KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-8 Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi GR avaldus lapsega suhtlemise korra rikkumisest või täitmise raskendamisest tuleneva lahkheli lahendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.10.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad GR määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Avaldaja: GR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX) Puudutatud isik I: AR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXX) Puudutatud isik II: AR (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutused Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja Rakvere Linnavalitsus RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 13.10.2015 määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks maakohtule.
- Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 1
(5)vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
- 02.01.2015 esitas GR (avaldaja, isa) maakohtule avalduse (täiendatud 24.02.2015 ja 01.09.2015) lapsega suhtlemise korra rikkumisest ja täitmise raskendamisest tuleneva lahkheli lahendamiseks.
- Avalduse kohaselt tahab AR (puudutatud isik I, ema) rikkuda ja raskendada avaldaja suhtlemist lapse AR-iga (puudutatud isik II, laps) või selle võimatuks teha. Lapsega suhtlemine on toimunud kokkuleppel, mille kohaselt isa pärast kaht nädalat tööd võtab lapse enda juurde umbes nädalaks. Isa nõusolekuta kirjutas ema lasteaiale avalduse lapse kustutamiseks Tallinnas asuva lasteaia nimekirjast ja soovib kolida lapsega Rakveresse, mis raskendab ja muudab võimatuks lapsega suhtlemise. Emaga ei ole võimalik lapsega seotud küsimusi lahendada ja ema oma elukaaslasega häälestab last isa vastu. Laps ei taha isaga olla ega telefoni teel rääkida. Kohtul tuleks reguleerida isa suhtlemist lapsega. Isa paigutaks lapse keelekeskkonda, kus laps saab vabalt suhelda, sotsialiseeruda, suhestuda ümbritsevaga ja huvitada kultuurist. Laps on võetud vastu XXXX Lasteaeda Tallinnas, kus ta jätkab eest keele õppimist. Lapsel on tarvis logopeedi abi. Avaldajal on lapse jaoks sisustatud hea seisukorras tuba kahetoalises korteris ja tal on piisavad rahalised võimalused. Isal on lapsega usalduslikud suhted.
- Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et vanemad peaksid saavutama kokkuleppe isa ja lapse suhtlemise korra kohta. Olukorras, kus laps elab Rakveres, ei ole võimalik täita varasemat suhtluskorda. Lastekaitse spetsialist vestles emaga telefoni teel, vestles isaga ja tegi kodukülastuse isa kodus Tallinnas XXXXXX tänaval. Korter on kahetoaline, puhas, remonditud. Lapsel on oma tuba, kus on talle kõik vajalik olemas. Isa töötab autojuhina Soome ja Rootsi vahel. Isa ütles, et ta soovib ise last kasvatada ja on valmis selleks muutma töökohta. Ema sõnul elab ta koos uue elukaaslasega Rakveres ja soovib last ise kasvatada. Mõlemad vanemad on lapsega hingeliselt seotud ja valmis last edaspidises elus toetama.
- Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et pooltel tuleks kokku leppida ja vormistada uus suhtluskord lähtuvalt lapse uuest elukohast Rakveres.
- Puudutatud isik I (ema) oli seisukohal, et nädala sees võiks laps elada emaga Rakveres, laps käiks lasteaias ja trennides ning kõigiks nädalavahetusteks võiks isa lapse enda juurde võtta. Emal on uus elukaaslane alates
- aasta sügisest ja 28.01.2015 sündis neil ühine poeg. Rakveres elatakse kahetoalises korteris, lapsel on olemas kõik vajalik. Laps on kohanenud XXXXXXX XXXXX lasteaias. Laps saab uues lasteaias omandada eesti keelt, mida ta hetkel ei valda.
