Obsah (4)

§ 100§ 101§ 113§ 162

2-15-115479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-115479 Tsiviilasi

) §-d 76 lg 1 ja 82 lg 1). Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Tele2 Eesti Aktsiaseltsile. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on

§ 100mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt 2 2-15-115479

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu(te) lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja arvestab viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, s.o alates 19.06.

1. a kuni 20.07.
2. a, valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x 0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast kokku summas 151,11 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 132,33 eurot. Hageja palub menetluskulud, sh maksekäsku kiirmenetluses kantud kulud, jätta kostja kanda. Kostja vastuväide
3. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja märgib, et 2012 aastal sõlmis ta Tele2 Eesti AS-ga lepingud, mille kohustusi täitis kostja kohusetundlikult. 2013 aastal tekkisid kostjal makseraskused, kuna ta jäi üksinda alaealise lapsega, kohustustega tasuda eluasemelaenu, igakuiseid kommunaalkulusid ning muid jooksvaid kulusid, sealjuures omades sissetulekuks vaid töövõimetuspensioni 70% ulatuses töövõime kaotusest, sotsiaaltoetust puude raskusastme kohta ning peretoetust, kokku summas ligikaudu 300 eurot. Samuti tekkis kostjal sügav kliiniline depressioon, mis on tõendatav. Kuna telekommunikatsioon oli antud olukorras ülioluline, siis üritas kostja omalt poolt teha kõik, et asjad toimiksid, sealhulgas ka seda, et korduvalt muutis ta Tele2 iseteeninduses igakuist kasutuslimiiti, et arved kontrolli all oleks. Ometigi olid igakuised arved suuremad, kui kostja poolt määratud limiit. Tele2 teeninduses ei osanud ükski klienditeenindaja öelda, miks nii on. Nende arvete maksmiseks kostja enam vahendeid ei leidnud ja tekkis võlgnevus. Kostja selgitab, et 2014 aasta alguses, kui tervis veidi parem oli, pöördus ta Tele2 poole palvega sõlmida maksegraafik, et saaks võlgnevuse tasuda. Kostjale vastati, et võlgnevuse sissenõue on loovutatud juba inkassofirmale, ometigi selgub hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest, et nõue loovutati alles 2014 aasta oktoobris. Kostja jäi ootama, millal talle tol hetkel teadmata inkassofirma temaga ühendust võtab. Käesoleva aasta juulikuu alguses võttis kostjaga telefoni teel ühendust meessoost isik Julianus Inkassost, kelle nime kostja ei mäleta. Nimetatud isik nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Väidetavalt oli põhivõlgnevus ligikaudu 395 eurot, sama palju nõudis ta ka viivist. Kostja selgitas, et tal pole võimalust korraga tasuda sellist summat. Kostja selgitas ka asjaolusid, mille tõttu palus kostja maksegraafiku sõlmimist. Selle peale esitati sisuliselt ultimaatum, et kui kostja kohe ära maksab põhivõlgnevuse, siis sellega nad erandkorras piirduvad, kui ei, siis peab kostja maksma kogu summa, seda siis ligikaudu 800 eurot. Seega mõistlik maksegraafik jäigi sõlmimata hoolimata sellest, et kostja oli igati koostöövalmis. 20.07.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis kostjalt 705,87 euro tasumist. Edasi anti tsiviilasi üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas vastuväite. Nüüdseks, kui hageja oli sunnitud kohtule esitama arved, mille alusel väljamõistetavad summad kujunesid, selgub, et summa pole mitte 705,87 eurot, vaid 264,71 eurot. 3 2-15-115479 Lähtudes sellest, et kostja tunnistas Tele2 ees võlgnevuse tekkimist summas 132,38 eurot, kuid kostja näeb kaudselt süüd antud olukorra tekkimises ka Tele2-l, palub kostja kohtul vähendada viivise summat mõistlikkuse piirides. Samuti palub kostja kohtul kohtukulud jätta võrdses osas kanda nii hagejal kui ka kostjal arvestades algusest peale vassimist väljamõistetavate summadega ning ka seda, et tungiv vajadus kohtu poole pöördumiseks hagejal puudus, sest kostja oli valmis ja nõus koostööd tegema. Samuti on hagis osalejatel küll õigus, kuid mitte kohustus kasutada õigusabi. Kostjal, finantsilise võimetuse tõttu seda võimalust polegi, mistõttu puudub ka võimalus end pädevalt kaitsta. Hagejal aga eelkirjutatud arvestades poleks olnud vajadust õigusabi järele, kui hageja oleks kasutanud kohtuvälist lahendust, milleks tal oli võimalus kostja koostöö tõttu. Seetõttu palub kostja jätta õigusabi eest tasutud summa 159,78 eurot hageja kanda. Kostja palub mõista temalt välja 132,38 eurot põhivõlgnevust Tele2 Eesti AS ees, vähendada viivist mõistliku summani ning määrata võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4. Tele2 Eesti AS ning kostja sõlmisid 12.06.2012 liitumislepingu nr 10346321 mobiilsideteenuse ostmiseks (number 58059889) koos lisateenustega (tl 27 pöördel - 28) ning 06.09.2012 liitumislepingu nr 10346321 (number 58274431) koos järelmaksulepinguga Samsung S5300 Galaxy Pocket ostmiseks (tl 29-30). Kõikides sõlmitud lepingutes on kostja kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingute lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamiste tingimustega. Tele2 Eesti AS on 03.10.2014 loovutanud nõude kostja vastus summas 132,38 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid OÜ-le Aktiva Finants (tl 27). 01.06.2013 arvest nr 38744923 ning kohtule esitatud arvetest perioodi kohta 01.01.2013 – 01.06.2013 nähtuvalt (tl 3137) koosneb võlgnevus arvete tasumata jätmisest, mis on seotud numbritega 58059889 ja 58274431, kokku summas 132,38 eurot.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tulenevad nõuded.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjas puuduvad mistahes tõendid, et kostja oleks tasunud Tele2 Eesti AS väljastatud arve nr 38744923 summas 132,38 eurot, millede tasumise kohustus oli tal sõlmitud lepingutest tulenevalt (otsuse p 3). Ka ei ole oma vastuväites kostja seda esile toonud, vaid kostja on nentinud, et vastavas summas pole ta oma kohustusi Tele2 Eesti AS-i ees tõesti täitnud. Seega, kuna kostja ei ole täitnud Tele2 Eesti AS ees lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust ning Tele2 Eesti AS on oma nõude kostja vastu loovutatud hagejale, on tal õigus nõuda vaidlusaluse rahalise kohustuse täitmist hagejalt (

