← Eesti

2-10-10656/127

Obsah (7)§ 113§ 628§ 621§ 26§ 82§ 624§ 620

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-10656

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.

Maakohus jättis menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsusega on tuvastatud, et hagejale on nõue kostja vastu loovutatud kehtivalt ja seega selle üle vaidlust ei ole.
  2. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 3

(11)- - Hageja õiguseellase OÜ Droom (registrist kustutatud 21.08.2009) ja kostja vahel on
  1. a jaanuaris sõlmitud suuline leping, mille alusel osutas OÜ Droom kostjale teenuseid seoses
  2. a Riigikogu valimiste valimiskampaaniaga. Osutatav teenus pidi sisaldama meediavahendust, reklaami ja meelelahutusürituste korraldamist, kuid mida täpsemalt, selles ei olnud konkreetselt kokku lepitud. Eelmärgitud teenuseid osutas OÜ Droom oma majanduskutsetegevuses. Kostjal oli kohustus maksta OÜ-le Droom teenuse eest tasu ja hüvitada selle osutamisega seonduvad kulud. Hageja nõue on esitatud ainult OÜ Droom poolt kostjale vahendatud kaupade ja teenuste eest, millele on lisatud vahendustasu 10%. Seega need on teenused, mis on osutatud kolmandate isikute poolt kostjale 2007 a Riigikogu valimiskampaania käigus, kuid mille eest on tasunud OÜ Droom.
  3. Kohus nõustub pooltega, et OÜ Droom ja kostja vahel
  4. a jaanuaris suuliselt sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist käsunduslepingule iseloomuliku õigussuhtega, kuna lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele (valimistulemus), kuivõrd teenuse osutamisele (kampaania korraldamine).
  5. OÜ Droom 01.04.2007 arve nr 70180 summas 396 326,77 krooni (koos käibemaksuga 467 665,59 krooni) agentuuri teenuse eest ehk käsundi täitmise tasu on makstud. Hageja nõue on esitatud ainult käsundi täitmise käigus kostjale vahendatud kaupade ja teenuse eest, millele on lisatud vahendustasu 10% (

§ 628lg 2 ja lg 3).

Vahendatud teenuseid ja kaupu ei saa pidada kuludeks, mis käsundisaajal oleks käsundi täitmisel tavaliselt tekkinud (kampaania läbiviimise käigus kostja juhtmõtete ja nimega ning Reformierakonna logoga tellitud meened, särgid, sportlikud pusad, mütsid, üritustel korraldatud loosimiste auhinnad, kingitused jne).

  1. Harju Maakohtu 15.12.2012 istungil üle kuulatud tunnistajad S, L, P ja H tõendavad, et OÜ Droom ja kostja vahel oli kokku lepitud OÜ Droom teenuste maht selliselt, et see koosneb kolmest osast: 1) meedia, 2) reklaamid ja 3) ürituste (valijatega suhtlemise) korraldamine. Tunnistaja ML ja HS ütlustega ning tsiviilasjas kogutud materjalidega (eelkõige, aga mitte ainult: kd I lk 43, 45, 46, 48, 51, 55, 60, 63, 80-113, 102-113, 116-124, 177-192) on tõendatud, et kostja oli OÜ Droom poolt kostja huvides tellitud teenustest ja kaupadest teadlik ja soovis neid ning kostjale või tema esindajale ML-ile edastati ka teenuse osutaja/kaupade müüja poolt OÜ-le Droom väljastatud arved. Tunnistaja ML on kinnitanud, et meedia eest vastutas P ja see töö tehti hästi, kuluallikaks olid peamiselt üritused. Tõenditega (X kd lk 75 ja I kd lk 277) on tõendatud, et varasemate valimistulemustega võrreldes, olid
  2. a Riigikogu valimised kostja jaoks suhteliselt edukad ning kostja pääses hiljem asendusliikmena Riigikogusse (I kd lk 278). Kuna kostja ise soovis tellitud teenuseid ja kaupu (

§ 621lg 1), siis ei saa tõstatada küsimust nende vajalikkusest.

