Tsiviilasi nr: 2-15-4001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-4001 Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, And

) § 3141 alusel kätte toimetatud 05.06.2015. Kohus kohustas kohtukutses hageja seaduslikku esindajat isiklikult osalema 10.06.2015 määratud istungil. Hageja seaduslik esindaja oli seega 10.06.2015 kohtuistungi toimumise ajast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks hageja seaduslik esindaja ei põhistanud. Hageja seaduslikku esindajat on kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest hoiatatud. Kostja taotles 10.06.2015 toimunud kohtuistungil jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja seaduslik esindaja pole kohtuistungile ilmunud. 7.

§ 409

lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus jätta kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

§ 412

lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb hageja esindaja. 8. Hageja seaduslik esindaja 10.06.2015 kohtuistungile ei ilmunud ning oma mitteilmumise põhjusest nõuetekohaselt ei põhistanud. Kohtuistungile ilmus hageja töötaja L.A., kes avaldas kohtuistungil, et suhtles hageja seadusliku esindajaga kohtuistungi päeva hommikul, so 10.06.2015, kuid ei osanud kohtule põhjendada, miks hageja seaduslik esindaja isiklikult kohtusse ei ilmunud. Kostja esitas kohtuistungil taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§ 412lg 1 nimetatud läbivaatamata jätmist takistavaid asjaolusid.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et OÜ Talguline hagi If P&C Insurance AS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta

§ 412lg 2 alusel läbi vaatamata.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et 2

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud asjaolusid ning tulenevalt sellest tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 10.

§ 412

lg 3 ja 4 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. Määruskaebus 11. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub kohtumääruse tühistada ning menetluse taastada. Eelnevalt esitas hageja maakohtule ka avalduse menetluse taastamiseks, millele oli lisatud arsti kinnituskiri vastuvõtul viibimise kohta. 12. Määruskaebuse esitaja arvates on kohus põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata.

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sätted, mis reguleerivad poolte osavõttu kohtuistungist, on kantud eelkõige eesmärgist mõistliku aja jooksul asi lahendada ning teha seejuures ka õiglane lahend. Käesoleval juhul on tegemist kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelise kindlustuslepingust tuleneva vaidlusega tuleõnnetusega tekkinud kahju hüvitise summa suuruse üle. Seega on vaidluse asjaolud sellised, millede osas hageja seadusliku esindaja isiklik kohalolek asja lahendamisele mõistliku aja jooksul midagi täiendavat juurde ei anna. Ka kohtumäärusest ei selgu, miks oli hageja seadusliku esindaja kohalolek vajalik. 13. Kohtukutses puudub hoiatus, et hageja seadusliku esindaja mitteosalemise tagajärjeks on hagi läbivaatamata jätmine. Kohtukutses on kirjas, et kui kohtu korraldusest hoolimata hageja seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmu ja temal ei ole mitteilmumiseks mõjuvat põhjust, võib kohus teda trahvida ja kohaldada tema suhtes sundtoomist (

§ 346lg 4).

Hageja seadusliku esindaja arvates ei anna saa sellist järelmit, et hagi jäetakse läbi vaatamata, välja lugeda kohtukutses osundatud

§ 412lõikest 2.

See säte saab reguleerida üksnes füüsilisest isikust hageja mitteilmumist, kuna juriidilisest isikust hagejal ei ole võimalik isiklikult kohale ilmuda. Menetluse edasine käik

1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas kostjale seisukoha saamiseks.
2. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu 01.12.2015 määrus, millega määruskaebus menetlusse võeti, tühistada. Kostja arvates on määruskaebus esitatud hilinenult ning on seetõttu ebaõigesti menetlusse võetud. Kohtumääruse kohaselt oli hagejal õigus taodelda menetluse taastamist 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
3. Kohus kohustas hageja seaduslikku esindajat isiklikult osalema kohtuistungil.

§ 412

lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb hageja esindaja. Hageja seaduslik esindaja 10.06.2015 kohtuistungil ei osalenud, kuigi oli istungi toimumisest teadlik. Hageja seaduslik esindaja ei teatanud 3

§ 412

lg 2 oli kohtul õiguslik alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks.

§ 412lg 2 kohaldamise võimalusest ei pea kohus isegi pooli eelevalt hoiatama.

1. Kohus palus pooltel korduvalt kaaluda tsiviilasjas kompromissi sõlmimist. Hageja kohtu kirjadele ei vastanud ning omapoolset nägemust kompromissi osas ei esitanud. Hageja ei vastanud kohtumenetluse eelselt kostja järelepäringutele ega kohtumenetluse käigus kostja sisulisele kompromisspakkumisele. Kujunenud olukorras ja tsiviilasja lahendamiseks oli igati põhjendatud ja asjakohane panna hageja seaduslikule esindajale kohustus võtta isiklikult osa kohtuistungist. Hageja suhtumist kohtumenetlusse näitab ilmekalt see, et hageja isegi ei vaevunud teatama, et ta istungist osa ei võta, rääkimata mõjuva põhjuse esiletoomisest.
2. Hageja väidab, et

§ 412

lg 2 ei saa antud juhul kohaldada, sest säte reguleerib ainult füüsilisest isikust hageja mitteilmumist kohtuistungile, sest juriidilisest isikust hagejal ei olevatki võimalik isiklikult kohale ilmuda. Juriidiline isik on abstraktsioon, juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks loetakse selle juhatust. TsÜS § 31 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Tsiviilkohtumenetluse sätted laienevad nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, ebaloogiline oleks, kui füüsilisele isikule esitaks seadus rangemaid nõudeid kui juriidilistele isikutele. Kohtul on õigus kohustada juriidilise isiku juhatuse liiget kohtuistungil osalema ning vastava korralduse eiramisel on võimalik

§ 412lg 2 kohaselt jätta hagiavaldus läbi vaatamata.

19. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 20. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. 21. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata, kuid seda mitte kaebaja poolt esile toodud põhjustel. 22.

§ 343

lõike 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem.

1. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt määras maakohus istungi 10.06.2015 kella 9:
2. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et menetlusosalised oleksid andnud

§ 343

lg 2 2.lauses märgitud nõusoleku kutse kättetoimetamise ja istungi toimumise vahele jääva ajavahemiku lühendamiseks. Seega pidanuks maakohus kutse kättetoimetamisel juhinduma

§ 343lõike 2 1.

lauses sätestatud üldnormist.

1. Kohtute infosüsteemi andmetel on maakohus kohtukutset hageja seaduslikule esindajale üritanud kätte toimetada kolmel korral: 29.05.2015 avaliku e-toimiku kaudu; 29.05.2015 e-kirja teel hageja seadusliku esindaja e-postile; 01.06.2015 lihtkirja teel hageja asukoha aadressile. Sealjuures puuduvad toimikus ja kohtute infosüsteemis andmed selle kohta, millal ja millisel viisil hageja seaduslik esindaja kohtukutse(d) kätte on saanud.
2. Maakohus on vaidlustatud määruses kohtukutse kättetoimetatuks lugenud

§ 314¹ alusel 05.06.2015.

Seega jäi kutse kättetoimetamise ja istungi vahele 4 päeva, millega maakohus rikkus

§ 343lg 2 1. lauses sätestatud menetlusnormi. Tehes 4

§ 412

lg 1 p 2 sätestatud menetlusnormi, mille kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal.

1. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtul oleks olnud õigus hagi kostja taotlusel läbi vaatamata jätta käesoleval juhul vaid siis, kui kohtukutse oleks hagejale kätte toimetatud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidega.
2. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat. Käesoleval juhul algatas kohtuasja hageja, sealjuures oli hagiavaldus allkirjastatud hageja seadusliku esindaja (juhatuse liikme) poolt.

§ 346lõike 1 1.

lausest tulenevalt võib kohus kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lahendamiseks.

1. Hageja esindajale saadeti kohtukutsed kahes erinevas versioonis. Kuigi ei ole teada, millise kohtukutsetest hageja kätte on saanud, sisaldasid mõlema kohtukutse versioonid hageja seadusliku esindaja kohustamist ilmuda istungile isiklikult. Hagejaks olevat juriidilist isikut esindab seaduse kohaselt juhatus, mis koosneb füüsilisest isikust. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väited, et juriidilist isikut ei saa kohustada istungile ilmuma isiklikult. Eeltoodust tuleb määruskaebuse esitaja seaduslikul esindajal asja edaspidises menetluses ka lähtuda.
2. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega ka selles, et kohtukutsel puudus hoiatus isiklikult ilmumata jätmise tagajärgede, eelkõige hagi läbi vaatamata jätmise eest. Vastav hoiatus on kirjas mõlemas kohtukutse versioonis.
3. Eeltoodust tulenevalt saadab ringkonnakohus asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav 5