- Eestkosteasutus Rakvere Linnavalitsus oli seisukohal, et ei ole alust arvata, et kumbki vanem sooviks tegutseda vastuolus lapse huvidega. Rakveres on nii lasteaias kui ka koolides arvukalt vene keelt kõnelevaid lapsi, seda arvestatakse ja nad saavad vajalikku abi. Antud juhul kergendab lapse kohanemist tema seltsiv iseloom. Lastekaitsespetsialist vestles isaga telefoni teel ja tegi kodukülastuse Rakveres. Vanemad on näidanud üles paindlikkust lapsega suhtlemise korraldamisel ja suhtlemine on toimunud. Lapsel on säilinud emotsionaalne side ja suhted mõlema vanemaga. Kodukülastuse ajal oli laps heatujuline ja avatud; ema, lapse ja tema 2kuuse venna omavahelised suhted oli soojad ja loomulikud. Laps väljendas toimunud 2
(5)muutuste suhtes positiivset suhtumist. Ema sõnul käib laps jalgpallitrennis. Perekond elab kahetaolises mugavustega korteris, kuid pere on ostnud Rakverre neljataolise korteri, milles teostatakse vajalikku remonti. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus 13.10.2015 määrusega tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, muutis Harju Maakohtu 03.02.2012 määrusega tsiviilajas nr 2-11-8081 kindlaks määratud isa ja lapse suhtlemise korda ning määras, et isa suhtleb lapsega vanemate kokkuleppel. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
- GR ja AR abielust on XX.XX.XXXX sündinud poeg AR. Pärast poolte lahkuminekut oktoobris 2010 jäi laps elama emaga. Harju Maakohtu 03.02.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-8081 määras kohus kindlaks lapse suhtlemise korra oma isaga järgmiselt: - Isal ja lapsel on õigus kohtuda alljärgneva nelja nädala tagant korduva tsükli kohaselt: paarisarvulise nädala reede õhtust (isa võtab lapse lasteaiast või koolist) kuni järgmise paaritu nädala esmaspäeva hommikuni (isa viib lapse lasteaeda või kooli); sellest järgneval paaris nädala esmaspäeva õhtust (isa võtab lapse lasteaiast või koolist) kuni sama paarisarvulise nädala kolmapäeva hommikuni (isa viib lapse lasteaeda või kooli); sellest järgneval paaritul nädalal isa ja laps ei kohtu ning järgneval paarisarvulisel nädalal graafik kordub. - Lapse sünnipäev on korraldatud järgmiselt: paaritul aastal võtab isa lapse
- aprillil lasteaiast (koolist) ning viib tagasi eelnimetatud kohta
- aprilli hommikul. Paaris aastal võtab isa lapse
- aprillil ja viib tagasi
- aprilli hommikul lasteaeda (kooli). Mõlemad vanemad saavad lapsega aega veeta tema sünnipäeval
- aprillil vastavalt kas õhtul või hommikul. - Iga paaritu aasta (2011, 2013 jne) aastavahetuse veedab lapse isaga 30.-st või 31.-st detsembrist kuni
- jaanuarini.
- detsembril teatab isa emale, kummal päeval ja mis kellaajal ta lapsele järele tuleb. - Iga paaris aasta jõulud veedab laps isaga, 23.-st või 24.-st detsembrist kuni
- detsembrini.
- detsembril lepivad vanemad kokku lapse üleandmise päeva ja kellaaja. - Puhkuse veedab laps isaga: 1 nädal suvel ja 1 nädal perioodil sügisest kevadeni kuni lapse 5-aastaseks saamiseni, pärast lapse 5-aastaseks saamist 2 nädalat suvel ja 2 nädalat perioodil sügisest kevadeni. Suvepuhkused kooskõlastatakse märtsi alguseks. Suvepuhkused kooskõlastatakse märtsi alguseks vanema poolt teist vanemat 1 kuu varem ette teavitades. Muul perioodil teavitatakse teist vanemat ette 1 kuu varem. Ka juhul kui ema puhkab lapsega. Puhkuse ajal ei toimu muid regulaarseid kohtumisi (v.a p 3, 4, 7 ja 8). - Igal aastal veedab laps emaga emadepäeva ja isaga isadepäeva. - Lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest veedab laps isaga
- maile,
- augustile,
- oktoobrile ja
- detsembrile järgneva nädalavahetuse reedest esmaspäeva hommikuni. - Lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest veedab laps emaga
- augusti,
- juuli ja
- märtsi. - Kui laps haigestub, on ema kohustatud pöörduma arsti poole ja teatama lapse haigusest isale (kui on tulemas isa suhtlemise päevad lapsega). Pärast lapse tervenemist ja arsti juures käimist esitab ema isale tõendi lapse haiguse kohta. - Ema hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet isaga või raskendab lapse kasvatamist. Isa hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet emaga või raskendab lapse kasvatamist. 3
(5)- Vanemad teavitavad teineteist aegsasti lapse lasteaias või koolis toimuvatest üritustest (peod, tähtpäevad, arenguvestlused jne) ja tervisesse puutuvatest küsimustest.
