Obsah (12)

§ 423§ 164§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 175§ 177§ 190§ 455§ 150

Tsiviilasi nr 2-15-9723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 18. jaanuar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi AxxxxMxxx hagi Vxxxx Mxxx v

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, või alternatiivselt jätaks hagi rahuldamata.

1. Kohus määras hagejale tähtaja kostja vastusele kirjaliku seisukoha esitamiseks.
2. Hageja esitas 26.11.
3. a kohtule avalduse, milles teatas, et loobub esitatud hagist Vxxxx Mxxx vastu.
4. Kohus teavitas kostjat hagist loobumise avaldusest ja andis kostjale sellele vastamiseks tähtaja.
5. Kostja esindaja teatas 30.11.
6. a vastuses, et kostjal ei ole hagist loobumisele vastuväiteid. Kostja esindaja palus kohtul jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu asja materjalidega tutvumise, kostjaga konsulteerimise ja hagile vastuse koostamise eest 3,7 töötunni ulatuses kokku summas 444 eurot.
7. Hageja esitas 10.12.
8. a menetlusdokumendis vastuväite kostja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Hageja leiab, et asja menetluse lõpetamisel tuleb poolte menetluskulud

§ 164

lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, kuna sisuliselt on tegemist hagilise abieluasjaga. Juhul, kui kohus otsustab jätta menetluskulud siiski hageja kanda, siis taotleb hageja, et kohus ajataks menetluskulude tasumise kuni kinnistu müügini või piiratud tähtajaga 20. maini 2016. a. 2 KOHTU SEISUKOHT 10. Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on avaldanud, et loobub esitatud hagist kostja vastu poolte kaasomandile selle säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste maksumuse tuvastamiseks. Kostja ei ole esitanud hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele sel alusel vastuväiteid. Kohus leiab, et hagist loobumisega ei rikutaks olulist avalikku huvi ning ei esine muud alust hagist loobumise mittevastuvõtmiseks. Seega võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab

§ 429lg 1 alusel asja menetluse.

Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 11. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja taotlus poolte menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Arvestades hagis toodud asjaolusid ja hageja nõuet ei ole tegemist hagilise perekonnaasjaga

§ 164lg 1 mõistes, milles kumbki pool peab oma menetluskulud kandma ise.

Hageja taotleb hagis kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste maksumuse tuvastamist. Nimetatud nõue ei tulene perekonnaõiguslikust suhtest. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada

§ 168

lg-t 2, mis näeb ette, et kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti, kannab menetluskulud hageja. Antud juhul lõpetab kohus menetluse, kuna hageja on hagist loobunud. Pooled ei ole sõlminud kompromissi ja hageja ei ole loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lõiked 3-5).

Seega tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

12.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus käesolevas määruses kindlaks hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu summas 444 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud taotletud ulatuses on põhjendatud.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Tõnu Mets. OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, mille kaudu advokaat õigusabi osutas, on 24.09.

1. a koostanud kostjale arve nr 106 summas 444 eurot. Arve selgituse kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusteenust kokku 3,7 tunni ulatuses, sh 1,2 tundi konsultatsioon kliendiga ja tsiviilasja materjalidega tutvumine ning 2,5 tundi hagiavaldusele vastuse koostamine. Osutatud teenuste eest taotletakse tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest, sh käibemaks 20 %. Arvestades käesolevas asjas kostja vastu esitatud hagi ja lepingulise esindaja poolt õigusabi andmisel eeldatavalt vajalikke toiminguid, on kohtu hinnangul esindaja töömaht kokku 3,7 tunni ulatuses olnud vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka lepingulise esindaja tasumäära, mis koos käibemaksuga on 120 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Ka Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (1.10.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.
3. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, mille kaudu kostja esindaja õigusabi osutas, on käibemaksukohuslane ja esindatavale on arve esitatud koos käibemaksuga. Kostja Vxxxx Mxxxxon kinnitanud, et tema ei ole käibemaksukohuslane. Seega kuulub

§ 174lg 6 alusel kostja lepingulise esindaja tasu hüvitamisele koos käibemaksuga.

Eeltoodut arvestades loeb kohus kostja lepingulise esindaja tasu summas 444 eurot kostja põhjendatud menetluskuluks ning vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab menetluskulud nimetatud ulatuses hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

1. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja taotlus temalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumise ajatamiseks kuni kinnistu müügini või piiratud tähtajaga
2. maini
3. a. Seadus ei näe ette võimalust teise poole kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumise ajatamise või tähtaja pikendamise võimalust.

§ 190

lg 7 alusel võib erisusena mõjuval põhjusel kohtulahendiga ette näha riigituludesse välja mõistetud kulude tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul. Antud juhul ei mõisteta aga hagejalt menetluskulusid välja riigituludesse ja seega ei kuulu

§ 190

lg 7 kohaldamisele.

§ 455

lg 1 järgi võib kohus küll poole taotlusel määrata kindlaks muu hulgas otsuse täitmise tähtaja. Kohus leiab aga, et ka nimetatud sätte alusel hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude täitmise hilisema tähtaja määramine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole vastavat taotlust põhjendanud ning kostja taotluses, mõista hagejalt tema kasuks menetluskuludelt välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest, sisaldub soov saada hagejalt menetluskulude täitmist koheselt pärast kohtulahendi jõustumist. 14. Kohus leiab ka, et põhjendatud ei ole hageja taotlus tema poolt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist, siis tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. 4 18.08.

1. a kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja võimaldati hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 450 eurot tasuda osade kaupa kuue kuu jooksul lõpptähtajaga 10.02.
2. a. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 225 eurot (09.09.
3. a – 75 eurot, 09.10.
4. a 75 eurot ja 06.11.
5. a 75 eurot). Seega on hageja tasunud vaid pool hagilt tasumisele kuulunud riigilõivust, mistõttu ei tule temale

§ 150lg 2 p 2 alusel riigilõivu tagastada.

Kuna hageja on hagist loobunud ja on maksnud käesolevaks ajaks ära poolt hagilt tasumisele kuulunud riigilõivust, siis tuleb lõpetada temalt Tartu Maakohtu 18.08.2015. a määruse alusel riigilõivu riigituludesse nõudmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5