) § 6 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.
lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada 1 kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg 1 ja lg 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Käesoleval juhul on esitatud halduskohtule kaebus Advokatuuri aukohtu otsustele, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Anti Aasmaa suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vandeadvokaat Anti Aasmaa käitus üleolevalt ning solvas kaebajat. Kaebaja märgib, et vandeadvokaat ütles kaebajale, et kui kaebajal raha ei ole, siis ei ole mõtet vandeadvokaati ülekuulamisele kutsuda. Lisaks märgib kaebaja, et vandeadvokaat survestas kaebajat kokkuleppemenetluses prokuröri poolt tehtud ettepanekut karistuse pikkuse osas vastu võtma. Kui kaebaja keeldus teistkordselt prokuröri poolt tehtud ettepanekust, siis hakkas vandeadvokaat kaebajat ähvardama, et kui kaebaja karistust vastu ei võta, siis määratakse kaebajale üldmenetluses kolme aasta pikkune karistus. Lisaks selgitab kaebaja, et kui ta ei nõustunud prokuröri poolt pakutud 11-kuulise karistusega, siis kutsus vandeadvokaat kaebajat lollakaks. Seejärel märgib kaebaja, et pidi vandeadvokaadi ja prokuröri poolse survestamise tulemusel vastu võtma prokuröri pakkumise 11kuulise karistuse osas. Kohus märgib, et vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebajale mitte ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jää selle tõttu ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta ega saa seega ka tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle.
lg-s 1 sätestatud kaebeõigus vaidlustatud aukohtu otsuse osas on selle otsuse adressaadil, s.o advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetluse algatamise otsus tehakse. Samuti ei tulene aukohtumenetluse mittealgatamise otsuse vaidlustamisõigust
lõikes 1 nimetatud huvitatud isikule muudest õigusaktidest.
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebus. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruse asjas nr 3-09-1589 punktis 8 on kohus leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või sellest keeldumisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu ning kaebajal puudub õigus nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Kohtupraktikas on sarnaseid seisukohti avaldatud ka teistes jõustunud kohtulahendites (näit. haldusasjades nr 3-13-1538, nr 3-09-2550, nr 309-1166 jt).
lg 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks 2 põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise, algatamisest keeldumise või lõpetamise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, realiseerinud
Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vandeadvokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidis kohus järgmist: „/…/Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust/…/“. Kohus kordab, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmist ja tema distsiplinaarkorras karistamist. Kohus leiab, et vandeadvokaadi Anti Aasmaa tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja tema suhtes aukohtumenetluse mittealgatamise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jää sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.