2-14-58804/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-58804 Tsiviilasi TT avaldus DT vastu laste ST ja ST elukoha määramise, tervise, kooli ja lasteaiaga seonduvates küsimustes ainuotsustusõiguse saamiseks ning DT avaldus alaealiste laste ST ja ST suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse DTle andmiseks ning lastega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.08.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DT määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Puudutatud isik ST (IK XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik ST (IK XXXXXXXXXX) Määratud esindaja vandeadvokaat Avo Aadli Avaldaja DT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Krista Paal Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindaja Diana Linnart Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Tühistada Harju Maakohtu 14.08.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-14-58804 ja teha uus määrus. Jätta TT avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks laste elukoha määramise osas rahuldamata. 2 Rahuldada DT avaldus. Lõpetada osaliselt TT ja DT ühine hooldusõigus laste ST ja ST suhtes ja määrata laste igakordse viibimiskoha määramise õigus DT-le. Kõigis muudes küsimustes säilib vanemate ühine hooldusõigus. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule DT avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbivaatamiseks. DT määruskaebus rahuldada. Menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda, riigi õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, määruskaebusega edasi kaevata, esitades selle vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud TT esitas 09.10.2014 Harju Maakohtusse avalduse laste ST ja ST suhtes isikuhoolduse üleandmiseks avaldajale, sh laste elukoha määramise, tervise, kooli ja lasteaiaga seonduvates küsimustes otsustusõiguse andmiseks avaldajale. TT ja DT abielust sündisid lapsed ST ja ST. Laste emal püsiv elukoht puudub. TT-l on võimalik pakkuda lastele kõike neile eluks ja arenguks vajalikku. Lapsed käivad oma kodukoha lähedal lasteaias XXXXXXXXX, neil on stabiilne ja turvaline elukeskkond, head elamistingimused. Lapsed ise soovivad elada koos isaga. DT esitas 19.11.2014 Harju Maakohtule avalduse, milles palus esialgse õiguskaitse korras keelata laste isal suhelda lastega. Kohus käsitles esitatud avaldust lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja laste ST ja ST viibimiskoha määramiseks ainuotsustusõiguse saamiseks. 26.11.2014 määrusega liideti tsiviilasjad 2-14-61080 ja 2-14-58804 ühte menetlusse. DT peab TT laste suhtes karmiks ja ebastabiilseks, kes kasutab laste suhtes ebapedagoogilisi meetodeid. Avaldajat on karistatud ST väärkohtlemise eest Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.03.2015 kriminaalasja lõpetamise määrusega 100 tunni ühiskondliku töö tegemisega, millega on tõendatud ja tuvastatud, et avaldajal on probleeme oma käitumise koordineerimise, juhtimise ja laste kasvatamisel vägivaldsete meetodite kasutamise osas. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leidis, et laste ST ja ST viibimis- ja elukoha otsustusõigus peab jääma nende emale DT-le, kelle juures on lastele tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond, mis on laste arengu seisukohalt väga oluline. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht tuleneb asjaolust, et TT süü ST kehalises väärkohtlemises on leidnud kriminaalmenetluses tõendamist. Eestkosteasutuse esindajate seisukoha kohaselt on ebanormaalne määrata laste elukohaks lapsevanema elukoht, kui esineb põhjendatud kahtlus laste turvalisuse huvides. 