lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 8. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Pooled on kompromissis kokku leppinud ka hagi tagamise abinõudega seonduvas. 10. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele. Kohus leiab, et
lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise õigus välistada. Menetluskulude jaotus 11.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. 12. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 450 euro tagastamist hageja arveldusarvele.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu tasunud 900 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 450 eurot hagejale tagastada. 13. Hageja taotles hagi tagamise tagatise summas 1103,45 euro tagastamist hageja arvelduskontole.
lg 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jääb hagi tagamise abinõu poolte kokkuleppel kehtima ning kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi, millega lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis tulenevalt
§-st 391 lg 1 ei ole hagejal kohustust ega kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Seega on tagatise andmise põhjus ära langenud ja tagatis tuleb hagejale tagastada. 3 2-15-7567 Kohus on tuvastanud, et hagi tagamine oli 20.05.2015.a määrusega tehtud sõltuvaks tagatise 1103,45 euro maksmisest, mille hageja on ka tasunud. Kohus leiab, et tagatis summas 1103,45 eurot tuleb hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.