← Eesti

3-15-567/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15

) § 14 lg 2 alusel selgitatakse kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval ning talle antakse ka kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide kohta. Sellist teavet anti vanglasse saabumisel ka HMle, mida kaebaja on oma allkirjaga 10.06.2013 kinnitanud ja järelikult omas isik teavet vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide kohta. Kaebajal ei olnud kohustust kinnitada õigusaktidega tutvumist, kuid et ta seda siiski tegi, saab järeldada, et ta oli nendega ka tutvunud. Lisaks viibib HM vangistuses juba neljandat korda ning talle on asjaomaseid õigusakte ilmselgelt tutvustatud ka varasemalt. Ka 20.02.2014 teatises märgitud andmetega seoses ei ole kaebajal eelnevalt (kõigis oma arvukates pöördumistes) mingeid pretensioone olnud.

  1. Tallinna Halduskohus jättis 27.08.2015 määrusega HM kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Tallinna Vangla esitatud materjalide ja selgituste põhjal on selge, et õigusvastasuse tuvastamine ei ole preventiivsel ega kahju hüvitamise nõuet ettevalmistaval eesmärgil põhjendatud ega vajalik. Toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta õigussuhteid ega too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Esitatud tuvastamisnõudega ei saa luua vanglale ennetavaid kohustusi, seda enam, et puuduvad tõendid vangla õigusvastase käitumise kohta. Kaebajale on vanglasse saabumisel 10.06.2013 allkirja vastu tutvustatud seadusest tulenevaid põhikohustusi ja selgitatud, et vajalikke õigusakte saab kontaktisiku vahendusel. Kaebaja on 20.02.2014 allkirjaga kinnitanud ka tutvumist vangistusseaduse, sisekorraeeskirja ja kodukorraga. HM on 04.03.2014 laenutanud vangistusseadustiku, mille tagastas 14.03.
  2. Seega ei vasta tõele väide, et ta tutvus sellega alles
  3. a alguses. Kui kaebajale polnud tutvustatud vangla kodukorda, saanuks ta 20.02.2014 teha teatisele sellekohase märke. Kaebaja väide allkirja võimaliku väljapetmise kohta on alusetu ja ta ei ole teatisega seonduvalt varem vangla poole pöördunud. Seega saab järeldada, et teatisele allkirja võtmisega ei ole kaebaja õigusi rikutud ja välistatud on ka sellega seonduvalt kaebajale hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekitamine. Sellises olukorras ei ole kahju hüvitamise nõuet ettevalmistav tuvastamiskaebus lubatav. Preventiivne eesmärk on tuvastamiskaebuse esitamiseks aktsepteeritav üksnes erandina, mida praegusel juhul ei esine. Kuna kaebaja on õigusaktidega tutvunud, ei aitaks vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine kaebajat kuidagi oma õiguste edasisel kaitsmisel. Viited võimalikule uuesti vanglasse sattumise ohule on ainetud, sest sellisel juhul oleks vanglal seadusest tulenev kohustus selgitada kinnipeetavale kohalduvaid õigusakte uuesti. Vangla toiminguid ei ole võimalik etteulatuvalt reguleerida, sest puudub põhjus eeldada, et vangla tulevikus kehtivaid norme rikuks, samuti oleksid sellisel juhtumil kaebaja käsutuses piisavad õiguskaitsevahendid.
  4. HM esitas halduskohtu määruse peale 07.09.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 22.09.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

(4)3-15-567 5. HM palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Vaidlus käib selle üle, kas 20.02.2014 teatise allkirjastamise ajaks oli HM tutvunud vangistust reguleerivate seaduste ja Tallinna Vangla kodukorraga. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et HM on reaalselt distsiplinaarkorras karistatud, kuigi ta ei olnud tegelikkuses vähemasti sisekorraeeskirja ja kodukorraga tutvunud ega teadnud seega, kuidas tuleb vanglas käituda.

§-s 14 sätestatud kinnipeetava õigusele informatsiooni saada vastab vangla kohustus talle tema õiguslikku seisundit selgitada ja väljastada asjaomased õigusaktid (kirjalikult, terviklikult ja kehtivas redaktsioonis). Tallinna Vangla kodukorda ei ole kaebajale senini tutvustatud.