3 ST ja ST määratud esindaja arvamuse kohaselt puuduvad DT-l vanemlikud oskused, ema ei oska lapsi keelata ja piirata. Ei ole tehtud kindlaks, et isa on lastele ohtlik, kriminaalmenetluses on fikseeritud vaid asjaolud. Kui kohus leiab, et lapsed peaksid elama ema juures, ei ole laste huvides hooldusõiguse täielik üleandmine laste emale. TT on kohtumenetluse ajal omandanud täiendavaid teadmisi laste hooldusõiguse teostamiseks. Samas ei ole laste ema midagi teinud, et leida lastele sobivam elukoht sotsiaalmajandusüksuse asemele, ilmsiks on tulnud ka laste ema täitemenetluse staadiumis olev võlgnevus kiirlaenufirmale. Laste esindaja ei leidnud, et isa ei suuda lastele pakkuda stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda. Just laste ema juures elades jääb lastele stabiilsusest vajaka. Laste emal jääb puudu vaimutugevusest üksi korraldada laste elu ja võtta vastu otsuseid just laste huvides. Laste emast eraldi elab veel üks laps, kes on eelistanud isa juures elamist. Maakohtu määrus 14.08.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus TT avalduse osaliselt ja jättis DT avalduse rahuldamata. Kohus määras lõpetada osaliselt TT ja DT ühise hooldusõiguse ST ja ST suhtes ja määras laste igakordse viibimiskoha määramise õiguse TT-le. Kõigis muudes küsimustes säilib vanemate ühine hooldusõigus. Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-tele 1 ja 2, § 124 lg-le 1, § 126 lg-le 2, § 137 lg-le 1 ja 3, § 143 lg-le 1 ja

1. Kohus leidis, et DT ja TT vahel eksisteerivad keerulised suhted ja tülid. ST suhtes on tuvastatud üks väärkohtlemise juhtum TT poolt (kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX) ja üks väärkohtlemise juhtum DT poolt (kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX). Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et TT oleks rohkem kui üks kord lapsi väärkohelnud, puuduvad tõendid ka selle kohta, et DT oleks korduvalt lapsi väärkohelnud. Asjaolu, et kriminaalmenetlus DT suhtes on lõpetamata, ei oma määravat tähendust. Kohtul on asja menetlemise ajal tekkinud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates siseveendumus, et ST ja ST kehalist, vaimset või hingelist heaolu ei ohusta kummagi vanema hooldusõiguse kuritarvitamine. DT pöördus 01.08., 19.
2. ja 21.10.2014 Põhja prefektuuri poole sooviga algatada TT suhtes kriminaalmenetlus. Prefektuur ei näinud avaldustes toodud TT tegevustes kuriteo tunnuseid. Uurija JJ vestles ka lastega. S sõnul ei ole isa teda kordagi löönud või kuidagi haiget teinud ja ka kedagi teist ei ole ta löönud, vaid ühel korral on isa teda tutistanud ja see juhtus ammu. S ei mäleta enam, mida ta siis tundis. ST sõnavara ei võimaldanud lapsega sisulist vestlust pidada. Asja menetlemise ajal kohtumistel isaga ei peljanud lapsed isaga füüsilist kontakti, pigem just otsisid seda. Isa ja laste omavaheline suhtlus oli sõbralik ja vaba. Seega esineb ema ütluste ja laste käitumise vastuolulisus. TT on osalenud kohtumenetluse ajal 15 tunni ulatuses koolitusel „Ootused, grupitöö reeglid, pere elukaar, päritolu, perekond, vanavanemad, piirid, minasõnum, konfliktid, vajadused ja kohustused, rollid, pere struktuur, kodu, lasteaed, kool“, seega on omandanud täiendavaid teadmisi laste hooldusõiguse teostamiseks, mis annab kohtule veendumuse, et TT on oma kasvatusmeetodeid muutnud. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtub kohus eeskätt laste huvidest ja arvestab muuhulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lastega ja senist pühendumust laste eest hoolitsemisele ning laste tulevasi elamistingimusi. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et mõlemad vanemad on lastega hingeliselt seotud ning 4 puuduvad sellised asjaolud, mis viitaksid sellele, et üks või teine vanem ei oleks pühendunud laste kasvatamisele. Majanduslik valmisolek lapsi kasvatada on olemas mõlemal vanemal. DT töötab alates 19.10.2010 XXXXXXXXX XXXXXX XXXXX-XXXXXXX ametikohal. Töökohas iseloomustatakse teda kui sõbralikku, viisakat, täpset ja kohusetundlikku töötajat. Suhtlemises klientidega on avatud ja abivalmis. TT töötas alates 21.05.2012 - 07.01.2015 OÜ-s W XXXXXXX XXXXXXXXX. W OÜ objektijuht KV iseloomustab TT hea töötajana, kellel ei olnud probleeme alkoholiga ega ettevõtte sisekorra eeskirjade täitmisega. KV on TT-ga töötanud ka teistes ettevõtetes ning seetõttu usaldanud talle ülesandeid, mis ei olnud otseselt tema töö, kuid TT on need vastu võtnud ning ka täitnud. Alates maist 2015 töötab TT OÜ-s L XXXXXXXXXX. OÜ L juhatuse liikme - iseloomustuse kohaselt on varasem töökogemus selles valdkonnas teinud TTst spetsialisti, kes saab erinevate tööülesannetega väga hästi hakkama. Alati on kõik tööd kohusetundlikult ja korralikult lõpetatud. Temas võib kindel olla. Hilinemisi tööle või tööle mitteilmumisi ei ole esinenud. Ka ei ole TT-l probleeme alkoholiga. Tegemist on viisaka ja korrektse mehega. Kohus leidis, et praegusel ajal on parem majanduslik olukord TT-l, kuna DT suhtes on algatatud täitemenetlus kiirlaenu sissenõudmiseks. Majanduslikult parem olukord ei ole määrava tähtsusega laste viibimiskoha määramisel, sest ka lastega mitte koos elav vanem panustab võrdselt lastega koos elava vanemaga laste ülalpidamisse. TT juures on lastel väga head elamistingimused, seejuures on lastel oma tuba, kus nad on harjunud elama. Läheduses on XXXXXXXXX lasteaed, kus lapsed on harjunud käima. Laste emal ei ole nii häid elamistingimusi pakkuda. 28.11.2014 Tallinna Sotsiaaltöö Keskusega sõlmitud majutuslepingu järgi on DT kasutada XXXXXX XXX XX sotsiaalüksuses voodikoht koos selle juurde kuuluva mööbliga ning sotsiaalmajutusüksuse ruumide kasutamine. Majutusleping on sõlmitud kuni resotsialiseerumisplaanis sätestatud tähtajani. Alates augustist 2014 on DT elanud kahes erinevas turvakodus. Aasta jooksul ei ole DT endale ja lastele võimeline olnud eluruumi väljaspool turvakodu üürima. Kohus ei pea turvakodude poolt pakutavat elamispinda laste arenguks ja kasvamiseks aastateks sobilikuks. DT väitis 22.05.2015 kokkuvõtvas seisukohas, et lapsed hoolivad isast ja neile meeldib isaga koos olla. DT arvates on probleemiks laste öised viibimised TT juures, kuna TT ei suuda tagada laste turvalisust ning äkilise käitumise tõttu võib ta lapsi väärkohelda ja tekitada S-le kehavigastusi. DT sellekohased väited on paljasõnalised, tõendamata. Asjas kogutud tõendid ja laste siiras soov olla isaga ei anna alust sellisteks väideteks. Lapsed on viibinud kohtumenetluse ajal emaga, seega on välistatud laste arvamuse ja soovide kujundamisel isapoolne mõjutamine. Ka töökohtadest, kus TT on töötanud kolm viimast aastat, iseloomustatakse teda kui korrektset, viisakat ja alkoholiprobleemideta meest. Kohus, hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, asus seisukohale, et praegusel ajal suudab laste isa pakkuda lastele stabiilsemat ja turvalisemat elukorraldust, mistõttu määras laste igakordse viibimiskoha määramise õiguse TT-le. Kui asjaolud oluliselt muutuvad, kui DT on omandanud resotsialiseerumisplaanis ettenähtud oskused, leiab endale ja lastele sobiva üüripinna, eeskätt kui seda soovivad ST ja ST, on DT-l võimalik kohtult taotleda laste viibimiskoha õiguse ümbermääramist. 