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 lg 1).

Seega on hageja põhinõue täies ulatuses põhjendatud ning vastavas osas tuleb hagi rahuldada. 4 2-15-115479 4.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Tele2 Eesti AS ja kostaja vahel sõlmitud lepingute lisaks oleva Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-le 6.13.2 on Tele2 Eesti AS-l õigus nõuda kliendilt maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohus nõustub hageja arvutusega, mille kohaselt saanuks hageja

§ 113

lg 1 ning üldtingimuste p 6.13.2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks kostjalt viivist nõuda summas 151,11 eurot (132,38*0,15/100*761). Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõla summale 132,33 eurot. 4.1.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on kohtule esitanud viivise vähendamise taotluse paludes kohtul viivist vähendada mõistliku ulatuseni. Riigikohus on oma 14.06.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-66-05 leidnud järgmist: „Leppetrahvi vähendamine

§ 162alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes.

Riigikohus on selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Viivise vähendamisel tuleb selle suurust võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.“

§-s 162 sätestatut on Riigikohus oma 12.12.2012 otsuses asjas nr 3-2-1-16212 tõlgendanud järgnevalt: „Kolleegium märgib täiendavalt, et

§ 162kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik".

Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes

§st 7.“ Riigikohtu praktikast tulenevalt on viivis hüvitis selle kahju eest, mis eeldatavalt alati tekib raha maksmisega viivitamise korral. Samas on viivis suunatud ka sellele, et tagada rahaliste kohustuste nõuetekohast täitmist (nn viivise sanktsiooniline iseloom, vt Riigikohtu 16.12.2010 otsust asjas nr 3-3-1-83-10, p-i 22). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostja poolt arvete tasumata jätmisega tekitanud hagejale mingit täiendavat kahju. Kohus arvestab siinjuures sellega, et täna ei ole hagejaks mitte teenusepakkuja Tele2 Eesti AS, vaid inkasso, kellele teenusepakkuja oma nõude on loovutanud. Seega on hageja poolt nõutaval viivisel pigem sanktsiooniline iseloom. Sellises olukorras leiab kohus, et hageja poolt nõutav viivis on ebaproportsionaalselt suur ning vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd lepingutest tulenev viivisemäär ületab märgatavalt lepingute sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset viivisemäära. Samuti arvestab kohus sellega, et Tele2 Eesti AS on hagejale nõude loovutanud juba 03.10.2014, kuid esimese toimingu nõude sissenõudmiseks on hageja teinud alles 2015 juulis. Seega on hageja viivitanud ca 10 kuud kostja vastu nõude esitamisega, mis viitab aga omakorda hageja huvile saada suuremat viivist. 5 2-15-115479

§ 162lg 1 järgi tuleb arvestada ka lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Käesoleval juhul on kostja selgitanud, et võlgnevus Tele2 Eesti AS-i ees tekkis kostja tervisliku seisundi halvenemisest, sh töövõime kaotusest ning sellest tingitud majanduslikult raskest olukorrast. Maksekäsku kiirmenetluses esitatud vastuväites selgitab kostja, et tema sissetulek on 390 eurot kuus, millest tuleb tasuda laenud ning eluasemekulud. Seega arvestades, et kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 132,38 eurot, seaks samas ulatuses viivise väljamõistmine kostja majanduslikult veel keerukamasse olukorda. Eeltoodud asjaoludest lähtudes vähendab kohus kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvat viivist mõistliku suuruseni, so viiviseni 531 päeva eest (kokku 105,44 eurot) perioodil kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Hageja pole esitanud täiendavalt TsMS §-s 367 sätestatud viivisenõuet.

1. Kostja on palunud määrata kohtuotsuse täitmise viisiks võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel. Hageja pole sellele vastu vaielnud, vaid märkinud, et maksegraafik ei tohiks olla ebamõistlikult pikk. Seega määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise viisiks võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel selliselt, et L L peab alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tasuma OÜ-le Aktiva Finants 39,63 eurot kuue kuu jooksul. Kuivõrd kostjal tuleb kohtuotsuse alusel hagejale tasuda kokku 237,82 eurot ning nimetatud summa täpselt kuueks ei jagu, on viimase osamakse suuruseks 39,67 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et kostja on juba enne maksekäsku kiirmenetlust soovinud hagejaga koostööd teha ning lahendada tekkinud võlgnevuse küsimust kohtuväliselt. Koostöö soovi on kostja näidanud üles ka maksekäsu kiirmenetluses ning ka kohtumenetluses tunnistades oma võlga ning palunud maksgraafiku sõlmimise võimalust. Seega olukorras, kus kostja on soovinud asja lahendada kohtuväliselt, kuid hageja pole vastavas osas mingit huvi üles näidanud, peab kohus õiglaseks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 6