§-dest 337 lg 2 p 2, 338 p 3, 339 lg 1 p 7, 339 lg 2 ning 341 lg 2 tühistada Tartu Maakohtu 13. veebruari 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-17878 täies ulatuses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib
Määruskaebuse esitamise õigus on
lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse
lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 13.02.2012 kohtuotsusega mõisteti Alar Kalgan KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus arutas A. Kalganile KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 05.09.2009 kella 03.06 ajal Valga linnas Soo tänaval juhtis sõiduautot Citroen Berlingot (reg.nr XXX) joobeseisundis, kus tema veres oli etanooli 2,66 +/- 0.07 mg. Lõplikuks tulemiks loeti 2,59 mg. Maakohus leidis, et A. Kalgani joobeseisund leidis tuvastamist süüdistatava enda ütluste ning tunnistajate (politseiametnike) M.U. , R.L. ja I.N. ütlustega, mille kohaselt esinesid A. Kalganil joobetunnused. Samuti oli A. Kalgani joove tuvastatud saatekirja-uuringuaktiga, millest nähtuvalt leiti A. Kalgani verest 2,66 +/- 0,07 mg/l etanooli. Seega oli A. Kalgan LS § 69 lg 4 p 1 mõistes alkoholijoobes. Tunnistajate R.L. , M.U. , K.P. , I.N. ja R.K. ütluste põhjal järeldas maakohus, et sündmuskohale sõitis kaks politsei patrulltoimkonda, üks patrulltoimkond koosseisus R. L. ja M.U. (liikluspolitsei patrull) ja teine patrulltoimkond koosseisus K.P. ja I. N. (toimkond, kes auto välja tõmbas). M.U. on ütlustes kinnitanud, et A. Kalganit auto roolis ei näinud. R. L. vormistas A. Kalgani sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, kuna sõiduki juures teisi isikuid ta ei näinud ja arvas, et seega pidi A. Kalgan olema sõiduki roolis. Tunnistajad K.P. ja I. N. ütluste kohaselt nemad A. Kalganit samuti auto roolis ei näinud. Tunnistaja R.K. on ütlustes kinnitanud, et 05.09.2009 oli sõiduki Citroen Berlingo roolis tema ja ta sõitis kraavi, sest hakkas sõidu ajal auto istet enda järgi seadistama. Tunnistajate M.R. ja E.T
lg 1 p 5 alusel avaldatud ütlustest järeldas maakohus, et tunnistajad ei viidanud A. Kalganile kui isikule, kes juhtis 05.09.2009 kella 03.06 ajal Valga linnas Soo tänaval sõiduautot Citroen Berlingo. Tunnistaja M. R. ütlustest ei nähtu, kes istus sõiduki roolis ajal, mil üritati sõidukit välja lükata. Tunnistaja E. T. kirjeldas küll, kuidas purjus mees istus sõiduki väljatõukamise ajal rooli, kuid tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et see isik oli just A. Kalgan – tunnistaja ei ole süüdistatavat kirjeldanud, samuti ei ole teda esitatud tunnistajale äratundmiseks. Tunnistajad kinnitasid küll, et teisi isikuid sündmuskohal ei olnud, kuid maakohtu hinnangul oli tõendamata, et sõiduki tõukamise ajal oli roolis just A. Kalgan. Maakohus märkis, et kuna maakohtus avaldati tunnistaja E. T. eeluurimisel antud ütlused, ei saanud süüdistatav tunnistajale vahetult küsimusi esitada. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast on juhul, kui süüdimõistev kohtuotsus täielikult või suures ulatuses põhineb selle tunnistaja ütlustel, kellele süüdistatav ei ole saanud küsimusi esitada, tegemist kaitseõiguse rikkumisega (RK 3-1-1-86-06, p 7). Maakohus leidis, et A. Kalgani süüdimõistmine ainuüksi E. T. ütluste põhjal ei ole antud juhul põhjendatud, sest ka nendest ütlustest ei nähtu, et sõiduki rooli istunud isikuks oli A. Kalgan. Kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et A. Kalgani poolt sõiduki juhtimine süüdistuses toodud asjaoludel ei leidnud tõendamist. Maakohus leidis, et tõendatud oli küll see, et A. Kalgan oli 05.09.2009 kella 03.06 ajal Valga linnas Soo tänaval purjus ning viibis ka sõiduauto