5 Laste tervise ja lasteaiaga seonduvaid küsimusi on siiani korraldanud mõlemad vanemad, kes on teinud asutustega koostööd ja järginud nii perearsti kui kasvataja nõuandeid. Seega ei ole alust anda ühele või teisele vanemale eelpooltoodud lapsi puudutavates küsimustes ainuotsustusõigust. Määruskaebus DT palub tühistada maakohtu määruse ning anda laste viibimiskoha määramise ainuõigus laste emale. Kaebuse esitaja ja TT abielu lõppes 2014.a augustis ning sellest ajast alates elab kaebuse esitaja koos lastega Tallinnas XXXXXXX XXX XX sotsiaalmajutusasutuses. Ühisest kodust lahkumise põhjuseks oli TT vägivaldne ja ebapedagoogiline, manipuleeriv käitumine ST suhtes. Väärkohtlemise lapse suhtes tuvastas Lasnamäe LOV-i sotsiaaltöötaja, kes läks kaebuse esitaja palvel kodu kontrollima, kuna TT ei vastanud kaebuse esitaja kõnedele. Seoses vastustaja vägivalla intsidentidega paigutati 2014.a augustis kaebuse esitaja koos lastega turvakodusse, et tagada laste turvalisus ja psüühiline tasakaal. Maakohus leidis, et kaebuse esitajal puudub elamiseks ja laste arenguks vajalik elamispind. Kaebuse esitaja selgitab, et Tallinna linnale kuuluvas sotsiaalmajutuskeskuses on temale ja tema kahele lapsele eraldatud eraldiseisev korter, suurusega 29 m2, mis koosneb esimesel tasandil asuvast avatud köögiga toast, abiruumidest (tualett, duširuum) ja teisel tasandil (korter on 1,5 korruseline) asub laste magamistuba ja mängunurk. Kaebuse esitajal on sõlmitud Tallinna Sotsiaaltöö Keskusega sellekohane majutusleping, mis oma olemuselt ei ava faktilist eluruumi olemust ega suurust. Sõlmitud majutuslepingu järgi nimetatakse sotsiaalmajutuskohta voodikohaks, kuid see ei vasta tegelikule korteri kirjeldusele. Kaebuse esitaja on esitanud Tallinna linnale avalduse, soovides üürida endale ja oma lastele munitsipaalkorteri. Korter on määruskaebuse esitajale eraldatud, alates 01.10.2015 on DT-ga sõlmitud üürileping. Kohtumääruse tegemise aluseks oli asjaolu, et vastustaja elamistingimused on võrreldes kaebuse esitaja kasutuses oleva eluruumiga paremad ja isa suudab tagada lastele turvalisema elukorralduse. Kohtumääruse kohaselt on TT majanduslik olukord parem, kui kaebuse esitaja oma, kuna kaebuse esitajal on kiirlaenu võlgadest tulenevad täitemenetlusega seonduvad kohustused täita. Kaebuse esitaja võttis kiirlaenu abielu jooksul. Kiirlaenu summad kulutati pulmade korraldamise kulude katteks ja lastele kaasaegsete mänguasjade ostmiseks. TT põhjendas kiirlaenude kaebuse esitaja nimel võtmist sellega, et tööandjad jälgivad ja suhtuvad kriitiliselt kiirlaenude võtjasse ning kuna kiirlaenu võtmise ajal oli kaebuse esitaja kodune, siis on ohutum ja mõistlikum võtta kiirlaen kaebuse esitaja nimele. Täna on igakuise kiirlaenu tagasimakse suuruseks kokku 50 eurot ja seda aitab tagasi maksta kaebuse esitaja ema UT. Vastustaja ei aita ega ei ole aidanud kaebuse esitajal kiirlaenudest tulenevaid kohustusi täita, olgugi, et laenudega saadud raha kulutati koos ühistes huvides. Vastustaja tegevus on pahatahtlik ja ebaõiglane on asjaolu, et ühiseks tarbeks võetud kohustused saavad takistuseks laste hooldusõiguse määramisel. DT pangaväljavõttest selgub, et TT on perioodil 01.10.2014 - 17.08.2015 toetanud 2 lapse ülalpidamist kokku 719,26 euroga. Seega on vastustaja maksnud elatist ühele lapsele kuus 32,70 eurot. Lisaks tasub TT lasteaiamaksud. Arvestades, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, siis oleks pidanud vastustaja maksma elatist nimetatud aja eest 4364 eurot, miinus lasteaiamaksud. ST 6 ja ST on kaebuse esitaja vahendusel pöördunud elatise väljamõistmiseks hagiavaldusega maakohtusse, algatatud on tsiviilasi nr 2-14-61019 ning otsuse tegemine on peatunud seoses vastustaja ettepanekute ja tegevuse tõttu. Kohtumääruse kohaselt on mõlemad lapsevanemad taganud laste hoolduse nende haiguse ajal. Kohtu selline järeldus on ebaõige