) § 620 lg 1 p-d 1 ja 2) ja menetluskulud avaldaja kanda. 31.07.2013 otsus on ühekülgne ja tehtud tagaselja. Puudutatud isikul ei õnnestunud kohtule anda konkreetseid selgitusi ja tõendeid. Puudutatud isikul ei õnnestunud leida esindajat kohapeal. Kohalikud advokaadid väitisid, et lahend tuleb nagunii avaldaja kasuks, mis tähendas, et piisavat õigusabi ei olnud võimalik saada. Sisuliselt puudus puudutatud isikul mõistlik võimalus kaitsta oma õigusi kohtus. Kasahstani Vabariiki kohalesõitmine tähendanuks suuri rahalisi kulutusi. Puudutatud isikul puudus võimalus otsust vaidlustada lühiksese (5 päeva) aja tõttu ja ka põhjusel, et ta ei saanud kohtust õigeaegselt dokumente ja õigusabi. Puudutatud isikut ei ole nõuetekohaselt teavitatud kohtuistungi ajast ja kohast. Koos avaldusega ei ole esitatud mingeid dokumente selle kohta, kas, millal ja kuidas puudutatud isik sai tsiviilasja materjalid (hagiavaldus, kohtukutse, tagaseljaotsus) kätte.
Kohtule esitatud Kasahstani Vabariigi Astana linna rajoonidevahelise majandusasjade erikohtu 31.07.2013 otsusest nr 02-4661 nähtub, et puudutatud isikut oli kohtuasja läbivaatamisest teavitatud, kuid esindaja kohtuistungist osa ei võtnud (tl 5). Kasahstani Vabariigi Astana linna rajoonidevahelise majandusasjade erikohtu teatisest nähtub, et puudutatud isikut oli teavitatud kohtuasja läbivaatamisest kohtus, mida kinnitavad 2 kostja kirjalikud taotlused kohtuasja edasilükkamiseks (tl 10). Pärnu Maakohtus 23.09.2015 toimunud ärakuulamisel avaldas puudutatud isiku juhatuse liige, et ta oli teadlik kohtuistungist ning neil oli ka kohapeal advokaat, kes nende asju ajas ja kes esitas taotluse istungi edasilükkamiseks. Juhatuse liikmel endal ei olnud võimalust kohtusse minna, kuna ta tegeles loomadega ja puudusid ka rahalised vahendid (tl 91). Seega oleks puudutatud isik saanud menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi. Lisaks oli tal mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada, kuid otsust ei vaidlustatud, kuna puudutatud isiku juhatuse liikme selgituse kohaselt ei olnud neil rahalisi vahendeid otsuse vaidlustamiseks advokaadi palkamiseks (tl 91). Kuna Kasahstani Vabariigi Astana linna rajoonidevahelise majandusasjade erikohtu 31.07.2013 otsus nr 02-4661 ei ole vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ja ei esine
lg 1 p-des 16 toodud asjaolusid, mis võiksid takistada kohtulahendi tunnustamist, kuulub esitatud avaldus rahuldamisele. 7. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (
Maakohus leidis, et kuna puudutatud isik vaidles kohtuotsuse tunnustamisele ja täitmisele pööramisele põhjendamatult vastu, on õiglane jätta menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebus
lg 2 kohaselt võimalik oma õigusi mõistlikult kaitsta ning vaidlusaluse kohtulahendi tunnustamine on põhjendamatu. 10. Avaldaja poolt maakohtule esitatud dokumendid ei vastanud
lg 1 sätetele, kuivõrd dokumentidest ei nähtunud, et avaldusele oleks lisatud dokument, mis kinnitaks, et kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli õigel ajal menetlusdokument kätte toimetatud. Lisaks on avaldaja nõue kaebaja vastu ka sisuliselt põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluse edasine käik 11. Avaldaja palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 12. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 03.12.2015 vastavalt
Ringkonnakohtu seisukoht 13. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas
§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 3 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 14. Kaebaja väidab, et Astana linna rajoonidevahelise majandusasjade erikohtu otsus tehti tagaselja ja kaebajal ei olnud võimalik oma õigusi mõistlikult kaitsta, sh kohus ei arvestatud kaebaja taotlusega kohtuistungi aja muutmiseks ja tähtaeg otsuse vaidlustamiseks oli liiga lühike.
lg 1 p 2 järgi kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud. Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja leidis, et ta ei saanud oma õigusi Astana linna rajoonidevahelise majandusasjade erikohtu menetluses nõuetekohaselt kaitsta, oli tal võimalus otsus vaidlustada. Pärnu Maakohtu 23.09.2015 kohtuistungil on kaebaja seaduslik esindaja väitnud, et ei vaidlustanud Astana linna rajoonidevahelise majandusasjade erikohtu otsust põhjusel, et kaebajal puudusid selleks rahalised vahendid (mitte selle tõttu, et otsuse vaidlustamise tähtaeg oli liiga lühike). Maakohus on selle tõttu ka leidnud, et
Asjas on leidnud tuvastamist, et kaebajal oli võimalik otsus vaidlustada, kuid ta ei teinud seda põhjusel, et tal puudusid rahalised vahendid, mitte välisriigi kohtu poolt tema oluliste menetlusõiguste rikkumise tõttu. 17. Tulenevalt
lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 21.12.2015 kirjaga on ringkonnakohus küsinud pooltelt määruskaebusmenetlusega seoses tekkinud menetluskulude nimekirja. Avaldaja on 25.12.2015 menetlusdokumendis teatanud, et tal puuduvad määruskaebusmenetlusega seoses tekkinud menetluskulud. Seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Tiit Kollom 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.