilma et tekiks teistkordse vastutusele võtmise oht, esitada G. Räägule süüdistuse
järgi, kuigi sellele oli eelnenud avaliku korra rikkumine
Maakohus ei tuvastanud teistkordse menetlemise keelu rikkumist. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et antud juhul ei ole tegemist ne bis in idem põhimõtte rikkumisega. Kuna ei esine KrMS § 199 lg 1 p 5 toodud kriminaalmenetlust välistavat asjaolu – samas süüdistuses ei ole isiku suhtes jõustunud kohtulahendit või käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alustel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, siis ei ole ka alust G. Räägu suhtes KrMS § 274 lg 1 sätteid (kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil) kohaldada. Kaitsja esitas kaitsjatasu nõude 338,88 euro (sh käibemaks 56,48 eurot) ulatuses. Nõue koosneb apellatsiooni koostamisele kulunud ajakulust maksumusega 153,60 eurot (sh käibemaks 25,60 eurot) ja ringkonnakohtu istungist osavõtuga seotud kuludest 185,28 euro (sh käibemaks 30,88 eurot) ulatuses. Ringkonnakohus peab esitatud taotlust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Antud juhul tehti KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend ja seega peab menetluskulud 338,88 euro ulatuses hüvitama G. Rääk. Mati Kartau Aarne Sarjas 10 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.