- Vanemad on ühisel seisukohal, et isa ja lapse suhtlemiskord, mis kinnitati kohtus 03.02.2012, ei toiminud, kuna isa asus tööle kaugsõidu autojuhina ja tema tööst vaba aeg ei olnud pikemalt ette planeeritav. Vanemad leppisid kokku isa-poja suhtlemiseks uue korra. Alates 05.01.2015 elab laps emaga Rakveres koos ema uue elukaaslasega ning ema ja elukaaslase ühise poja M-ga. Vanemate poolt kokkulepitud suhtlemiskord järjekordselt ei toiminud. Vaidlust ei ole, et laps soovib isaga kohtuda ja temaga aega veeta, isa on sellest teadlik, kuid, eirates lapse huvi, ta uue suhtluskorra kokkuleppimiseks valmis ei ole. 25.08.2015 esitas isa kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja talle ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Nimetatud avaldus on Viru Maakohtu menetluses – tsiviilasi nr 2-15-
- Kuni hooldusõiguse küsimuse kohtus lahendamiseni peab isa suhtlemine lapsega toimuma vanemate kokkuleppel. Ema on igati toetanud lapse suhtlemist isaga ja ei ole teinud midagi sellist, mis kahjustaks lapse huve. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu lahendi tühistada ja teha uue lahendi.
- Antud juhul ei saa lepitusmenetlus lõppeda kokkuleppega. Lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks ja määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Maakohus ei ole seda teinud. Menetluse edasine käik
- Eestkosteasutus Rakvere Linnavalitsus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Lapse määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata. Puudutatud isik I (ema) ei esitanud määruskaebusele vastust.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause järgi tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
- Maakohtule esitatud avalduses GR väitis, et AR ei täida 03.02.2012 Harju Maakohtu määrusega kindlaksmääratud isa ja lapse AR suhtlemiskorda ja kavatseb elama asuda Rakverre ning on muutnud ilma avaldaja nõusolekuta lasteaeda. Muutunud on ka avaldaja töögraafik, mistõttu ei sobi eelnevalt määratud suhtlemiskord ka avaldajale. Maakohus võttis avalduse 19.01.2015 määrusega menetlusse. Kolleegium leiab, et avalduses toodud alustel oli põhjendatud alustada TsMS § 563 lg 1 järgi 4
(5)lepitusmenetlust, kuna vanemad ei suutnud kokku leppida uues toimivas suhtlemiskorras.
- TsMS 563 lg 1 järgi peab lepitusmenetluse käigus kohus kutsuma vanemad enda juurde, et kokkuleppel lahkheli lahendada. Maakohus on 08.10.2015 kohtuistungil ära kuulanud vanemad, lapse esindaja ja eestkosteasutuste esindajad. Ka kohtuistungil ei saanud vanemad kokkuleppele, kuidas lapsega suhelda. AR tegi ettepaneku, et nädala sees võiks elada laps Rakveres, kus ta käib lasteaias ja jalgpallitrennis ning nädalavahetustel võib isa viia lapse enda juurde. Avaldaja sellega ei nõustunud, kuna ta töötab kaks nädalat ja pärast on kaks nädalat vaba. Istungi lõpul selgitas avaldaja, et tema tööaja režiim ei ole täpselt määratud ja ta ei tea, millal ta Eestis viibib. Seega vanemad suhtlemiskorra kokkulepet ei saanud sõlmitud ja lepitusmenetluse käigus konflikti lahendatud.
- TsMS § 563 lg 7 sätestab, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ja milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Maakohus ei ole pooltega perenõustamist arutanud ja vanemate poolt väljendatud seisukohti hinnates ei oleks selle läbimine käesolevas asjas ka tõenäoliselt vajalik. Küll aga ei saa lepitusmenetluse ebaõnnestunuks kuulutamisel teha kohus lahendit, mille kohaselt peaks pooled suhtlema lapsega kokkuleppel. Kui pooled pole senini suhtlemise osas kokkulepet saavutanud, siis ei ole alust järelduseks, et nad saaks kokkuleppele edaspidi. Seega peaks kohus TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi määrama, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust.
- Lepitusmenetluse olemusest tulenevalt on kohtul selle läbiviimisel aktiivne roll ja kohustus vanematele selgitada nende käitumise tagajärgi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole maakohus talle pandud ülesandeid lepitusmenetluse läbiviimisel kohaselt täitnud. Kohus peab uuel avalduse läbivaatamisel selgitama välja, milline on avaldaja töögraafik ja vajadusel kohustama teda esitama tööandjalt vastavad dokumendid, millest nähtuks avaldaja töögraafik. Avaldaja on maakohtu menetluses töögraafiku kohta andnud vastuolulisi ütlusi. Lähtudes avaldaja töögraafikust tuleb määrata ka suhtluskord lapse ja isa jaoks. PKS § 123 lg 1 järgi peab kohus lapsesse puutuvas asjas lahendit tehes lähtuma eelkõige lapse huvidest. Suhtluskorra määramine on ennekõike lapse huvides, sest lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kuna laps saab peagi kooliealiseks, siis tuleb arvestada, et laps ei saa viibida tööpäevadel lahuselava vanema juures.
- Menetluskulud kuuluvad jagamisele ja kindlaksmääramisele avalduse läbivaatamisel maakohtus. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)