ja väär, kuna TT ja laste suhtlemine oli reguleeritud Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrusega, mille kohaselt võisid lapsed isaga alates märtsist 2015.a kohtuda vähemalt üks kord nädalas vähemalt ühe tunni jooksul Lasnamäe LOV-i sotsiaalhoolekande osakonna spetsialisti juuresolekul. Puudutatud isikute haiguste ajal põetas lapsi kaebuse esitaja ja seda tõendab ka P OÜ tõend. Laste emotsionaalne suhe on mõlema lapsevanemaga lähedane ja soe. Kaebuse esitaja on igati soosinud ja toetanud isa ja laste suhtlemist ning otsinud perenõustaja juures võimalusi ja lahendeid laste ja isa vahelise suhtlemise arendamiseks. Kohtumääruse teatavaks tegemise ajal viibisid lapsed isa juures perenõustajaga sõlmitud kokkuleppe alusel ja nüüd keeldub TT lapsi kaebuse esitajale üle andmast. TT teatas kaebuse esitajale e-posti teel, et kaebuse esitaja võib lastega vaid kohtuda. Kaebuse esitaja on ilma kõrvalise abita lapsi hooldanud, kasvatanud ja ülal pidanud alates augustist 2014.a. Laste viibimiskoha määramise õiguse andmine TT-le on väga ebaõiglane ja ei lähtu laste huvidest. Kaebuse esitaja ja TT omavaheline suhe on väga halb, kuid see ei peaks mõjutama lapsevanemate hooldusõiguse teostamist. Omavaheline suhtlemine või õigemini selle puudumine, ei või olla takistuseks lapsevanemate ja laste omavahelist suhtlemisel. Puudutatud isikute seisukoht TT palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning kaebusele lisatud tõendid arvestamata. Lasnamäe LOV Sotsiaalhoolekande osakond toetab määruskaebust ning leiab, et laste igakordse viibimiskoha otsustusõigus tuleb üle anda laste emale. Mh märkis eestkosteasutus vastuses määruskaebusele, et DT-le ja lastele on eraldatud munitsipaalkorter. Alaealiste laste esindaja leidis, et maakohtu määruse muutmiseks ei ole alust. Määruskaebuse esitaja väited ei ole piisavad, põhjendamaks laste ema võimet pakkuda lastele paremaid elamistingimusi ning kasvamiseks ja arenguks paremat keskkonda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 1 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada DT avaldus laste viibimiskoha määramise ainuotsustusõiguse saamiseks. DT avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks tuleb saata tagasi maakohtule avalduse läbivaatamiseks. Vaidlusaluses asjas on vanemate ühine hooldusõigus lõpetatud PkS § 137 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul 7 põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamise eesmärgiks on juhul, kui ühist hooldusõigust on asjaolude kohaselt võimatu lapse heaolu tagavalt teostada, võimaldada seda teostada ühel vanematest. Nii TT kui DT soovisid kohtule esitatud avalduses saada ainuotsustusõigust laste S ja ST elukoha määramiseks. Tsiviilasja materjalist nähtub, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on perekonnaga tegelenud alates 2010.aastast (ts.asja nr. 2-14-61080 toimiku lk 18 - 24). Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialist teostas perekonna elukohas kodukülastuse 10.10.2012, s.o pärast seda, kui XXXXXXXX XXX X majanaaber pöördus osakonna poole murega, et korteris nr. X (perekond T elukoht) väärkoheldakse 3-aastast last, kasutatakse tema suhtes vägivalda. Kuulda oli vanemate karjumist lapse peale, teine perekonnas kasvav laps oli sel ajal umbes 1,5 aastane. DT sõnul olid neil abikaasaga keerulised suhted ja tülid ning sellest tulenevalt võisid lapsed rohkem pinges olla ja nutta. Järgmine teade pere lähisuhtevägivalla juhtumi kohta laekus politseile 26.06.
3. DT ja TT vahel tekkis verbaalne konflikt, mille käigus TT lõi käega katki köögiakna. Lapsed viibisid sel ajal kõrvaltoas. Lastekaitse spetsialist tegi kodukülastuse 12.07.