  1. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varasemalt kaebuse suhtes avaldatud seisukohtade juurde. Kuna kaebaja on praeguseks hetkeks õigusaktidega tutvunud, ei saa enam tekkida olukorda, kus ta ei ole nendega tutvunud, mistõttu ei esine ka preventiivset huvi. HM väited temale õigusaktide tutvustamata jätmisest ja allkirja sundolukorras andmisest on ümber lükatud ka Tallinna Halduskohtu 13.05.2015 otsusega nr 3-15-109 (p 34). Tulevikus võimalikult esitatava kahju hüvitamise nõude osas ei ole kaebaja selgitanud, milles seisneb temale väidetavalt tekitatud kahju. Mittevaralise kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud aluste esinemine ei ole reaalne ja hüvitamisnõude eduväljavaated seetõttu olematud. Tuvastamiskaebuse esitamiseks ei piisa ilmselgelt perspektiivitu hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. HM määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
  3. HM on palunud tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mis seisnesid kaebajalt 20.02.2014 allkirja võtmises vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise kohta olukorras, kus talle ei olnud vastavaid õigusakte eelnevalt tegelikult tutvustatud. Tuvastamiskaebuse esitamise vajadust on põhjendatud tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise sooviga ning preventiivse eesmärgiga (sh arvestades võimaliku järgmise vangistuse ohuga).
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse toiminguga kinnipeetavale RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õiguste rikkumine (väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine) ja seeläbi kaebajale hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekitamine mõistlikult võimalik, mistõttu oleks hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ega saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt õigustada tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumist. 10.

§ 14

lg 2 näeb ette, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Samuti antakse kinnipeetavale kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta.

§ 14

lg-st 2 ei tulene vanglale kohustust anda kinnipeetavale vanglasse saabumisel vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide terviklikud väljatrükid või tutvustada neid talle kõigis üksikasjades, vaid kinnipeetavaid tuleb üksnes kirjalikult informeerida nende kohustustest ja selgitada nende õiguslikke aluseid. Oluline on tagada, et kinnipeetav teaks, millised õigusaktid 3

(4)3-15-567 vangistuse täideviimist reguleerivad ja kuidas on nendega võimalik tutvuda. Jättes õigusaktidega sisuliselt tutvumata, võtab kinnipeetav endale ise riski, et ta võib eksida mõne vanglas kehtestatud reegli vastu.
  1. Vaidlust ei ole selles, et HM on Tallinna Vanglasse saabumisel 10.06.2013 oma allkirjaga kinnitanud (tl 14), et on tutvunud kinnipeetava kohustustega vanglas ja on teadlik, et vajaminevaid õigusakte saab kontaktisiku vahendusel. Samuti on HM allkirjastanud 20.02.2014 teatise (tl 14 pöördel), mille p 6 kohaselt on ta tutvunud vangistusseaduse, sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorraga ning teab, et õigusakte saab kontaktisiku vahendusel. Seega pidi HM 10.06.2013 ja 20.02.2014 teatistele allkirja andes saama igal juhul teadlikuks vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorra olemasolust, mis näevad ette kinnipeetava õigused ja kohustused, ning kui ta ei olnud nende õigusaktidega allkirja andmise ajaks veel tutvunud, oli tal võimalik nõuda need välja ja nendega tutvuda mõistliku aja jooksul pärast allkirja andmist. Tallinna Vangla ei ole keeldunud kinnipeetavale õigusaktide tutvustamisest. HM on 04.03.2014–14.03.2014 laenutanud vangistusseaduse (tl 16) ja 22.01.2015 on talle väljastatud nii vangistusseadus kui ka vangla sisekorraeeskiri (tl 15). Tallinna Vangla kodukorda ei ole määruskaebuse esitajale väidetavalt senini tutvustatud, kuid HM pole ka väitnud, et ta oleks seda vanglalt taotlenud, kuigi pidi olema vastava akti olemasolust teadlik juba vanglasse vastuvõtmisel.
  2. Olenemata sellest, kas Tallinna Vangla tegelikult täitis

§ 14

lg-s 2 sätestatut HM suhtes nõuetekohaselt või mitte, tuleb vastustaja ja halduskohtuga nõustuda, et tuvastamiskaebuse menetlemise aluseks ei saa praegusel juhul olla ka preventiivne eesmärk. Kõnealused aktid on olnud HM-le kättesaadavad juba enne kaebusega halduskohtusse pöördumist ning vastustaja ei ole kordagi väitnud, et tal puuduks

§ 14

lg-st 2 tulenev kohustus selgitada kinnipeetavale vanglasse vastuvõtmisel tema õigusi ja kohustusi ning vangistust reguleerivaid õigusakte, mistõttu ei ole alust eeldada väidetava õigusvastase tegevuse kordumist ja kaebaja saaks isegi sellise olukorra tekkimisel esitada tõhusama kohustamisnõude vajalike õigusaktide väljastamiseks. Viited HM-le juba määratud distsiplinaarkaristusele ei ole asjassepuutuvad ning karistuse määramisega seonduvad väited temale õigusaktide mittetutvustamise kohta on kaebajal võimalik esitada ringkonnakohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-15-109, mida kaebaja on Tallinna Halduskohtu 13.05.2015 otsuse p-st 34 nähtuvalt ka teinud. 13. Eelneva põhjal jääb HM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.