19. Analüüsides poolte käitumist lepingu täitmise ajal jaanuaris ja veebruaris 2007, mil OÜ Droom intensiivselt korraldas kostja valimiskampaaniat, suhtles pidevalt kostja ja tema esindaja ML-iga, kooskõlastades igapäevaselt ja pidevalt läbiviidavad üritused, nende sisu ja mahu, kujundatud plakatid, meened, rõivaesemed jne, oli kostja kursis ka teenuste ja kaupade eest esitatud kalkulatsioonidega ehk eeldatavate kuludega. Seega pidi kostjale olema selge juba lepingu täitmise käigus, et eelarve ületab kaugelt 400 000 krooni. Kostja ja OÜ Raetransport vahel 13.09.2008 sõlmitud lepinguga on 4

(11)tõendatud, et kogukulu kokku oli vähemalt ca 1,4 miljonit krooni. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis selgitaks, millisel usutavalt põhjusel võttis OÜ Droom ettevõtjana enda kanda ligi 1 miljoni krooni suuruse kulutuse teadmisega, et seda talle ei hüvitata.
  1. Üldteadaolevalt oli
  2. a Eestis majandusliku õitsengu lainehari. Seega on usutav, et rahasse puutuvat võeti kõnealuse lepingu sõlmimise ja täitmise ajal oluliselt kergekäelisemalt, kui täna seda mõistlikult eeldada võiks. Lisaks oleks kostja saanud ja pidanud igal ajal teenuste tellimise katkestama, kui sellega seotud kulu kasvas ebamõistlikult suureks. Poolte väidetele vastab enim lepingu tõlgendus, mille kohaselt OÜ Droom ja kostja sõlmisid kokkuleppe valimiskampaania läbiviimise teenuse osutamiseks, mille kohaselt käsundisaaja tasu suurus ei võinud olla suurem kui 400 000 krooni. Vahendatavate kaupade ja teenuste kogumaksumuse osas jäeti summa lahtiseks (

§ 26) ning selles osas konkreetset kokkulepet lepinguosaliste vahel ei olnud.

Kulude osas selge kokkuleppe puudumist kinnitab ka kostja ja OÜ Raetransport vahel 13.09.2008 sõlmitud kokkulepe, millest nähtub, et pärast kulude täpse suuruse selgumist asusid pooled kulude hüvitatava suuruse üle läbirääkimistesse. 21. Osa vahendatud teenuste ja kaupade hind selgus alles pärast valimiste toimumist ja teenuse osutaja poolt OÜ-le Droom arve esitamist. Hagejal on vahendatud teenuste ja kaupade maksumuse osas nõudeõigus kostja vastu (

§ 26

lg 5 ja

§ 628lg 2 ja 3).

22. Nõue ei ole aegunud.

§-st 628 tuleneb, et kokkuleppe puudumise korral tuleb tasu ja kulutused maksta pärast käsundi täitmist. Poolte vahel puudus kindel kokkuleppe kulude maksmise aja kohta, seega pidi see toimuma

§ 82lg 7 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast käsundi täitmist.

Pigem kinnitab hageja, et mingil ajal juba lepingu täitmise käigus saavutati kokkulepe, et kulud tasutakse kostja poolt pärast valimisi (tunnistaja P ütlused 15.12.2012 kohtuistungil). Valimispäev oli 04.03.2007 ning siis pidi käsund olema lõppenud. Arvestades mõistlikku aega ning seda, et tasu arve on OÜ Droom kostjale esitanud 01.04.2007, ei saanud OÜ Droom tasu ja kulude nõue muutuda sissenõutavaks enne 01.04.