4. DT sõnul käisid nad TT-ga MTÜ Eluliini psühholoogi juures psühholoogilise kriisiabi saamiseks, et perekonnas valitsevat pingelist õhkkonda leevendada. 30.07.2014 teatati Põhja Prefektuuri Lastekaitsetalituse kriminaalbüroost juhtumist nr. 3120140043455, mille kohaselt viibis 27.07.2014 TT koos DT ja lastega suguvõsa kokkutulekul, kus TT tarvitas alkoholi, muutus agressiivseks ning oli laste peale vihastanud ning väidetavalt neid löönud. Uurijale teatas ST, et ema ja isa tülitsevad, isa pidi ka kodus laamendama ja mööblit lõhkuma. Isa teda löönud ei ole. DT seletas, et viimase aasta jooksul on probleemid suurenenud, TT on tema suhtes kontrolliv ja kasutab vaimset vägivalda. TT ei kannata laste nuttu ja jonnimist, läheb selle peale endast välja ja võib hakata laamendama ja asju lõhkuma. DT seletas 30.07.2014 lastekaitse spetsialistile, et TT ei ole küll tema enda suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, kuid kodus toimusid pidevad karjumised, mööbli lõhkumised. DT avaldas, et abikaasa kontrollib tema pangaandmeid ja telefoni, on käskinud võtta laenu. Lapsi on TT löönud ja tutistanud, kui lapsed koheselt isa soovidele ei allu. Samal päeval oli TT DTle teinud tapmisähvarduse, ning DT ei julgenud enam koju minna. Lastekaitse spetsialist paigutas DT koos lastega XXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXX. XXXXXXXXX viibimise ajal käis TT seal mitmel korral, luuras lähiümbruses ja häiris DT. Sõimas laste ema laste kuuldes, tõstis lapsed XXXXXXXXX ukse juurest ema nõusolekuta sõbra autosse ja viis enda juurde. 14.10.2014 korraldas XXXXXXXXX ema ja laste turvakodusse kolimise. TT üritas neid peatada, kiskus auto uksi lahti, tõmbas laste riideid autost välja. Politsei rahustas TT, kuni ema ja lapsed sai ära viidud. Lapsed olid juhtunust ehmunud. Eelnevast tulenevalt ei ole kahtlust asjaolus, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ning laste elukoha määramise õigus tuleb üle anda ühele vanematest. Kolleegium märgib, et mitte ainult vanemate eriarvamused laste elus tähtsate küsimuste otsustamisel ei ole takistuseks ühise hooldusõiguse sujuval teostamisel, vaid ka olukord, kus vanemate omavaheline suhtlus on pingestatud ning puudub usaldus. Kolleegium leiab, et TT ja DT 8 ühise hooldusõiguse osalisel lõpetamisel nende laste suhtes tuleb lähtuda eeskätt laste huvidest ning arvestada mh mõlema vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi kasvatada. Maakohus leidis õigesti, et mõlemad vanemad on lastega hingeliselt seotud ning puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et üks või teine vanematest ei oleks majanduslikult võimelised laste eest hoolitsema. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates on praegusel hetkel TT-l võimalik pakkuda lastele stabiilsemat elukeskkonda. Laste elukoha määramise ainuotsustusõiguse üleandmine laste isale ei ole, arvestades kohtumenetlusele eelnenud asjaolusid ning menetluses kogutud sellekohaseid tõendeid, laste huvides. 24.11.2014 sai DT peretoa XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX. Alates 01.10.2015 on DTle üürile antud Tallinna linna omandis olevas elamus asuv munitsipaaleluruum üldpinnaga 49,9 m
5. Seega elasid lapsed koos emaga pärast perekonna ühisest elukohast lahkumist. Isa juures viibisid lapsed lühiajaliselt, kuid isa ei toonud lapsi kokkulepitud aegadel tagasi, samuti viis isa korduvalt lapsi endaga kaasa vägivaldselt. Varjupaiga juhataja mainib oma arvamuses (t lk 57, I kd), et lapsed on pärast isaga koosveedetud aega agressiivsed. S on vägivaldne, hammustab nii ema kui venda, ei kuula sõna ning kergesti tekivad konfliktid. Hirm, viha ja agressiivsus on märgatavalt kasvanud. Seega on lapsed pärast isa juures viibimist emotsionaalselt tasakaalutud, stabiilsuse puudumine tekitab lastes stressi. Laste ema märkis maakohtu istungil 17.12.2014 (t lk 117, I kd), et S jaoks on normaalne väljendada oma rahulolematust ja soove vägivaldselt, ta on võtnud eeskuju isa käitumisest, sest peab seda normaalseks. MTÜ XXXXXXX XXXXX XXXXXXXXX psühholoog ÜK 17.10.2014 kokkuvõttest (t lk 36 - 37, I kd) nähtub, et vestlused lastega on tekitanud muret. S on „lukus“, ta vastab küsimustele automaatselt ja trafaretselt. Selline