Citroen Berlingo juures, kuid tõenditega ei leidnud kinnitamist tema poolt nimetatud sõiduki juhtimine süüdistuses märgitud ajal. Seejuures märkis maakohus, et juhi juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli koostatud eeldatavate andmete põhjal ehk R.L. arvamuse kohaselt, et A. Kalgan oli sõiduki roolis, kuna teisi isikuid seal 2 juures ei viibinud. Samas oli tõendatud, et sündmuskohal oli veel kolm isikut, keda on käesolevas kriminaalasjas käsitletud tunnistajana. Elulisi asjaolusid arvestades asus maakohus seisukohale, et politseiametnikud R.L., M.U., K.P. ja I.N. ei saanudki süüdistatavat A. Kalganit sõiduki roolis näha, sest antud ütluste põhjal jõudsid nad sündmuskohta alles siis, kui sõiduk oli juba kraavis ja sõiduki lükkamine oli juba aset leidnud. Samuti võttis maakohus arvesse tunnistaja R.K. selgitusi, et tema oli süüdistuses märgitud ajal sõiduki roolis ja sõitis kraavi seetõttu, et hakkas istet seadistama. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et antud kriminaalasjas esineb kõrvaldamata kahtlus, et sõiduki roolis ei olnud A. Kalgan ja
S § 424 koosseisu objektiivset külge, s.o sõiduki juhtimist joobeseisundis, tuli A. Kalgan esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Milvi Väin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega A. Kalgan süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja karistada 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Apellandi põhiväited on järgmised. Esmalt märgib apellant, et kriminaalasjas on vaidlematult tuvastatud, et süüdistuses märgitud ajal viibis A. Kalgan Soo tänaval oma sõiduauto Citroen Berlingo, mis oli sõitnud teelt välja, juures alkoholijoobes. Tõendatud on ka see, et sõiduautot oli püütud teele tagasi saada. R. K. kohtus antud ütlusi peab apellant valeütlusteks, kuivõrd asjas tähtsust omavaid asjaolusid ta ei mäletanud ning tema ütlused ei olnud kooskõlas teiste tõenditega ega eluliselt usutavad. Nii on patrullilehe kannete kohaselt politseitöötajad olnud sündmuskohal ööl vastu 05.09.2009 ja tegelenud juhtumiga alates kella 03.11 kuni 05.00-ni. Seega ei ole usaldusväärne R. K. väide, et kui ta oli 10-15 min jala läinud Alari ema elukohta ja autoga sündmuskohale tagasi tulnud, siis kedagi seal enam ei olnud. Samuti märgib apellant, et A. Kalgan ei ole vaidlustanud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ega väärteomenetluse lõpetamise otsust, kuigi need dokumendid kajastavad mootorsõiduki juhtimist joobnuna. Apellant viitab tunnistaja M.U. ütlustele, mille kohaselt kuulis ta sündmuskohal viibinud noormeestelt, et nad olid näinud kummaliselt tee pealt ärakeeravat autot, auto jäi kinni ja juht tuli nende juurde ning palus auto välja lükata. Noormehed näitasid M.U. le isikut, kes oli auto juures, kelleks on süüdistatav A. Kalgan. M.U. rääkis ka A. Kalganiga, kes ei teinud mingeid viiteid sellele, et sõber oleks läinud auto järele, et tulla sõidukit välja tõmbama. Kohtuotsuses on käsitletud ka tunnistajate E. T. ja M. R. kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, sealhulgas seda, et E. T. nägi, kuidas koeraga purjus mees istus roolis, kui nad püüdsid sõpradega autot välja lükata. E.T. ütlustega seonduvalt on maakohus leidnud, et rakendada tuleb 2006. aasta Riigikohtu lahendis 3-3-3-86-06 toodud põhimõtet süüdistatava õigusest tunnistajale küsimusi esitada. Samas on maakohus siiski avaldanud praegu kehtiva
põhimõtte kohaselt tunnistajate ütlused, kuid jätnud arvestamata selles sisalduva lg 3 p 3 põhimõtte, et tõendi taotleja vastaspoolel peab olema olnud küllaldane võimalus esitada ütlustele vastuväiteid. Apellant märgib, et kaitsja taotluses kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks ja menetluse lõpetamiseks
R. ja E. T. ütlusi. Apellant leiab, et kohtuotsuses ei ole jälgitav kahtluse tekkimine selles, et sündmuskohal suure koeraga viibinud alkoholijoobes mees, kes väitis enda juhitud autoga kraavi olevat sõitnud ja sealt välja sõita püüdnud mees ning politseinike ja noormeestega vestelnud mees ei ole A. Kalgan. Apellant leiab, et A. Kalgan kui isik, kes sõitis autoga teelt välja ja püüdis ka 3 autoga teele tagasi sõita, on piisavalt usaldusväärselt tõendatud. Seejuures viitab apellant Riigikohtu lahendile 3-1-1-12-07, mille kohaselt on süüdimõistva otsuse tegemine võimalik ka vaid kaudsete tõendite põhjal. Apellant leiab, et vajalik on kohtu hinnang ka asjaolule, kas kuritegu kuulub või ei kuulu kvalifitseerimisele KarS § 424 – § 25 lg 2 järgi, mida on esialgu kaitsja taotlenud. Kui eeldada, et A. Kalgan oli roolis ainult siis, kui püüdis autot teele tagasi saada, on vajalik tuvastada, kas selle toimingu ajal oli auto sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatisel. LS § 2 p 81 kohaselt kuulub tee koosseisu ka teepeenar, eraldus- ja haljasriba. On tuvastatud, et auto sõitis teelt välja garaažide juures ja garaažide juurde viiv tee on ette nähtud sõidukite liiklemiseks. Auto oli kraavi ehk teelt välja sõitnud just tänava ja garaažide juurde viiva tee ristumiskohal, mistõttu tema asukohta võib kirjeldada kui teepeenart. A. Kalgan oli töötava mootoriga sõiduauto roolis ja püüdis suunata auto liikumist teele tagasi, mistõttu ta on käsitletav juhina. Vaatamata sellele, et tema juhtimisel autot teele tagasi ei saadud tuleb tema tegevust käsitleda mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt. Vastuväited apellatsioonile Ringkonnakohtu 12.03.2012 määrusega määrati kriminaalasi
Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 19.03.2012. 15.03.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus A. Kalgani kaitsja seisukohad esitatud apellatsiooni kohta, mis on lühidalt järgmised. Kaitsja on seisukohal, et Tartu Maakohtu 13.02.2012 kohtuotsus A. Kalgani õigeksmõistmises KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja leiab, et antud juhul puuduvad
T. ja M. R. varasemaid ütlusi. Lisaks on kaitsja seisukohal, et tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine kohtuistungil ilma, et süüdistataval olnuks võimalik neid isikuid eelnevalt küsitleda, rikub EIÕK art 6 lg 3 punktist d tulenevaid nõudeid ning süüdimõistmine ei saa põhineda määravas ulatuses nende isikute ütlustel, keda süüdistatav ja tema kaitsja pole saanud küsitleda ei kohtueelsel uurimisel ega kohtulikul arutamisel. Kaitsja märgib, et tunnistaja R. L. ütlused ei haaku teiste tunnistajatega, keda kohtus küsitleti ning kes samaaegselt sündmuskohal viibisid. Arvestades sündmuse toimumise aega ning kohtuistungi toimumise aega, on kaitsja hinnangul tõenäoline, et tunnistaja kandis seoses oma tööülesannetega 05.09.2009 sündmusele üle muu analoogse olukorra. Siinkohal juhib kaitsja ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et objektiivne tõend käesolevas kriminaalasjas on patrullileht, milline koostati vahetult pärast sündmust ning seal kajastuvad andmed on kindlasti usaldusväärsemad. Siinkohal on oluline märkida, et R. L. ja M.U. jõudsid sündmuskohale üheaegselt, kuna viibisid koos samas patrullautos ning tunnistaja M.U. A. Kalganit sõiduki roolis ei näinud, nagu ka teised kohtus küsitletud tunnistajad K.P. ja I. N.. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et R. K. poolt antud ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega või et nad ei ole eluliselt usutavad. M.U. i ütlustest tulenevalt tõmmati sõiduk kraavist välja pärast seda, kui A. Kalgan esialgu politseijaoskonda ja seejärel haiglasse joobe tuvastamiseks viidi. Seades kahtluse alla R. K. väite, mille kohaselt ei olnud sündmuskohal tema sinna naastes enam kedagi, on prokurör jätnud tähelepanuta, et tunnistaja R. L. sõnade kohaselt toimus dokumentide vormistamine ja alkomeetrisse puhumine Valga politseijaoskonnas. 4 Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb prokuröri ettekujutus sündmuste käigust. Nii ei ole keegi tunnistajatest näinud A. Kalganit sõidukit juhtimas. Ainus, kes väitis, et nägi A. Kalganit roolis istumas ja mootorit töötamas, oli tunnistaja R. L., kelle ütluste usaldusväärsus on kaitsja arvates kaheldav. Samuti ei ole kriminaalasjas tuvastatud auto liikumist. Prokuröri seisukoht, et auto asukohta võib kirjeldada kui teepeenart, on kaitsja arvates meelevaldne ega haaku tunnistajate M.U. i ja I. N. ütlustega, kes mõlemad kinnitasid, et sõiduk asus põllul. Lähtuvalt põhimõttest, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust ning asjaolust, et A. Kalgan anti kohtu alla 25.08.2011, märgib kaitsja, et
lg-s 1 sätestatud kaitsja kohustus esitada kolm tööpäeva enne eelistungit kohtule kaitseakt ning prokurörile selle koopia jõustus 01.09.
p 3, § 339 lg 1 p 7 ja § 339 lg 2 alusel täies ulatuses tühistada ning saata kriminaalasi
S § 424 järgi süüdistus selles, et tema 05.09.2009 kella 03.06 ajal Valga linnas Soo tänaval juhtis sõiduautot Citroen Berlingo (reg.nr XXX) joobeseisundis, kus tema veres oli etanooli 2,66 +/- 0.07 mg. Lõplikuks tulemiks loeti 2,59 mg. 3. A. Kalgani süü tõendatuse hindamisel tugines maakohus muuhulgas tunnistajate M. R. ja E. T. ütlustele, millised avaldati prokuröri taotlusel kohtuistungil
lg 1 p 5 alusel.
lg 1 p 5 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel võtta tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu, kui tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda takistuse tõttu, mis on kõrvaldamatu või mille kõrvaldamise kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured, ning taotluse esitanud pool on teinud kõik mõistlikud pingutused tema kohtusse toimetamiseks. 3.1. Maakohtu kohtuistungi protokollist (tl 67) nähtub, et tunnistajate M. R. ja E. T. kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise aluseks on olnud asjaolu, et tunnistajad viibisid väljaspool Eestit, s.o vastavalt Rootsis ja Soomes. Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et tunnistajate välisriikides viibimine ei ole käesoleval juhul käsitletav kõrvaldamatu takistusena
Samuti ei ole tegemist takistusega, mille kõrvaldamise kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured. Tunnistajad viibisid kohtuistungi ajal Soomes ja Rootsis. Tegemist on Eesti naaberriikidega ning seega ei kaasne nendest Eestisse sõitmisega märkimisväärset aja- ega sõidukulu. Lisaks ei nähtu prokuröri taotlusest, milliseid pingutusi on tunnistajate kohtusse toimetamiseks tehtud. Kuna tunnistajad viibivad välisriikides seoses tööga, ei ole välistatud, 5 et nad külastavad aeg-ajalt ka Eestit. Nimetatud asjaolu tulnuks eelnevalt prokuröri poolt välja selgitada ning sellega istungiaja määramisel võimaluse korral arvestada. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtul puudus alus prokuröri taotluse rahuldamiseks ja tunnistajate M. R. ja E. T. varem antud ütluste tõenditena vastu võtmiseks. 3.2. Lisaks on maakohus, rahuldades prokuröri
lg 1 p 5 alusel esitatud taotluse, rikkunud
lg-s 2 sätestatud korda, mille kohaselt on varem antud ütluste tõendina esitamine lubatud üksnes juhul, kui ütlused on deponeeritud
§-s 691 sätestatud korras. Käesoleval juhul tunnistajate M.R. ja E.T. ütluste deponeerimist läbi viidud ei olnud, mistõttu puudus ka alus nende tõenditena esitamiseks. Prokuröri apellatsioonis toodud viide
lg-s 3 sätestatud erandile, millisel juhul võib kohus vastu võtta deponeerimata ütlused, ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd see kohaldub üksnes siis, kui tõendite vastuvõtmine on toimunud
3.3. Ringkonnakohus on seisukohal, et võttes tõenditena vastu tunnistajate M.R. ja E.T. kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütlused, võimaldamata süüdistataval ja kaitsjal tunnistajaid küsitleda, rikkus maakohus süüdistatava kaitseõigust, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
Ringkonnakohus leiab, et kuna tunnistajate M.R. ja E.T. näol on tegemist ainsate tõendiallikatega, kes süüdistuses kirjeldatud sündmust vahetult pealt nägid, oli A. Kalganile esitatud süüdistuse igakülgse, täieliku ja objektiivse arutamise nõude tagamiseks vältimatult vajalik nimetatud tunnistajate ülekuulamine koos nende küsitlemise võimalusega kohtuistungil. Et maakohus on jätnud selle tegemata, tuleb kohtuotsus
p 3 ja § 339 lg 2 alusel tühistada.
lg 3 kohaselt ei too
lg-s 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine tingimata kaasa kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, vaid seda üksnes juhul, kui kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kuna ka apellatsioonimenetluses on
lg 1 ja § 287 kohaselt võimalik läbi viia tunnistajate ülekuulamist, on käesoleval juhul rikkumine kõrvaldatav ka ringkonnakohtus. Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus on rikkunud ka kohtuotsuse põhjendatuse nõuet (
lg 1 p 7), tuleb kriminaalasi saata siiski asja uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. 4. Ringkonnakohus leiab, et sündmused, mis olid aluseks A. Kalganile KarS § 424 järgi süüdistuse esitamiseks, on jagatavad kahte etappi – esmalt A. Kalgani poolt väidetav kraavi või põllu peale sõitmine ning seejärel rooli istumine, kui sõidukit üritati kraavist välja lükata. Lahendades A. Kalgani süüküsimust talle süüksarvatava kuriteo toimepanemises ei ole maakohus nimetatud etappe eristanud, jättes täielikult analüüsimata, kas hetkel, mil A. Kalgan püüdis väidetavalt autot teele tagasi saada, paiknes auto üldse sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatisel. Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut tunnistaja R. K. ütluste usaldusväärsusele ega kõrvutanud neid asjas kogutud muude tõenditega. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtuotsuses põhjenduste puudumine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
lg 1 p 7 mõttes.
lg 1 kohaselt peab ringkonnakohus sellise rikkumise tuvastamisel alati tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, kuna eelnimetatud olulise rikkumise kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud. Samuti ei hinda ringkonnakohus menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral kriminaalasjas kogutud tõendeid, 6 mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohtade osas. 5. Tagamaks A. Kalganile esitatud süüdistuse igakülgset, täielikku ning objektiivset arutamist, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul üle kuulata tunnistajad M.R. ja E. T. ning analüüsida tunnistajate poolt antud ütlusi koos kriminaalasjas kogutud muude tõenditega ning esitada
§-st 312 lähtuvalt motiveeritud seisukoht selle kohta, kas A. Kalgan on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud ning kas see tegu on õigesti KarS § 424 järgi kvalifitseeritud. Samuti tuleb maakohtul anda hinnang teo õigusvastasusele ning süüdistatava süüle. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.