  1. Asja materjalidest nähtub, et teenuse eest arvete esitamine ja maksmine toimus terve 2007 aasta vältel. Juhul, kui isegi lugeda kulude hüvitamise nõue tasunõudest eraldi kvalifitseeritavaks ning kohaldada selle suhtes kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõuetest tulenevaid TSÜS sätteid, siis hagi on esitatud tähtaegselt.
  2. Asjas kogutud tõenditega (I kd lk 37 -39; XI kd lk 210 jj, tunnistajate ütlustega XII kd lk 2 jj) on tõendatud nõude aluseks olevate kulutuste kandmine (X kd lk 130-291) OÜ Droom poolt kostja huvides seoses
  3. a Riigikogu valimiskampaania läbiviimisega ehk käsundi täitmisega. Hageja on kinnitanud (hageja 01.12.2011 menetlusdokument p 1.5 – X kd lk 125 jj), et kuluarvetel mitme isiku teenuste kirjeldamisel korral on nõude esitamisel arvesse võetud vaid kostjale arvest kuuluv osa ning kohus ei ole tuvastanud, et see oleks teisiti. Hageja esitatud tõenditega on iga arve puhul võimalik selgelt seostada, millise ürituse või kauba ostmiseks see on tehtud, hageja on lisanud ka meediakajastused, plakatid, tellitud fotod, ürituste kirjeldused, mis vastavad aja ja koha ning sisu osas arvel esitatuga. Iseenesest on õige, et osa arvete sisu kirjeldus on mõneti üldsõnaline, kuid enamuses puudutab see meediaettevõtjate esitatud arveid (nt Virumaa Teataja ehk Viru Press AS), kuid samas on tõendatud Virumaa Teatajas artiklite ja reklaami ilmumine (XI kd lk 37-59) ja nende eest tasumine (X kd lk 141). 5

(11)Samuti on tõendatud, et soetatud esemed (nt uisud) olid osa valimiskampaania üritustest, mille käigus toimus ka auhindade ja kingituste jagamine. Käsundist tulenevate kulutuste osaks on ka kostja poolt tellitud teenused arve esitamisega OÜ-le Droom (vt XII kd lk 35-36), kuivõrd see seotud

§ 621lg 1 tuleneva käsundisaaja kohustusega järgida käsundiandja juhiseid.

24. Seevastu vahendustasu maksmise kohustus ei ole käsunduslepingust iseeneslikult tulenev kohustus. Samuti ei saa vahendustasu maksmine tekkida pelgalt sellest, et kostja oli teadlik lepingutest (OÜ Droom ja Paldiski Sadamate AS vahel 03.01.2007 sõlmitud suhtekorraldusleping – I kd lk 274 -276), mille OÜ Droom on sõlminud vahendustasu kokkuleppega. OÜ Droom on kostjale esitatud kulutabelis küll loonud eraldi lahtri vahendustasule 7%, kuid tõendatud ei ole, et pooled oleks selles eelnevalt kokku leppinud ja nõude esitamise järgselt on kostja sellele vastu vaielnud. Teenuse vahendamine on kaetud käsundi täitmise tasuga

§ 628lg 2 alusel.

Kuna hageja on nõudnud vahendusteenuse eest tasu 10%, arvab kohus 10% ehk 6391,16 eurot nõudest maha.