käitumine võib psühholoogi sõnul olla manipulatsiooni tagajärg: isa oli ostnud 4-aastasele lapsele mobiili ja ei ole teada, mida veel lubanud. Samas oli mees just S vastu väga kuri. Noorem laps S oli siiram ja jutukam. S joonistas inimest ja lisas „noku“, mida ta mitu korda kordas. Selle peale kordas seda ka S; tähelepanu tekitas tema ilme selle juures. On teada, et lapsed väljendavad neid sõnu ja tegevusi, mis on neile tuttavad ja korduvalt kasutusel olnud. Lapsed magavad isa juures olles temaga ühes voodis. Psühholoog märkis, et nende faktide põhjal saab oletada laste seksuaalset ahistamist. Maakohus, lahendades DT avaldust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, leidis 26.11.2014 määruses, et menetluse ajaks tuleb peatada TT suhtlemine lastega ning määras laste viibimiskoha otsustamise ainuõiguse laste emale DT-le. Tallinna Ringkonnakohus tühistas nimetatud määruse 03.02.2015 osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on praegusel juhul õigustatud ning kooskõlas laste eeldatavate huvidega. Avaldaja põhistas piisavalt, et TT käitumine on ebastabiilne ja agressiivne ning see võib seada ohtu laste elu ja tervise. Näha on mõlema lapse negatiivset muutust emotsionaalses tasakaalus. Samuti leidis kohus, et TT eirab vanemate kokkuleppeid lastega suhtlemise korraldamisel ja on viinud lapsi avaldaja nõusolekuta endaga kaasa. Arvestades eestkosteasutuse 25.11.2014 avaldatut, leidis maakohus põhjendatult, et kohtuvaidluse ajaks tuleb anda laste viibimiskoha otsustamise ainuõigus DT-le. Samas leidis ringkonnakohus, et igasuguse lastega suhtlemise peatamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus määras, et laste 9 turvalisuse tagamiseks peab laste ja isa kohtumine toimuma alates märtsist 2015.a kontrollitud keskkonnas kolmandate isikute juuresolekul sagedusega 1 kord nädalas ühe tunni jooksul. Eelnevast tulenevalt ei ole kolleegium praeguseks hetkeks veendunud, et TT oleks väga lühikese aja möödudes omandanud sellise psühholoogilise tasakaalu ning võime ohjeldada oma emotsioone, impulsiivset ja äkilist käitumislaadi. Kolleegium leiab, et TT ei ole isikuks, kes oleks valmis võtma ainuvastutuse 4 - 5 aasta vanuste laste elukoha määramise otsustamisel ning oleks valmis tagama lastele turvalise ning stabiilse elukeskkonna. TT pingutused enda ohjeldamisel ning psühholoogide abi kasutamisel on positiivne edasiminek, mis annab alust arvamuseks, et isa püüab parandada enda vanemikke oskusi ning soovib lastega kontakti. TT osalemine kohtumenetluse ajal 15-tunnisest koolitusest „Ootused, grupitöö reeglid, pere elukaar, päritolu, perekond, vanavanemad, piirid, mina-sõnum, konfliktid, vajadused ja kohustused, rollid, pere struktuur, kodu, lasteaed, kool“ aga ei võimalda jõuda laste hooldusõiguse küsimuses maakohtuga samale järeldusele. TT on küll kohtumenetluse ajal omandanud täiendavaid teadmisi laste hooldusõiguse teostamiseks, kuid nimetatu ei veena piisavalt, et TT on oma kasvatusmeetodeid muutnud. Kolleegium märgib, et hooldusõiguse üleandmine ühele vanematest ei piira teise vanema õigust lapsega suhelda – see on tagatud PkS § 143 sätetega. Vaatamata ühise otsustusõiguse lõpetamisele on hooldusõiguseta vanemal siiski otsustusõigus lapsesse puutuvates küsimustes vastavalt PkS § 145 lõigetele 3 ja
6. Seega on laste isal olenemata sellest, et laste elukoha määramise osas on ainuõigus üle antud laste emale, õigus ja kohustus osaleda laste kasvatamisel, sealhulgas anda ülalpidamist ja lastega suhelda. Samuti on asjaolude olulise muutumise korral TTl võimalik kohtult taotleda laste viibimiskoha üle otsustusõiguse ümbermääramist. DT palus kindlaks määrata ka lastega suhtlemise korra. Selles osas on maakohus jätnud avalduse tähelepanuta. Kolleegium leiab, et suhtlemiskorra kindlaksmääramise küsimuses tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule avalduse lahendamiseks. Maakohtul tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata lastest lahus elava vanema lastega suhtlemise viis – koht, aeg, kestvus, laste üleandmise kord jms, mis võimaldaks lastest lahus elaval vanemal lastega kohtuda, arvestades eelkõige laste huvidega (vt nt RK määrus 3-2-1-83-11). /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom