Obsah (4)

§ 563§ 663§ 667§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-13027 Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Tsiviilasi JJ ava

§ 563

mõtte kohaselt teha üksnes kohus ning sellest sättest tulenevalt peab kohus ise menetlusosalisi lepitama ja eelkõige veenma määrust täitma. Kui vanemad ei mõista suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise vajalikkust, saab kohus

§ 563lg-te 4 ja 7 järgi saata vanemad vajadusel perenõustaja juurde.

Kohus leidis, et käesoleval juhul on vajalik ja põhjendatud suunata pooled perenõustaja juurde.

1. Lisaks selgitas kohus, et lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks on lepitusmenetluse näol sätestatud seaduses erikord eelkõige selleks, et anda vanematele võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Eelkõige on lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutmise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta. Olukorras aga, kus vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks alustatud lepitusmenetluses ilmneb, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, tuleb kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral võtta tarvitusele kõik meetmed, et tagada suhtlemist reguleeriva kohtumääruse kiire ja efektiivne täitmine, s.h otsustada täitemenetluses jõu kasutamise võimaluse üle. Seega saab kohus otsustada suhtlemiskorra muutmise vajaduse üle pärast lepitusmenetluse läbiviimist lähtuvalt selle tulemustest. Määruskaebus
2. 29.11.2015 esitas puudutatud isik III maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et ei nõustu maakohtu lahendiga ja soovib, et senist suhtluskorda parandatakse ja täiendatakse järgnevalt: Laste ema kohtub lastega üle nädala nädalavahetustel alates reede 3 õhtust kella 17:00 kuni pühapäeva õhtu kella 18:
3. Laste ema kohtub lastega iga nädala kolmapäeval alates laste kooli-ja lasteaiapäeva lõpust kuni kella 21:
4. Neil nädalatel, kus ema lastega nädalavahetusel ei näe, kohtuvad lapsed emaga ka neljapäeval sama ajagraafiku alusel nagu kolmapäeval. Lapsed võivad viibida ja ööbida ema elukohas XXXX X-X ka MP juuresolekul ning veeta vaba aega ema pereliikmetega. Lapsed veedavad paaritutel aastatel aastavahetuse emaga ja paaris aastatel aastavahetuse isaga.
5. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isik III järjepidevalt käinud perenõustaja juures Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalosakonnas ning see ei ole andnud tulemust. Ka avaldaja on keeldunud sotsiaalosakonna poolt esitatud lahendusettepanekutest olukorda parandada. Puudutatud isik III on seisukohal, et olukord on ajaga oluliselt muutunud ning suhtlemiskorda tuleb sisse viia parandused. Parandusi suhtluskorras, mis on tingitud olukorra muutustest ja arengutest, on soovitanud ka nii Põhja-Tallinna kui ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esindajad. Puudutatud isik I on avaldanud soovi rohkem ema juures olla ning teda ei häiri MP (laste ema elukaaslane) juuresolek. Harju Maakohtu määruse resolutsioonis on vead, mis seisnevad suhtluskorra punktide 14 ja 15 välja toomisel. Nende alusel on laste ema kohustatud tagama, et kõik kohtumised ema ja puudutatud isikuga I toimuvad MP juuresolekuta. Resolutsioonist nähtub nagu oleks selline piirang mõlema lapse suhtlemisel emaga. Kuna lapsed on korduvalt avaldanud soovi emaga rohkem kohtuda, kohtuda temaga ema elukohas XXXX X-X ning ka ema elukaaslase MP-ga, tuleks suhtluskorra määramisel neid soove arvestada. Kuna MP kokkupuuted lastega pole lastele mingil määral ebameeldivad, siis ei näe puudutatud isik III põhjust, miks lapsed ei või kogu tema perega ja tema kodus aega veeta. Vastus määruskaebusele
6. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ilma perenõustaja juures nõustamist ja pereteraapiat läbimata oleks uue suhtluskorra kehtestamine ennatlik ja võiks ohtu seada laste huvid.
7. Tallinna Kesklinna Valitsus ei toeta määruskaebust ning leiab, et maakohtu määrus vastab laste huvidele ja vajadustele.
8. Põhja Tallinna Valitsus leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohus ei pidanud oma määrusega suhtlemise korda muutma, sest pooled ei taotlenud menetluse käigus kehtiva suhtlemise korra sisulist ümbervaatamist ja puudus vaidlus varem kindlaksmääratud suhtluskorra sisu osas. Edasine menetluse käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Tsiviilasi tuleb saata asja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 19.

§ 563

lg 7 järgi saab kohus tunnistada lepitusmenetluse ebaõnnestunuks juhul, kui vanemad ei saavuta ei kohtus ega perenõustaja juures kokkulepet või üks vanem ei ilmu 4 kohtusse või keeldub pöördumast perenõustaja poole. Käesoleval juhul on maakohus

563 lg 7 järgi teinud menetlust lõpetava lahendi, millega on tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning suunanud menetlusosalised perelepitaja poole. 20. Ringkonnakohus leiab, et lepitusmenetlust ei saa selliselt ebaõnnestunuks tunnistada. Lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral saab kohus määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes (

§ 563lg 7 p-d 1-3).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel saata vanemaid perenõustaja poole. Perenõustaja poole pöördumine on lepitusmenetluse osa. Nii tuleneb

§ 563

lg-st 4, et lepitusmenetluse käigus juhib kohus tähelepanu võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Lepitusmenetluse saab ebaõnnestunuks tunnistada juhul, kui nõustamine ei anna tulemusi või kui üks vanematest keeldub perenõustaja poole pöördumast. 21. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalik välja selgitada, kas perenõustamine lepitusmenetluse raames on võimalik. Kui kohtus ega perenõustaja poolde pöördumises ei saavutata kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumast, saab maakohus teha määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja otsustab, millised

§ 563lg 7 p-des 1-3 sätestatud meetmeid kohaldada.

22.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 5