  1. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Kuna kohus vähendab hageja nõuet 10% võrra, siis tuleb vähendada ka viivist. Samuti tuleb viivist vähendada, kuna viivise nõudmine ei ole heade kommetega kooskõlas aja eest, kui kogu kulu suurus ei olnud teada ei kostjale ega hagejale, s.o kuni
  2. aasta lõpuni. Kokku vähendab kohus viivist summani 30 000 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
  4. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 231 lg 1, § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohtu seisukoht, et
  5. aasta Riigikogu valimised olid kostja jaoks varasemate valimistulemustega võrreldes suhteliselt edukad, on arusaamatu. Kostja vaidlustas valimiskampaania edukust algusest peale. Käsundisaaja eesmärk oli koguda minimaalselt 6000 häält ja võita valimised. Hagiavalduses esitatud kulud, s.o 1000 krooni ühe hääle eest, on ebareaalsed ka majanduslikust seisukohast. Maakohus ei ole nendele kostja seisukohtadele hinnangut andnud.
  6. Poolte vahel oli kooskõlastatud siduv eelarve kindlas summa, suurusjärgus 400 000 krooni (koos käibemaksuga). Pooled leppisid kokku, et Droom OÜ esitab kostjale enne tööde algust eelarve detailsena ning tegevused ja teenuste hinnad kooskõlastatakse. Hoolimata kostja korduvatest päringutest, Droom OÜ ei reageerinud kostja palvetele esitada eelarve ja sõlmida leping.
  7. Pooled ei ole kokku leppinud, et kõik vajalikud kulutused jäävad käsundiandja kanda (

§ 628lg 2) ning hageja ei ole vastupidist tõendanud.

Maakohtu seisukoht, et ei saa tõstatada küsimust tellitud teenuste ja kaupade vajalikkusest, on väär ja vastuolus ringkonnakohtu otsuse juhistega. Maakohus ei ole märkinud, kuidas üks või teine arve oli käsundiga kooskõlas ja kas kostja soovis neid teenuseid ja kaupu. Maakohtu seisukoht, et kostja oli kursis teenuste ja kaupade eeldatavate kuludega ja need olid osa valimiskampaania üritustest, on tõendamata ning jääb arusaamatuks, millel seisukoht põhineb. OÜ Droom ületas käsundit, lootes nõuda kulude hüvitamist. 6

(11)
  1. Tunnistaja ML ütlustega 05.12.2012 kohtuistungil on tõendatud, et ta informeeris kostjat ja OÜ-d Droom pidevalt käsundisaaja asjaajamise olulistest puudustest: vigased ja ebamõistlikult kõrged hinnad, mittekorrektne töö jm. OÜ Droom tegevuse ebaprofessionaalsust tunnistasid meilides ka töötajad P ja S ja juhatuse liige HP. Kostja ja OÜ Raetransport vahelisest 13.09.2008 kokkuleppest ei tulene, et kostja oleks nõustunud nn võlasummaga 1,4 mln krooni. Maakohtu seisukoht on vastuolus maakohtu õige argumendiga, mille kohaselt ei ole üheselt selge, kas on usutav, et kostja tellis teenuse, leppimata kokku selles, kui palju see lõppastmes kostjale maksma läheb. Maakohtu seisukoht
  2. aastal Eesti majandusliku õitsengu kohta on üllatav ja puudulik. Maakohtu järeldus, et kulude osas polnud selget kokkulepet, on väär ja ei põhine tõenditel. Maakohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et kostja esitas Riigiprokuratuurile avalduse seoses hageja ähvardusega informeerida ajakirjandust ja rikkuda kostja poliitiline maine, kui kostja nõutud summat ei maksa.
  3. Maakohus ei ole andnud hinnangut seisukohale, et OÜ Droom rikkus kohustust teatada kostjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (

§ 624

). Kostja ja OÜ Droom vahel puudus mis tahes kirjalik kokkulepe (

§ 624lg 3).

Kostja on algusest peale rõhutanud, et poolte vahel oli kokku lepitud siduv eelarve ning täiendavate kulude hüvitamisest ei olnud juttu. Tunnistajate ML ja AH ütlustega on tõendatud, et kokkulepe oli 400 000 krooni kohta, ning sellest tuleneb, et kokkulepe kohaselt tuleb kulud kanda käsundisaaja tasu arvel. Seda tõendab kaudselt ka fakt, et hageja ei ole kostjalt ettemaksu (

§ 628lg 4) küsinud.

Otsus on vastuolus maakohtu seisukohaga, et kostja jaoks vahendatud teenuseid ja kaupu ei saa pidada kuludeks, mis käsundisaajal oleks käsundi täitmisel tavaliselt tekkinud. 32. Maakohtu viide

§ 26

lg-le 5 on üllatav ja tõlgendus väär.

§ 26lg-st 5 tulenevalt ei olnud tingimuse määramise õigus hagejal, vaid kostjal.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 628lg 3, mis antud juhul ei kuulu kohaldamisele.

  1. Hagi on aegunud. Hagiavalduse lisadena esitatud arvetest tuleneb, et hagiavaldus oleks pidanud olema esitatud hiljemalt
  2. aasta veebruaris-märtsis.
  3. Droom OÜ oli professionaalne PR-kampaaniatega tegelev äriühing. Professionaalsete käsundisaajate puhul ei ole heaks tavaks kulutada raha ilma, et oleks kokku lepitud kas või ligikaudne eelarve. Hageja rikkus hoolsuskohustust ega ole tõendanud vastupidist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on jätnud kostja seisukohad tähelepanuta. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja argumendile, mille kohaselt Droom OÜ eksis

§ 620lg 2 vastu.

Droom OÜ jättis vastuolus

§-ga 621 toimingud ja teenuste hinnad kooskõlastamata.

  1. Maakohus on rikkunud TsMS §
  2. 01.09.2014 seisuskohas rõhutas kostja, et soovib tõendite kogumist ja uurimist. Ka ringkonnakohus 20.11.2013 otsuses pööras kohtute tähelepanu tõendite kogumise ja uurimise vajalikkusele Maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, millega rikkus seadust. Vastustaja seisukoht
  3. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu Ringkonnakohtu seisukoht 7

(11)
  1. Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk siis osas, milles maakohus hagi kulutuste hüvitamiseks rahuldas.
  2. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
  3. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
  4. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et OÜ Droom ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping kostja valimiskampaania läbiviimiseks
  5. aasta Riigikogu valimistel. Poolte vahel kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Pooled ei vaidle enam ka selles, kas OÜ Droom nõuete loovutamine hagejale on kehtiv.
  6. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega hagi aegumise kohta. Hageja esitas kostja vastu nõude käsundi täitmisega seotud kulude hüvitamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kulude hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks pärast käsundi täitmist. Pooled ei vaielnud selle üle, et OÜ Droom kui majandustegevuses teenuse osutaja oli õigustatud saama kostjalt käsundi täitmise eest tasu. Seega oli tegemist tasulise käsundiga, mille korral

§ 628

järgi nii tasu nõue kui ka kulutuste hüvitamise nõue muutuvad sissenõutavateks pärast käsundi täitmist mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tema ja OÜ Droom vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt oleks OÜ Droom pidanud kõigi tema poolt käsundi täitmiseks tehtud kulude osas esitama kohaselt pärast kulude kandmist nõude kostjale. Riigikogu valimised toimusid 04.03.2007 ja maksekäsu kiirmenetluse avaldused on esitatud 05.03.

  1. Seega TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud.
  2. Apellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus tuvastas otsuses ebaõigesti, et kostjale olid Riigikogu valimised edukad. Apellandi väidete kohaselt ei saanud apellant nii palju hääli, kui käsundiga oli käsundisaajale ülesandeks tehtud. Samuti väitis apellant, et OÜ Droom ei täitnud käsundit kohaselt ja tema tegevuses olid olulised puudused. Kostja on 28.09.2012 menetlusdokumendis (XII kd lk 184-186) ja 22.04.2014 menetlusdokumendis (XII kd lk 145-149) esile toonud, et OÜ Droom töös olid olulised puudused ja kostja esindajana tegutsenud ML on pidevalt informeerinud kostjat OÜ Droom poolse asjaajamise olulistest puudustest, kuid kostja menetlusdokumentidest ei nähtu, millist õigusliku tagajärjega soovib kostja väiteid käsundi täitmise puudulikkuse kohta siduda. Samuti on need kostja väited konkretiseerimata. Kokkuleppe kohta, et OÜ Droom kohustuseks on korraldada Riigikogu valimised viisil, et kostja saaks 6000 häält, kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kolleegium nõustub maakohtuga, et edukaks saab pidada valimisi, kus isik saab 8

(11)Riigikokku. Seega ei ole alust apellandi soovitud järelduseks, et OÜ Droom on rikkunud

§ 620lg-s 2 toodud käsundisaaja kohustusi.

  1. Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et tema ja OÜ Droom vahel puudus kokkulepe siduvas eelarves. Kostja väidete kohaselt oli eelarvega summas 400 000 krooni hõlmatud nii OÜ Droom tasu kui ka kulud. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud siduva eelarvekokkuleppe olemasolu OÜ Droom ja kostja vahel. Tunnistaja ML ütluste kohaselt on kostja talle avaldanud, et eelarve osas oli kokkulepe 400 000 krooni. Tunnistaja HP, kes OÜ-s Droom tegeles käsundi täitmise rahalise poolega, ütluste kohaselt toimusid läbirääkimised 1,4 miljoni krooni üle. Apellandi poolt mainitud AH ütlustest ei tulene, et eelarves oleks kokku lepitud. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kolleegium leiab, et tunnistajate ML ja HP ütlused on eelarvekokkuleppe osas vastuolulised ja ebamäärased, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kus ja millal vastavad kokkulepped sõlmiti ja milliseid summasid väidetavad kokkulepped hõlmasid. Kirjalikke tõendeid, millest vastav kokkulepe tuleneks, kohtule esitatud ei ole. Eeltoodu tõttu on kolleegiumi arvates maakohtu järeldus siduva eelarvekokkuleppe puudumise kohta vastavuses kohtu ette toodud tõenditega ja asjaoludega. Kolleegium märgib, et asjaolule, et eelarves kokku ei olnud lepitud, viitab ka ML poolt 09.03.2007 OÜ Droom töötajale HS-ile saadetud e-kiri (XI kd lk 181), milles ML teatab, et kostja soovib kõigi teenuste kohta põhjalikku arvestust, kus oleks nii üldkalkulatsioon, üritused, asjad kui ka muu. 09.03.2007 olid Riigikogu valimised läbi ja kõne alla sai tulla vaid tegelike kulude väljaselgitamine. Samuti ei ole tõendatud kostja apellatsioonkaebuses toodud väide, et kõik OÜ Droom teenuste hinnad tuli enne teenuse osutamist või vahendamist kostjaga kooskõlastada.
  2. OÜ Droom esitas 01.04.2007 kostjale arve nr 70180 (IV kd lk 61), mille kohaselt tuleb kostjal tasuda 467 665,59 krooni meedia vahenduse ja agentuuri töö eest. Nimetatud summa on hageja õiguseellastele tasutud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eeltoodud summa sisaldab OÜ Droom tasu käsundi täitmise eest ja meediateenuste vahendustasu. Eeltoodu tuleneb arvel olevast tekstist. Arve nr 70180 järgi tasutut arvestades on maakohus jätnud teenuste vahendamiselt välja mõistmata teenustasu.
  3. Ebaõige on kaebuse seisukoht, et maakohtu otsuse kohaselt on kostja ja OÜ Raetransport vahel 13.09.2008 sõlmitud lepingus kokku lepitud võlasumma suurus. Maakohus on kokkuleppest järeldanud, et poolte vahel ei olnud kulude osas kokkulepet ja pärast 01.04.2007 arvel toodud summa tasumist pidid pooled jätkama läbirääkimisi võla olemasolu ja suuruse tuvastamiseks. See, et Eestis oli
  4. a majandus tõusutrendis, ei ole vaidluse lahendamisel iseenesest oluline, kui samas võib see olla asjaoluks, mis iseloomustab kergekäelisemat raha kulutamist kostja poolt. 46.

§ 628

lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. 47. Kolleegium leiab, et ebaõige on apellandi väide, mille kohaselt oleks kulud tulnud katta käsundisaaja tasu arvel.

§ 628lg 2 järgi tasutakse tasust tavapäraselt ülesannete täitmisega kaasnevad tavalised kulud, milleks on bürookulud, transport ja 9

(11)muu sarnane. Sellise kokkuleppe olemasolu, et kõik käsundi täitmisega seonduvad kulud oleks tulnud kanda OÜ-l Droom tasu arvel, tõendatud ei ole. Liiatigi arvestades käsundi eesmärki ja täitmise viisi, kaasnesid käsundi täitmisega suured kulud ja kostja oli nende tegemisega kursis. Kostja ei ole pärast käsundi täitmist eitanud kulude tasumise kohustust, vaid on soovinud OÜ-lt Droom kulude täpsustamist ja tõendavaid dokumente. 48. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käsundi täitmise ajal oli kostja teadlik kulude tegemisest ja nende suurusest ja OÜ Droom on kulutused teinud

§ 621lg 1 kohaselt käsundiandja juhiste kohaselt.

Seetõttu olid kulutused eelduslikult vajalikud käsundi täitmiseks. Eeltoodut tõendavad kostja ja/või ML e-kirjad OÜ-le Droom käsundi täitmise ajal ja vahetult pärast seda. Nii on OÜ Droom tegevustega kaasnevate kulude osas ML ja kostja kooskõlastanud OÜ Droom poolt vahendatud kolmandate isikute pakkumised (I kd lk 45, 62, 63, 64, 75, 80, 104, 117,118, 119,120, 121). Pärast käsundi täitmist ML 13.03.2007 e-kirjast HS-ile ja HP-le (XI kd lk 182) tuleneb, et OÜ Droom oli kohustatud tasuma kolmandatele isikutele käsundi täitmiseks osutatud teenuste eest. Tunnistajana üle kuulatud HS on kinnitanud, et kulutused kooskõlastati kostja ja/või ML-iga. Arvestades kostja poolt OÜ-le Droom antud ülesande sisu – korraldada lühikese ajaga väga intensiivne ja üritusterohke (ürituste plaan, I kd lk 76-79) valmiskampaania – ja poolte suhtlust valmiskampaania ajal, toimus käsundi täitmine viisil, kus kostja ei määranud täpselt kulutuste suurust ega soovinud OÜ-lt Droom täpseid andmeid, kuid kogu valimiskampaania ajal oli kostja teadlik tehtavatest kulutustest. Tunnistajana ülekuulatud ML on selgitanud, et ta ei olnud nõus vahendatud teenuste hindadega ja teatas sellest OÜ-le Droom. Samas arvestades, et pooltevaheline suhtlus toimus enamuses e-kirjade vahetamise teel, siis sellise sisuga e-kirjasid kohtule esitatud ei ole. Alles pärast Riigikogu valimisi, see tähendab pärast käsundi täitmist, on kostja teatanud, et ta ei nõustu tehtud kulude ja nende suurusega. 49.

§ 628

lg 2 järgi tuleb kokkuleppe puudumisel hüvitada käsunditäitjale käsundi täitmiseks tehtud mõistlikud kulud. Ringkonnakohtu menetluses on pooled olnud ühel meelel, et tegemist on OÜ Droom poolt vahendatud teenuste eest tekkinud võlaga. Apellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole tuvastanud tehtud kulude täpset suurust ja nende seotust käsundi täitmisega. TsMS § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Seega sai maakohus kulude põhjendatuse ja mõistlikkuse üle otsustamisel tuvastada kulude suuruse poolte poolt esiletoodust lähtudes. 50. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 23 analüüsinud poolte väiteid kulutuste suuruse ja nende seotuse kohta käsundi täitmisega ja pidanud mitteveenvaks kostja väidet, et kulutusi ei ole võimalik seostada käsundi täitmisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt esiletoodud kulusid on võimalik seostada kostja valimiskampaania käigus läbiviidud üritustega, valmiskampaania läbiviimiseks ostetud asjadega ja meedias avaldatud valimisreklaamiga. Vastuses hagile vaidles kostja kuludokumentidele vastu. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja kulude kohta maakohtule tabeli, kus on kostjalt nõutud kulud seostatud konkreetsete valmiskampaania üritustega (XI kd lk 210-216) ja viidatud OÜ Droom poolt kulu kandmist tõendavatele tõenditele. Tabelis toodu kohaselt olid OÜ-l Droom kulud käsundi täitmisel 910 820,50 krooni. Kostja eelviidatud menetlusdokumendis toodud asjaoludele vastuväiteid esitanud ei ole. Apellant ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud, milliseid OÜ Droom kulutusi peab ta mitteseotuks käsundi täitmisega. 10

(11)Arvestades poolte poolt esile toodud asjaolusid ja tõendeid, leiab kolleegium, et maakohus on kulutuste eest hüvitatava summa määranud õigesti. 51. Apellant on maakohtule ette heitnud

§ 26

lg 5 ebaõiget kohaldamist.

§ 26

lg 5 sätestab, et kui lahtiseks on jäetud tingimus, mille sisuks on ühe lepingupoole kohustuse täitmise ulatus, on tingimuse määramise õigus teisel lepingupoolel, kui poolte kokkuleppest või lepingu olemusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud sätte kohaldamine käesolevas vaidluses oluline, kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et OÜ Droom ja kostja vahel toimus käsundi täitmisel koostöö viisil, kus OÜ Droom töötajad teavitasid kostjat enne ürituste korraldamist ja kulude kandmist, mistõttu pidi kostja olema kuludest teadlik ja nõustunud käsundi täitmise ajal nende tegemisega.

  1. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Tsiviilasja menetlemisel maakohtus vahetus kohtukoosseis. Pärast maakohtu 27.03.2013 otsuse tühistamist ja tsiviilasja maakohtule tagasi saatmist arutas tsiviilasja kohtunik Indrek Parrest, kes lahkus Harju Maakohtust augustis
  2. Alates sellest ajast oli tsiviilasi kohtunik Helina Luksepa menetluses. TsMS § 20 lg 1 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Seega üldreeglina ei ole tõendite uus kogumine ja uurimine vajalik. 22.04.2014 esitas kostja maakohtule taotluse tunnistaja ML täiendavaks ülekuulamiseks. 18.06.2014 määrusega jättis maakohus taotluse rahuldamata. 01.09.2014 esitas kostja maakohtule taotluse, milles palus talle anda tähtaja tõendite kogumise taotluse ja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Hageja vaidles taotlusele vastu. Maakohus jättis 30.12.2014 kirjaga taotluse rahuldamata, selgitades, et kohtuniku vahetus ei anna alust selleks, et viia läbi asjas veelkord eelmenetlust. Kolleegium leiab, et TsMS § 20 lg 1 eesmärgiks on ennekõike see, et tagada uuele kohtukoosseisule võimalus vahetult hinnata kõiki tõendeid ja tuvastada asjaolud, kuid eelneva kohtukoosseisu poolt tehtud menetlustoimingud ei muutu kohtukoosseisu vahetumise tõttu olematuks ja neid ei tule uuesti teha. Juhul, kui apellant leidis, et tegemist oli maakohtu poolt menetlusnormi rikkumisega, siis oleks ta võinud esitada ringkonnakohtule taotluse tõendite kogumiseks ja ringkonnakohus oleks vajadusel saanud taotluse üle otsustada.
  3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud lahendis kindlaks määranud menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 2 järgi määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks maakohtu poolt mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.